Umhlaba nezulu kwakhiwe ngamalimuphi amangaki?

Imininingwane Yombuzo
Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Ngokushesha nje, kufanele sisho ukuthi izinkulumo ezifana nalezi, njengoba zisho ubuningi ngesitayela sama-Arabhu, zingase zikhombe nasebuningini balezo “zendlalelo eziyisikhombisa”.

Ngakolunye uhlangothi, izendlalelo zezulu kanye nezendlalelo zomkhathi akuzona izinto ezifanayo.

Futhi, isitezi sokuqala asigcini nje ngesimo sezulu kanye nezingqimba zomkhathi.

lapho echaza amavesi anjalo, uthi;

Yisibizo lesifazane, elisho ukuthi. Incazelo yalo yilezi: zonke izinkanyezi zisezulwini eliseduze. Ngakho-ke, lapha izulu eliseduze alisho kuphela indawo yomjikelezo wenyanga ezungeze umhlaba, noma indawo yezinkanyezi ezungeze ilanga, kodwa indawo lapho izinkanyezi zikhona ngokujwayelekile, okungukuthi indawo enezinhlangothi ezintathu.

Ngakho-ke, kungenzeka ukukuqonda lokhu. Ukusetshenziswa kwegama elihlobene nomhlaba kungase kubhekisele ezintweni ezahlukene.

Zingaphakathi. Izinkanyezi nazo zingaphakathi kwesibhakabhaka sokuqala. Izinkanyezi azikho phakathi kwezingqimba zomkhathi. Ngoba ngokwemininingwane yesayensi yezinkanyezi, ngisho nenkanyezi eseduze kakhulu nomhlaba ibanga layo libalwa ngeminyaka yokukhanya, kanti ingqimba yokugcina yomkhathi, i-Magnetosphere, ifinyelela ku-64,000 km. Umkhathi uzungeza umhlaba wonke. Izinkanyezi zikude kakhulu kunalokho.

Akukho mbono owodwa ngalokho okuyizingqimba zezulu. Kuyinselele ngempela ukuthola ukuthi lokhu kusho ukuthini. Esikushoyo yizindaba ezitholakala eQur’an ezichaza izulu njengezingqimba. Ukuthi lezi zingqimba eziyisikhombisa zisho ukuthini, kuyizincazelo nje. Izincazelo zingaba yiqiniso noma zibe yiphutha. Ukuchaza izingqimba zezulu njengezingqimba zomkhathi kuyinto ekhokhelwa impikiswano.

– Ngokubheka izincazelo zikaBediüzzaman Hazretleri esizethule ngamafuphi, singathola umbono obanzi ngalolu daba:

– Okokuqala, kufanele kuqondwe ukuthi incazelo yezindima iyahlukahluka, kanti izinto ezithile ezihlobene nalezo zincazelo nazo ziyahlukahluka. Ukungabikho kwesinye sezinto eziningi ezihlobene nencazelo ephelele akusho ukuthi incazelo iyaphikwa. Izinto eziyisikhombisa ezihlobene nencazelo ephelele yezulu elinezendlalelo eziyisikhombisa nomhlaba onezendlalelo eziyisikhombisa zibonakala ngokusobala. Noma kunjalo, leli gama alibonakali ngokusobala endimeni. Indima ithi: ayithi: Ukuqhathanisa lapha akuhlobene nalokhu, kodwa kunalokho, kuveza ukuthi umhlaba nezulu kokubili kuyizidalwa ezidalwe nguNkulunkulu futhi kuyizindawo zokuhlala zezidalwa eziningi.

Kodwa njengoba iyindawo yokubonisa, indawo yombukiso yobuciko bukaNkulunkulu, isimo senhliziyo ngomzimba siyalingana nesimo sayo ngamazulu amakhulu. Kukhona ukufana kwezwe, njengenhliziyo yendawo yonke, namazulu ngezindlela eziyisikhombisa, ngoba “isikhombisa” yinombolo yamazulu:

Kunezindawo eziyisikhombisa ezaziwayo emhlabeni, ezibizwa ngokuthi izindawo zokuhlala.

Kunezinkhombisa-nkulu eziyisikhombisa ezidumile ngamagama athi: iYurophu, i-Afrika, i-Oshaniya, i-Eshiya eMbili, neMelika eMbili.

Kanye nolwandle, empumalanga, entshonalanga, enyakatho, eningizimu, kukhona amazwekazi ayisikhombisa aziwayo kuleli zwekazi nasezweni elisha.

