Mthandiwe, mzalwane wethu,
Njengoba kuchaziwe ngenhla
umzila ophindwe kabili
(umsele ophindwe kabili)
Lolu cwaningo lukhombisa ukuthi umqondo wendawo uyabhidlika emhlabeni we-quantum wezinhlayiya ezingaphansi kwe-athomu. Olunye ucwaningo oludumile lwe-quantum mechanics lukhombisa ukuthi umqondo wesikhathi uyabhidlika.
ukuxinana
(ukubambana)
Lolu yisivivinyo. Izinhlayiya ezincane ezikhiqizwa ngesikhathi esisodwa, noma zihlukana kangakanani, zihlala zixhumene. Lokhu kubizwa ngokuthi ukuxhumana okungokwasekuantum. Ngokwesibonelo, noma zihlukana ngamakhulu eminyaka yokukhanya, uma kwenziwa umthelela kwelinye lama-elekthronikhi amabili axhumene, elinye liyaphendula ngokushesha. Ngakho isikhathi siyama, futhi kuba khona ukuxhumana okungenasikhathi. U-Einstein, ngesizathu sokuthi akunakwenzeka ukweqa isivinini sokukhanya,
(okuyiqiniso ngezinto eziphezu kwama-athomu)
Ukuphikisana kakhulu nomqondo wokubambisana, kodwa isenzakalo sokubambisana, esingomunye wemibono eyisisekelo yemechaniki ye-quantum, siye sahlolwa emabangeni angaphezu kwamakhilomitha ayi-10 futhi ubuqiniso baso buye baqinisekiswa. Ngakho-ke, emhlabeni wezinhlayiya ezincane, umqondo wesikhala kanye nomqondo wesikhathi uyalahleka, futhi isici sokuba ngaphezu kwesikhathi-nesikhala, okungukuthi isici sokukhanya, siba ngesibaluleke kakhulu.
Ngokusekelwe emiqondweni eyisisekelo ye-quantum mechanics kanye nasezilingweni eziningi ezizimele ezenziwe ngezinhlayiya ezingaphansi kwe-athomu, ukukhanya okungokomoya kuyinto ebonakalayo emhlabeni wezinhlayiya ezingaphansi kwe-athomu.
isenzakalo
(isigameko)
kufanele kuthulwe futhi kumenyezelwe. Isici esiyinhloko esizohlanganisa izinkolelo-mbono ze-quantum ne-relativity, ezisebenza emhlabeni we-subatomic kanye ne-superatomic we-universe efanayo kodwa eziphikisanayo, ubukhona bokukhanya, okungukuthi, ukuba ngaphezu kwesikhathi nendawo. Ukuhlanganiswa kwalezi zinkolelo-mbono ezimbili,
“inkolelo eyinhlanganisela”
izophenye zabo nazo zizophela, futhi kuzoqeda isimo esiyinqaba sokuba khona kwemibono emibili ehlukene ngendawo yonke eyodwa.
Kubonakala sengathi izinto ezibonakalayo ezinkulu ziyakhanyisa njengoba ziya ziba zincane zize zifike ezingeni le-athomu, futhi njengoba ziya ziba zincane zize zifike ezingeni lezinhlayiya ezingaphansi kwe-athomu, izimpawu zokuba nzima ziyanyamalala, kanti ukukhanya kuba yisici esiyinhloko. Indlela yokuqonda iqiniso lezinto idlula ekuqondeni umqondo wokukhanya nasekuwusebenziseni ngendlela efanele. Ngaphandle kwalokho…
“izwe elihambelanayo”
njengoba kunombono wokuthi kunezinkulungwane ezingapheli zezinye izindawo eziphila ndawonye, lapho imithetho yefiziksi ihluka khona kuleyo naleya, lokhu kuzoba yinto enzima kakhulu futhi kuzosidida kunokuba kusisondeze eqinisweni.
Ngakho-ke, iqiniso lawo wonke amakhono, lawo wonke amakhono, libhekiswe ekubonakalisweni kwelinye lamagama kaNkulunkulu, lincike kulelo gama, lisekelwe kulelo gama, liyisibuko salelo gama. Noma ngabe kwenziwa intuthuko kangakanani emakhonweni nasezifundweni, noma ngabe kwembulwa ubuhle obungakanani, lokho kubonisa ubuhle nenkazimulo yalelo gama eliyisisekelo.
Ngakho-ke, zonke izenzakalo zefizikhi nezekhemikhali emhlabeni we-subatomic, emhlabeni we-nuraniyyah, zembula izimfihlo zeqiniso lamagama kaNkulunkulu kithi.
Ngiyabingelela ngithandazela…
UbuSulumane Ngemibuzo