Mthandiwe, mzalwane wethu,
Ukufa,
liyisango elivulela impilo yethu yaphakade.
Njengoba abantu belungiselela ukuhamba besuka endaweni eyodwa beya kwenye, kufanele balungiselele ngendlela efanayo impilo yangemva kokufa. Ngakho-ke, abantu kufanele baphenduke ngenxa yeziphambeko zabo futhi bakhokhe ngokushesha noma yimaphi amalungelo abanye abantu abawaphulile.
Umuntu ofayo kufanele aqhubeke ecabanga ngomusa kaNkulunkulu futhi athembe ukuthi uNkulunkulu uzomthethelela, noma ngabe ube yisoni kangakanani. Ehadithini elingcwele, uNkulunkulu uMninimandla onke uthi:
“Mina ngikanye nombono wenceku yami ngami.”
(Bukhari, Tawhid, 35)
Ngiyokwenza njengoba umkhonzi wami engicabanga ngakhona.
Kufanele kukhulunywe amazwi amnandi eduze kwabagulayo abaselele ukufa, kukhulunywe njalo ngomusa kaNkulunkulu. Futhi kufanele kukhulunywe ngezici ezinhle zalowo ogulayo. Ngoba izingelosi zithi “amen” emazwini akhulunywa eduze kwabagulayo abaselele ukufa. Ngemva kokuba uMprofethi (ukuthula nokubusiswa kukaNkulunkulu kube phezu kwakhe) evale amehlo ka-Abu Seleme ayevulekile ngesikhathi eshona, wathi kubantu ababekhala,
“Ningazithuki; ngoba izingelosi zithi ‘amen’ kulokho enikushoyo.”
(Muslim, Jana’iz, 4)
Uthi. Kwenye i-hadith uthi:
“Uma nikhona eduze kwesiguli noma kwabafileyo, khulumani okuhle. Ngempela, izingelosi zizothi ‘amen’ kulokho enikushoyo.”
(Muslim, Jana’iz, 50)
Njengoba izingelosi zingakuthandi ukungcola okungokwenyama nokungokomoya, akufanele kube khona abantu abangcolile, abesifazane abasezikhathini zabo zokuzala, abesifazane abasezikhathini zabo zokuya esikhathini, noma abangewona amaSulumane eduze kwesiguli esisengozini yokufa. Isiguli kufanele silaliswe ngohlangothi lwalo lwesokudla, ngaphandle kokusihlukumeza. Uma ukulaliswa ngale ndlela kunzima kuso, kufanele silaliswe ngendlela yokuthi izinyawo zaso zibheke eQibla.
Umlomo wesiguli esesigabeni sokufa uyoma, ngakho-ke kufanele ukuthi njalo uconselwe amanzi. Ngoba ngesikhathi sokufa, uSathane usondela esigulini ephethe ingilazi yamanzi.
Izazi zamaSulumani zithi ukufundisa umuntu osesifweni sokufa ukuthi asho i-shahada (ukuvuma ukuthi akukho nkulunkulu ngaphandle kuka-Allah, futhi uMuhammad ungumprofethi wakhe) nokusho lawo mazwi eduze kwakhe kuyisunnah (isibonelo esivela kuMprofethi Muhammad). Umprofethi Muhammad (ukuthula nokubusiswa kube phezu kwakhe),
“Niyalezeni abantu benu abasezinhlupheni (okungukuthi, abantu benu abasondela ekufeni) ngala mazwi: ‘La ilahe illallah’.”
(Muslim, Jana’iz, 1)
Uthi. Kwenye hadith enye, uthi:
“Noma ngubani owenza izwi lokugcina elithi ‘La ilahe illallah’ uyongena epharadisi.”
(Tirmizi, Cenaiz, 7; Ebu Davud. Cenaiz, 20)
Kufunda umuntu ofileyo kuhle ukufunda iKur’an. U-Rasulullah (sav) uthe:
“Inhliziyo yeQur’an nguYasin. Uma umuntu eyifunda ngomgomo wokufuna uNkulunkulu kanye nosuku lokugcina, uNkulunkulu uyomthethelela. Yifundeleni abantu benu abashonile.”
(Ibn Majah, Jana’iz, 4; Abu Dawud, Jana’iz, 24)
Kufanele kuhlanzwe umuntu ogulayo, indlu yakhe kanye negumbi lakhe. Kuyisunnah ukuthi amehlo omuntu ofileyo avalwe. Izingubo zomuntu ofileyo kufanele zikhishwe ngaphambi kokuba umzimba wakhe uqale ukubanda, bese ebekwa endaweni eqinile, bese embozwa ngengubo.
Umprofethi wethu (ukuthula kube kuye),
“Ngokukholwa ukuthi kuyamthokozisa uNkulunkulu, umuntu othwala isidumbu emagumbini amane ebhokisi, amthwalele amanyathelo ayishumi, okuyingqikithi yamanyathelo angamashumi amane, izono zakhe ezincane ezingamashumi amane ziyosulwa.”
“(Gümüşhanevi, Levamiu’l-Ukûl, 4/395) usho kanje.”
Kuyinto ehlazisayo ukuthwala isidumbu ngesithuthuthu ngaphandle kwesidingo. Kukhona amahadith amaningi akhuluma ngomvuzo omkhulu wokuthwala isidumbu ngesandla ukuya ethuneni. Kuyinto ehlazisayo ukuhlala phansi ngaphambi kokuba isidumbu esithwalwayo sifakwe ethuneni.
Umuntu ongumMuslim kumele angcwatshwe emathuneni amaMuslim.
Umprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye),
“Ngcwangisani abafi benu phakathi kwabantu abalungileyo. Ngoba njengoba abaphilayo behlupheka ngomakhelwane ababi, ngokuqinisekileyo nabafileyo bayahlupheka ngomakhelwane ababi.”
kunjalo, kusho umbiko. (Suyuti, Şerhu’s-Sudur, v. 42 a, umbhalo wesandla, Konya Yusufağa Küt. Nr. 7253 kanye no 7371/3)
USuyuti, ebonisa ukuthi i-hadith eyala ukuthi abantu abashonile bangcwatshwe phakathi kwabantu abalungileyo, njengoba ishiwo ngu-Abu Hurayrah, ayiyona i-hadith eyiqiniso. Uphinde wathi leyo hadith efanayo ishiwo ngendlela eyiqiniso ngu-Hz. Ali, ngaleyo ndlela eqinisekisa ukuthi umyalo uyasebenza futhi ungasetshenziswa. (bheka u-Suyuti, el-Leali’l-Masnu’a, 2/233-234)
)
Ukuze uthole ulwazi oluningiliziwe, bheka u-Assoc. Prof. Dr. Süleyman Toprak, Impilo Ngemva Kokufa.
Ngiyabingelela ngithandazela…
UbuSulumane Ngemibuzo