Kuyaziwa futhi kwemukelwa ukuthi kunezendlalelo eziyisikhombisa ezihlukene ezithungene, kusukela phakathi nendawo yomhlaba kuya endaweni engaphezulu yenhlabathi.

Kunezinto eziyisikhombisa ezinkulu ezibalulekile emhlabeni, eziqukethe izinto ezingamashumi ayisikhombisa ezilula nezincane, eziwumthombo wempilo yezinto eziphilayo.

Ngakolunye uhlangothi, kukhona izendlalelo eziyisikhombisa kanye nezindawo eziyisikhombisa ezihlukene ezakhiwe yizinto ezine ezibizwa ngokuthi “amanzi, umoya, umlilo, umhlaba” kanye nemithombo emithathu yokuzala.

Kukhona amazwe ayisikhombisa, indawo yokuhlala yezidalwa ezinengqondo ezifana nama-jinn, ama-ifrit nezinye, okwathi abantu abaningi abathola izambulo nezimangaliso bazibonela ngawabo.

Kuyazwakala emazwini e-Quran ukuthi kukhona amaplanethi ayisikhombisa ahlukene, njengomhlaba wethu, okuyizindawo zokuhlala zezidalwa eziphilayo futhi aqukethe izimo zokuphila.

Ngakho-ke, kungenzeka ukuthi kukhona izendlalelo eziyisikhombisa zomhlaba kanye nezinhlobo eziyisikhombisa zomhlaba. Incazelo yesishiyagalombili ibalulekile ngombono ohlukile. Ayifakiwe kulezi eziyisikhombisa.

Ulwazi lwasendulo lwaluchaza amazulu njengayisishiyagalolunye, ngoba lwaluhlanganisa izinto ezibizwa ngokuthi i-arsh ne-kursi ngolimi lwe-sharia. Izinkulumo ezikhazimulayo zalezo zazi zolwazi lwasendulo zaphatha abantu ngaphansi kwegunya lazo amakhulu eminyaka. Ngakho-ke, abahumushi abaningi bazama ukuhambisa incazelo yezindima zangaphandle nezinye izincazelo zabo, okwenza ukuthi i-i’jaz yequran ifihlwe ngezinga elithile.

Ifilosofi entsha, ebizwa ngokuthi i-hikmet entsha, yona, ngokungafani nephutha elidlulele lefilosofi endala, elingenakukhandwa, yona iwelela ekweqiseni, ize ithi ayikho into enjengezulu.

I-Kur’an-ı Hakîm, ngobuhlakani bayo obungcwele, ibonisa indlela ephakathi, ngendlela ekhululekile ekweqiseni nasekushiyeni, ukuthi amazulu anezendlalelo eziyisikhombisa. Lokhu kushiwo naseHadith. Ngakho-ke, izinkanyezi zintanta emazulwini njengoba izinhlanzi zintanta olwandle.

Le nansi iqiniso le-Qur’an elizoboniswa ngendlela emfushane kakhulu ngezimiso eziyisikhombisa nezincazelo eziyisikhombisa.

Kuyaziwa ngokuqinisekileyo ngesayensi nangokuhlakanipha ukuthi: Lo mkhathi ongenamkhawulo, akusiyo indawo engenalutho, kodwa ugcwele into abayibiza ngokuthi “i-ether”.

Ngokwesayensi nangokwengqondo, mhlawumbe nangokubona, kuyaziwa ukuthi: Kukhona into egcwalisa isikhala, ebonisa futhi idlulise amandla ezintweni ezifana nokukhanya, ukushisa, nogesi, kanye nokuxhumana kwemithetho yezinto ezifana nokudonsa nokusunduzana emkhathini.

Nakuba kuhlala kuyisimo esibambekayo, kuyaziwa ngokuqinisekile ukuthi, njengezinye izinto, kukhona ngezinhlobo ezahlukene nangezindlela ezahlukene. Yebo, njengoba umusi, amanzi, neqhwa, izinto ezintathu ezihlukene ezinjengomoya, uketshezi, nento eqinile, zivela entweni eyodwa. Ngakho-ke, akukho lutho oluphikisana nengqondo noma oluphikisayo ekubeni khona kwezinhlobo eziyisikhombisa zezingqimba (izendlalelo eziyisikhombisa zezulu) ezivela entweni eyisimo esibambekayo.

Uma kuqashelwa, kubonakala ukuthi: Kukhona ukungqubuzana ezigabeni zalezo zindawo eziphakeme. Ngokwesibonelo: Isigaba lapho kutholakala khona indilinga enkulu eyaziwa ngamagama athi Nehr-üs Sema kanye ne Kehkeşan, okuthiwa ngesiTurkey “Samanyolu” (Umzila wobisi), ngokuqinisekile asifani nesigaba sezinkanyezi ezizinzile.

Kuthiwa izinkanyezi zeqembu lezinkanyezi ezizinzile zikhule njengezithelo zasehlobo, zafika ezingeni lokuvuthwa. Futhi lezo zinkanyezi ezingenakubalwa ezibonakala njengamafu kuleyo ndawo yezinkanyezi, ziqala ukukhula nokuvuthwa ngokuqhubekayo. Ngisho neqembu lezinkanyezi ezizinzile, ngokuqonda okuthembekile, libonakala liphikisana neqembu lezinkanyezi zohlelo lwethu lwelanga. Futhi ngendlela efanayo, amaqembu ayisikhombisa nezingqimba eziyisikhombisa, ukungqubuzana kwazo kuyabonakala ngokuqonda nangokuzwa.

Kuye kwafakazelwa ngokuqinisekile ngokuqonda, ngemizwa, ngokuqagela nangokuhlangenwe nakho ukuthi: Uma into ethile ihlelwa futhi yakhiwa, bese kwenziwa ezinye izinto ngaleyo nto, ngokuqinisekile izoba nezendlalelo nezimo ezahlukene.

Lapho ukwakheka kuqala emgodini wamadayimane, izinhlobo ezahlukene zento ziyazalwa, okungukuthi, kokubili udoti, umlotha, amalahle, kanye namadayimane.

Ngokwesibonelo: Uma umlilo uqala ukwakheka, uhlukana ube amalangabi, intuthu, kanye nezendlalelo zamalahle.

Ngokwesibonelo: Uma i-oksijeni ihlanganiswa ne-hayidrojeni, kulokhu kuhlanganiswa kuvela izinto ezifana namanzi, iqhwa, kanye nomusi.

Kuyabonakala ukuthi uma into eyodwa ihlakazeka, ihlukana ngezigaba. Ngakho-ke: Njengoba uMninimandla onke aqala ukwakha izinto ezibonakalayo, ngokuqinisekile wazidalela izigaba eziyisikhombisa ezihlukene, ngaleyo ndlela wadala amazulu ayisikhombisa.

Lezi zimpawu ezishiwo ngenhla zibonisa ngokuqinisekile ukuthi amazulu akhona futhi ayaningi. Njengoba amazulu ngokuqinisekile eningi, futhi uMkhulumeli oThembekile, ngolimi lweQur’an eNgcwele, uthi ayisikhombisa; ngakho-ke ayisikhombisa.

Izinkulumo ezinjengokuthi “isikhombisa”, “amashumi ayisikhombisa”, “amakhulu ayisikhombisa” zisho ubuningi ngolimi lwesi-Arabhu, ngakho-ke lezo zendlalelo eziyisikhombisa zingaqukatha izendlalelo eziningi kakhulu.

UNkulunkulu uMninimandla onke, uMdali wezulu nomhlaba, wadala izulu elinezendlalelo eziyisikhombisa ngento eyisithombo, walilungisa ngendlela ehlakaniphile nengavamile, waphinda walifaka izinkanyezi.

Njengoba iKur’an-ı Mu’ciz-ül Beyan iyinkulumo yaphakade ekhuluma kuzo zonke izigaba zabantu nezidalwa ezingabonakali, ngokuqinisekileyo isigaba ngasinye sesintu sizothola isabelo saso kuzo zonke izindima zeKur’an, futhi izindima zeKur’an zizoba nezincazelo eziningi ezihlukene ngendlela eyokwanelisa ukuqonda kwesigaba ngasinye, ngokuqondile nangokungaqondile.

Yebo, ububanzi bezinkulumo ze-Kur’an kanye nobubanzi bezincazelo nezinkomba zayo, kanye nokucabangela nokuhambisana nezinga lokuqonda kusukela kwabaphansi kakhulu kuya kwabaphezulu kakhulu, kubonisa ukuthi; ivesi ngalinye linobuso obuhlukene obubheke kwisigaba ngasinye.


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Yorumlar

umkhathi wakhiwe izendlalelo eziyisikhombisa, hhayi ezine noma ezinhlanu;

1. I-ionosphere

2. I-Magnetosphere (i-magnetosphere)

3. I-Exosphere

4. I-Thermosphere

5. I-Mesosphere

6. Isibhakabhaka (Stratosphere)

7. Troposfera

Ukuze ubeke amazwana, ngena ngemvume noma ubhalise.

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku