Ungachaza yini i-Ayat 233 ye-Surah Al-Baqarah?

Imininingwane Yombuzo

“Omama abancelise izingane zabo iminyaka emibili yokuqala. Lokhu kusebenza kulabo abafuna ukwenza ukuncelisa ngendlela ephelele…”

(Al-Baqarah, 2:233)



Ungachaza yini leli vesi elikhuluma ngokuncelisa izingane?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,


“Abafazi mabancelise izingane zabo iminyaka emibili. Lokhu kusebenza kulabo abafuna ukwenza ukuncelisa ngendlela ephelele. Ukunikeza umama ukudla nezingubo ezifanele kuyisibopho sikababa. Akekho umuntu obekwa umthwalo ongaphezu kwamandla akhe. Akekho umama noma ubaba okufanele ahlupheke ngenxa yengane. Isibopho esifanayo sisebenza nakumuntu olandela ubaba. Kodwa uma abazali bevumelana ukuthi bayeke ukuncelisa ingane ngaphambi kweminyaka emibili, akukho cala kubo. Uma nifuna ukuncelisa izingane zenu kwabanye, akukho cala kini uma nikhokha imali efanele. Kodwa qaphelani ukuthi ningamphikisani uNkulunkulu, futhi yazini ukuthi uNkulunkulu uyakubona konke enikwenzayo.”


(Al-Baqarah, 2:233)

Bonke omama, abashadile noma abahlukanisile, kufanele bancelise izingane zabo iminyaka emibili egcwele; lokhu kuyisibopho esingokwenkolo. Lesi sibopho sisebenza kulabo abafuna ukuncelisa ngokuphelele. Ngakho-ke, iminyaka emibili yisikhathi eside kakhulu sokuncelisa, futhi njengoba kuzochazwa e-ayeni, ukunciphisa lesi sikhathi kuvumelekile.

“Mevludünleh”

okungukuthi umntwana uzelwele yena, futhi nguye owabangela ukuzalwa kwakhe futhi unelungelo lobuzalwane bakhe.


ubaba


Futhi, kuyisibopho ukuthi abanikeze ukudla nezingubo, ikakhulukazi izimali zabo. Kodwa lokhu akusho ukuthi kufanele kwenziwe ngaphandle kwemibandela, kodwa kufanele kwenziwe ngendlela efanele, okungukuthi, ngokuya ngamandla kayise, nangokufanele isimo sabo bobabili, ngendlela umahluleli angayibona ifanele. Ngoba akekho umuntu obophekile ngaphezu kwamandla akhe.

“ukuthi umuntu akwazi ukugwinya isiphakamiso”

Nakuba umuntu angase abekwe umthwalo wezinto angakwazi ukuzenza, lokho akwenziwa.

Akukho muntu ozama azame ukulimaza umama ngenxa yengane, noma azame ukulimaza ubaba ngenxa yengane. Akukho muntu ozame ukulimaza, akukho muntu ozalinyazwa.

“Akukho ukubuyisela ububi ngobubi.”

Uma ubaba esaphila, ukudla nezingubo ziyafana, uma efa, umnini-fa olandelayo naye uyazithola. Lona omnini-fa olandelayo kungaba umnini-fa kababa noma umnini-fa wengane. Uma ingane, eyaba umnini-fa kababa owafa kuqala, ishiywe nempahla eyanele, khona-ke ukudla nokondliwa kuyayithola; uma kungenjalo, khona-ke ingane iyayithola kumuntu osondeleyo “zi-rahim-i mahrem” ongaba umnini-fa ngaleso sikhathi.

(kumuntu osondelene naye ngokwanele ukuthi umshado naye ube yinto ehlanjalazayo)

noma kubantu bakhe (izihlobo zakhe zikayise) noma kubantu abasondelene naye.

Manje uma umama nobaba befuna ukuyeka ukuncelisa ingane ngaphambi kweminyaka emibili, akukho cala kubo uma bobabili bebonisana, bexoxisana, futhi bevumelana. Uma umama nobaba bebonisana, ngokuqinisekile bazocabangela okuhle kwengane yabo. Uma imibono yabo ivumelana futhi bejabulela lokho, amathuba okwenza iphutha mancane kakhulu. Noma ngabe kwenzeka iphutha, uma lenziwe ngenhloso enhle, ngumuntu ofanelekayo, futhi ngendlela efanele, liyaxolelwa. Kodwa uma laba ababili bengabonisananga, noma uma kwenziwe ngaphandle kwemvume yomunye wabo, kuyicala. Ngakho-ke, lokhu okungenhla…

“noma ngubani ofuna ukuyiqedela ngokuphelele indaba yokuncelisa”

, kulolu ngalolu hlelo lokuxoxisana nguye ongavumelani nokuyeka ukuncelisa.

O nina! Uma nifuna ukuthi umntwana wenu anceliswe ngumuntu wesifazane omuhle, akukho cala kini uma nikhokha imali enifuna ukuyikhokha, noma uma nifuna ukwenza isenzo esihle (ihsan) ngendlela efanele futhi eyamukelekayo ngokwesiko nangokomthetho, njengoba kufundwa ngaphandle kokwelula (meds) ekufundweni kuka-Ibn Kesir. Ngakho-ke, ubaba angamvimbela umntwana wakhe ukuba anceliswe ngumama wakhe wangempela. Kodwa kufanele amjabulise umuntu wesifazane omuhle ukuze anakekele umntwana kahle. Qaphelani, nimesabe uNkulunkulu, futhi nazi ukuthi uNkulunkulu uyazi konke enikwenzayo. Ngakho-ke, uyoninika isijeziso noma umvuzo ngokufanele.


(bheka u-Elmalılı M. Hamdi YAZIR, Incazelo ye-Kur’an-ı Kerim)


Qaphela:

Ngokuphathelene nalolu daba, nansi i-athikhili elandelayo kanye

UNICEF

Siphinde sincoma ukuthi nifunde izitatimende ze-United Nations Children’s Fund (UNICEF).


Kungani Iminyaka Emibili?

Ngokusekelwe ocwaningweni lwakamuva, sizokhuluma kafushane ngezinzuzo zobisi lwebele. Ngokwezincwadi zokwelapha zakudala, ukuncelisa umntwana ubisi lwebele izinyanga eziyisithupha kwanele. Ngemuva kwalokho, lesi sikhathi sakhushulelwa ezinyangeni eziyisishiyagalolunye (1). Ezincwadini zakamuva, sibona ukuthi lesi sikhathi sakhushulelwa eminyakeni emibili. Izincwadi zakamuva ze-Manuel of Pediatric Therapeutics zisho ukuthi umntwana kufanele ancengiswe ubisi lwebele iminyaka emibili.

Ngakho-ke, ake sibheke ubisi lwebele ngokucophelela ngokusekelwe ezincwadini zakamuva (2): Ubisi lwebele luqukethe…

“i-taurine yamahhala”

liphinda izikhathi ezingamashumi amane kunobisi lwenkomo. Inendima ekukhuleni kobuchopho. Ngakho-ke, isici esibalulekile ekuhlakanipheni kwengane ukuncelisa ingane isikhathi eside.


Ubisi lukanina lubhekwa njengombulali-magciwane onamandla kakhulu.

Ukwelapha ngobisi kufana nokwelapha ngomjovo wegazi ekuguleni okubangelwa yizifo ezithathelwanayo (okungukuthi, ukuhlaselwa yizifo ezithathelwanayo emzimbeni wonke). Ingane ayikwazi ukuncelisa ngaleso sikhathi. Ukunikeza ingane ubisi ngamanani amancane ngomlomo ngesikhathi esithile, kufana nokusebenza kwemithi yokubulala amagciwane enamandla kakhulu. Ubisi oluhlanzekile oluthathwe kumama lunikezwa ingane. Ukuqonda okungalungile kule ndaba ukuthi ingane enesifo sohudo ayifanele inceliswe.

Kodwa-ke, namuhla ubisi alusetshenziswa nje kuphela njengokudla kwengane enohudo, kodwa futhi luyasetshenziswa ekwelapheni uhudo.

Ngokocwaningo, ukufa ngenxa yesifo sohudo kanye ne-hypernatremia (ukwanda kwe-sodium egazini) kubonakala kuncane kakhulu kubantwana abanceliswa ibele (3). Izifundo eziningi ezenziwe eNgilandi naseWales ziyakusekela lokhu.


I-IgA (uhlobo lwe-molecule yamasosha omzimba) kanye ne-lactoferrin, ezitholakala ngobuningi obukhulu obisini lwebele, kanye ne-ligand zivimbela ukukhula kwezintsholongwane.

I-lysozyme etholakala obisini lukanina inamandla okubulala amagciwane. Ezinganeni ezisanda kuzalwa, ukuncelisa ngokushesha ngobisi lukanina kuvimbela i-klebsiella, igciwane eliyingozi kulezi zinsiza, futhi kuvimbela i-necrotizing enterocolitis, isifo esibi esibonakala ngokuqunjelwa, igazi endleleni, kanye nokunye.


Ubisi lukanina luqukethe izinto ezivikelayo kumagciwane.

Izinto ezibulala amagciwane ezisebenza ngendlela ebanzi zidlala indima ebalulekile obisini lwebele. Ikakhulu emazweni asathuthuka, izinga lokufa kwezinsana ezinceliswa ubisi lwebele liphansi.


Abantwana abanceliswayo basuke bevikelekile ekubeni bahlaselwe yizifo ezithinta abantu abadala, njengokuguga kwemithambo yegazi nokukhuluphala.

Ngoba okuqukethwe kakhulu kwe-cholesterol obisini lwebele kubangela ukukhiqizwa kwama-enzyme adingekayo ekuhleleni kwe-cholesterol (4).


Izincwadi zikaLloyd noFalkner zibhekisa ekutheni ukukhuluphala ngokweqile kuvame ukubonakala kancane kubantwana abanceliswa ibele.

(5) Isifo se-hypothyroidism, okuyisifo esibangelwa ukungasebenzi kahle kwendlala yegilo, sivame ukubonakala kancane kubantwana abathole ubisi lwebele ngokwanele. Abantwana abanceliswe ubisi lwebele abanalo nalo ukhwekhwe lwe-cow’s milk allergy kanye nokungabekezeleli ubisi.

U-Stevenson uthi ngesikhathi esiyizinyanga eziyisithupha sesibili, izifo zokuphefumula nazo zivame ukuba yingcosana kubantwana abanceliswayo, okubangelwa ukwanda kwezinga lama-antibody e-Ig A obisini lukanina.

Kuthiwa ukukhula kwamagciwane e-mumps, umkhuhlane, isifo se-chickenpox, kanye ne-Japanese B encephalitis (ukuvuvukala kobuchopho) kuvinjelwa izinto ezitholakala obisini lomuntu, futhi kuthiwa amasosha omzimba obisini akhulisa ukumelana kwesistimu yokugaya ukudla, ikakhulukazi ekunikezeni ukumelana nezinhlobo zamagciwane ezibizwa nge-E. coli.


Ukunikeza umntwana ibele isikhathi eside kunikeza umama izinzuzo ezinkulu.

Enye yezincwadi zocwaningo ibonisa ukuthi umdlavuza webele uvame ukuba mancane kubantu besifazane abancelisayo, futhi ibonisa ukuthi ukubeletha ngaphambi kweminyaka engu-18 kunciphisa umdlavuza webele ngengxenye yesithathu (1/3). (7) Enye yezihloko zocwaningo ibonisa ukuthi ukubeletha ngaphambi kweminyaka engu-25 kuvimbela umdlavuza webele. (8)


Ukunikezwa kwezinye izinhlobo zokudla ezingezwe ngaphezu kobisi lwebele ezinganeni sekuyalibaziswa.

Izincwadi zibonisa lesi sikhathi njengezinyanga eziyisithupha. Isizathu sokuthi ukuntuleka kwensimbi kubantwana abanceliswa ibele kubonakale kancane kakhulu ezinyangeni eziyisishiyagalolunye zokuqala ukuthi insimbi etholakala obisini lukanina ikwazi ukuhlangabezana nezidingo zansuku zonke. Lapho kuqala ukudla okungeziwe, izinga eliphansi lensimbi ekudleni okungeziwe kanye nokuthi ukudla okuqinile kunciphisa ukumuncwa kwensimbi ebisini lukanina (kunganciphisa ngamaphesenti angama-80), yingakho laba bantwana baba sengozini yokuntuleka kwensimbi.

Kutholakale ukuthi izingane ezingatholi okunye ukudla ngaphandle kobisi lwebele kuze kube izinyanga eziyisishiyagalolunye aziba nazo izinkinga zokushoda kwegazi (anemia).

Ucwaningo olwenziwe ngokusweleka kwegazi ngenxa yokuntuleka kwensimbi, kwatholakala ukuthi ku-50% weqembu elalibonisa ukuntuleka kwegazi ngenxa yokuntuleka kwensimbi, kwakukhona ukulahlekelwa kwegazi okungu-7 cm3 ngosuku ohlelweni lokugaya ukudla ngenxa yobisi lwenkomo olusha. Ngaphezu kokuntuleka kwensimbi obisini lwenkomo, ukulahlekelwa kwegazi isikhathi eside okubangelwa yilo, yinto okungafanele ikhohlakale ekuthuthukisweni kokuntuleka kwegazi ngenxa yokuntuleka kwensimbi. Kucatshangwa ukuthi obisini lwenkomo, into ebangela ukulahlekelwa kwegazi okungapheli, i-lactalbumin enama-molecule amakhulu, ethinta amathumbu.

Ngokucacile, ukuyeka ukuncelisa ngokushesha bese uqala ukunika ingane ezinye izinhlobo zokudla kunomthelela omubi enganeni. Ukuyeka ukuncelisa ngaphambi kwesikhathi kunomthelela omubi engqondweni yengane.



Prof. Adasal (10),


“Ukuzanyisa ngaphambi kwesikhathi njalo kubangela ukuzisola nokuzithanda ngokweqile. Ukuzanyisa ngokuphazima kweso kungabangela ukuphazamiseka kwemizwelo.”

kusho. UProfesa Köknel (11) yena uthi


“Ukudla, ukuzitika ngotshwala, ukubhema, ukusebenzisa izidakamizwa, isigaba somlomo”

(izikhathi zokuncelisa ingane)

kuba yinkqubela ehambelana noko.”

kusho.


Ukuzila umntwana ngaphambi kwesikhathi kubangela izimo ezingezinhle emphefumlweni wakhe.

Amagundane ayisikhombisa, anezinsuku ezingama-24 ubudala, abekwa ekushodeni kokudla ngokunikwa ukudla okuncane kakhulu. Amagundane ayisikhombisa ahlukene asetshenziswa njengamaqembu alawulayo, futhi lawa awabekwa ekushodeni kokudla. Ngemuva kwezinsuku eziyisishiyagalombili, womabili amaqembu amagundane aqala ukuthola ukwelashwa okufanayo. Futhi kwakulindeleke ukuthi akhule abe ngabantu abadala ngendlela yokudla evamile. Ngemuva kwezinyanga ezinhlanu zokuhlolwa, kwakungekho mehluko obalulekile ekukhuleni ngokomzimba nasekuziphatheni phakathi kwamagundane ayebekwe ekushodeni kokudla ngaphambili nalawo angazange abekwe ekushodeni kokudla. Kodwa-ke, lapho amagundane abekwa ekushodeni okuphelele, amagundane ayelambile esewusana abonisa ukugcina ukudla, ukuziqongelela, ukuqongelela, kanye nokuzitika ngokudla ngokuphindwe kathathu kunamagundane ayengazange alambile. Ngakho-ke, umthelela owenziwe kubo ebuntwaneni uyaqhubeka nasebudaleni. Ngakho-ke, impilo amagundane ayiphile esewusana yaba nomthelela kubuntu babo. Ngokucacile, ukususa ingane esele esikhathini esingaphambi kwesikhathi kungaholela ekuphazamisekeni kobuntu kamuva.

Ucwaningo lwesazi sezenhlalakahle uMead lwathola ukuthi izingane ezikhuliswe ngothando oluncane, ezondliwa ngendlela enobugovu, zikhula ziba abantu abanolaka, abaxabanayo, nabangenalo ukuzethemba. Uma ingane inceliswa iminyaka emibili, kokubili inkinga yokudla kanye nenkinga yothando ziyaxazululeka. Ngoba ukuthwala ingane ukuze inceliswe, kuyindlela yokubonisa uthando.

UProfesa Harlov ubonise ukubaluleka kokuba khona kukanina, hhayi nje kuphela ukwesekwa ngokomzimba, kodwa nokuze kwaneliswe izidingo zengane: Wabeka ingane yengobongo ebhokisini elenziwe ngocingo, kanye nengobongo eyenziwe ngocingo enebhodlela lokuncelisa esiswini sayo, kanye nenye ingobongo eyenziwe ngocingo ehlanganiswe ngoboya bengobongo kodwa engenalo ibhodlela lokuncelisa. Imiphumela yezilingo eziningi ingafingqwa kanje: Ingane yengobongo incela kuphela kuleyo ngobongo eyenziwe ngocingo, kodwa iya kuleyo ngobongo enoboya ukuze ilale. Uma isatshiswa, ingane yengobongo iyazibamba kuleyo ngobongo enoboya. Ingane inokuthambekela kwangaphambili kokubamba uboya. Ngale ndlela iyazola.

Umntwana osencengeni yomama uyondleka futhi athole indawo ephephile.



Njengoba uProf. Cebiroğlu esho, “Umama uyakwazi ukwanelisa ukulamba, ukumanzisa, nokubanda komntanakhe. Ngokwenza lokhu, umntwana uyakwazi ukuzwa ilizwi, iphunga, nokuthintwa ngumama wakhe ngaso sonke isikhathi. Umntwana uyambuka umama ebusweni, aqale ukumoyizela ngemva kwezinyanga ezimbili, akhale, ahlale ngendlela ekhululekile efanele ukubanjwa. Ngakho-ke, ukuncelisa ibele kungcono kunokuncelisa ngebhodlela, futhi ukuncelisa ngebhodlela umntwana esesandleni kungcono kunokumlayisa phansi bese umncilisa.” Futhi uProf. Cebiroğlu uthi, “Ngemva kokuba umntwana esuthi, usathanda ukuncela ibele. Uma umntwana enqanyulwa ekunceliseni ngaphambi kwesikhathi, uyabonakala ukuthi uyancela umunwe wakhe ukuze anelise intokozo yakhe.”


Ukuthi umntwana ondliwe ngokunceliswa ngumama wakhe, embeletha, kunciphisa ukungakhululeki akuzwayo.

(ukukhathazeka, ukwesaba, nokungazethembi)

umkhululi, umthulisi

(ukuzizwa ukhululekile nokuzethemba)

kuyasebenza.

Ukuthi ingane ibe sesifubeni ngenkathi inceliswa kuyayipha ukuzizwa iphephile. U-Bowlby wathola ukuthi ukuthintana nomzimba kamama kunomthelela omkhulu ekwakheni umuzwa wokuphepha. U-Messerman uthi ukuthi umama amgqokele ingane kuyinto ebalulekile.


Ukuncelisa ingane isikhathi eside kwenza ukuthi ingane ikhule ibe nomuzwa wokuzethemba kanye nengqondo ezinzile.

Ukuzila ngaphambi kwesikhathi kubangela izinkinga zengqondo. Ngempela, uProfesa Yörükoğlu uthi le nkinga ngesikhathi sokuncelisa ingabangela ukudla ngokweqile, ukukhuluphala, ukuthambekela ekuphuzeni utshwala nasekusetshenzisweni kwezidakamizwa, kanye nokucindezeleka kwengqondo.

Kukho konke

“Okwenzayo uyakwazi”

, uma kunjalo, kuphela

“Okwaziyo uyakhuluma”.

Nathi-ke, kufanele silalele izwi loMdali wazo zonke izinto ngalokhu, futhi silisebenzise.


“Abantwana babo mababancelise iminyaka emibili.”


(Al-Baqarah, 2:233)


“Ukuyeka ukuncelisa nako kusezinyangeni ezingamashumi amabili nane.”


(Lokman, 31/14)



Izinkomba:

1) Nelson “Textbook of Pediatrics”, 1976; 2) Acta Pediatrica, 1982; 3) Acta Scandinavica 299, 1982; 4) Current Pediatrics, 1982; 5) Lloyd 1980 kanye Falkner 1980; 6) Acta Paediatrica Scandinavica, 1982; 7) Macmalson “Cancer”; 8) Vorherr “Human Breast Cancer”; 9) Psychiatry; 10) Mental health and diseases; 11) Personality.


Ubisi lwebele lubalulekile!

Ukuncelisa ibele kuyindlela yokondla eyaziwa kakhulu yokukhulisa nokuthuthukisa izingane. Nokho, ngo-1993 kwenziwa…

“Ucwaningo lwezibalo zabantu kanye nempilo eTurkey”

Izinga lezinsana ezondliwa ngobisi lwebele kuphela ezinyangeni eziyisithupha zokuqala libalwe njenge-1.3%. I-UNICEF, ehlose ukwandisa leli zinga hhayi eTurkey kuphela kodwa emhlabeni wonke, yabelana nani ngemininingwane emayelana nokuncelisa ibele kule ndatshana.

Ukuncelisa ibele kuyindlela yokondla eyaziwa kakhulu yokukhulisa nokuthuthukisa izingane ngendlela enempilo. Ubisi lwebele lunakho konke okudingwa yingane, ngakho-ke izingane azidingi okunye ukudla okungeziwe ezinyangeni eziyisithupha zokuqala. Ubisi lwebele luhlala lulungele ukusetshenziswa futhi luyatholakala mahhala, ngakho-ke luyindlela yokondla engatholwa kalula ngabo bonke omama. Kodwa-ke, ngo-1993 kwenziwa…

“Ucwaningo lwezibalo zabantu kanye nempilo eTurkey”

Ngokocwaningo, izinga lezinsana ezondliwa ngobisi lwebele kuphela ezinyangeni eziyisithupha zokuqala libalwe ngo-1.3%. Olunye ucwaningo olufanayo luthola ukuthi u-25% wezingane ezingaphansi kweminyaka emihlanu zinenkinga yokungondleki, kanti izingane ezingama-63,000 zifa minyaka yonke ngenxa yezifo ezingavikeleka.

Ukuze kuncishiswe inani laba bantu abafayo futhi kuqinisekiswe ukuthi izingane zikhula zisezingeni elihle lempilo, izinhlangano ezifana ne-World Health Organization kanye ne-Unicef zifundisa omama ngokusetshenziswa kobisi lwebele futhi ziyabakhuthaza emazweni amaningi emhlabeni, okuhlanganisa ne-Turkey.


Izinzuzo Zobisi Lwebele Enganeni:

– Ubisi lwebele luhlanzekile.

– Ivikela umntwana ezifweni ezithathelwanayo.

– Iyanelisela ngokuphelele isidingo somntwana samanzi, akudingeki ukuthi umntwana anikezwe amanzi engeziwe.

– Ngenxa yokuthi kulula ukugayeka, izinkinga ezifana nohudo, ukuqunjelwa kanye nokuqaqamba kwesisu zivame ukuba yingcosana.

– I-iron ne-calcium esemazini yobisi zitholakala kangcono emathunjini omntwana, ngakho-ke i-rickets ne-anemia zivamile ukubonakala kancane.

– Ubisi lwebele alunawo ama-allergen.

– Yakha ubudlelwano obungokwengqondo phakathi komama nengane.

– Izingane ezinceliswa ibele zinomqondo ohlakaniphile.


Ukuzuzisa Kwesifuba Kumama:

– Ukuncelisa kuyonga, ngakho-ke noma yimuphi umama angakwazi ukuncelisa kungakhathaliseki isimo sakhe sezimali.

– Isiza isibeletho ukuthi sibuyele esimweni saso sangaphambili ngemva kokubeletha.

– Kuyasiza ekusindeni kwamafutha amaningi.

– Abesifazane abancelisayo banethuba elincane lokuba nomdlavuza webele nowezinso.


Yiziphi Izingozi Ezibonakala Ezinganeni Ezinganceliswanga Ubisi Lwebele?

Izinga lokufa ezinganeni ezingancelisiwe liba phakathi kuka-4 no-6 ngaphezulu kunezingane ezancelisiwe. NgokweNhlangano Yezempilo Yomhlaba, ukube izinga labesifazane abancelisayo liphezulu, bekuzosindiswa izimpilo zezinsana eziyi-1.5 million ngonyaka.


Izingane kufanele zanceliswe ubisi lwebele isikhathi esingakanani?


I-World Health Organization kanye ne-UNICEF

, uncoma ukuthi ukuncelisa kufanele kuqale ngokushesha ngemva kokubeletha, ukuthi izingane kufanele zithole ubisi lukanina kuphela ezinyangeni eziyisithupha zokuqala, nokuthi ukuncelisa kufanele kuqhubeke kuze kube iminyaka emibili noma ngaphezulu, kanye nokunikeza izingane ukudla okufanele ngemva kwezinyanga eziyisithupha.


Umthombo:

UNICEF


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku