Ukuzingela ngenja yokuphamba

Imininingwane Yombuzo

-Uma inja yezingela iluma isilwane (inyoni), ingabe leso silwane siyadliwa? (Uma idla ingxenye yaso, yini isinqumo?) -Ingabe ushaka uyadliwa? (Yini isinqumo ngokwe-madhhab ye-Hanafi?)

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Impendulo 1-

Ukuzingela kwenziwa ngenye yezindlela ezimbili: noma ngesilwane esifundisiwe, njengenja, impisi, ingwe, ukhozi, noma ngesikhali esilimezayo nesibulalayo, noma ngokuqamba izicupho, ukumba imigodi, ukubeka izinto ezibukhali njengemimese, izinkemba, noma izinduku. Ukuthi isilwane sifundisiwe ukuzingela kuqinisekiswa noma ngokuqonda kwalo noma ngokubonisana nabantu abanolwazi. Ngoba isikhathi sokufundiswa kwezilwane ezinjalo siyahlukahluka kuye ngesimo sazo. Akukho isikhathi esithile esibekiwe. Lokhu kungenxa yombono ka-Imam Azam. Ngokwemibono emibili ka-Imam kanye nangenye indlela yokubona ka-Imam Azam, ukuthi izilwane ezinezinyo ezibukhali zifundisiwe kuyaqashelwa uma zibizwa ngemva kokukhululwa bese ziza ngokushesha.

Ukuthi izilwane ezinjengezingwe zifundisiwe kubonakala ngokuthi ziyeke ukudla, futhi zibuye uma zibizwa. Ngoba ekudalweni kwazo kukhona kokubili ukuzingela nokwesaba ukubaleka.

Akukho mthetho ukuzingela ngezilwane ezingafundiseki ukuzingela, njengengonyama, ingwe, nembheje, kanye nengulube, okuyisilwane esingcolile ngokuphelele.

Uma kwaziwa kamuva ukuthi isilwane esifuywayo asizange siqeqeshwe, isibonelo: uma isilwane esinezinyo elibukhali esithathwa njengesifuywayo sidla inyama yesilwane esizibambile, noma uma isilwane esizibambayo esinezinselo sibizwa kodwa singabuyi, inyama yezilwane esizibambile ngaphambi nangemva kwalokho iba yiharamu. Ngoba kulesi simo, izilwane ezizobanjwa azidliwa ngaphandle kokuba isilwane siqeqeshwe kuqala.

Ukuze inyama yezinyamazane idliwe, kudingeka izimo ezilandelayo:

1) Inyamazane okuzingelwa yona kufanele ibe yilezo ezidliwayo ngokwenkolo yethu.

2) Umzingeli kumele abe ngumMuslim noma umuntu ovela kubantu abanencwadi, okwazi ukuhlaba isilwane. Isilwane esizingelwe ngumntwana, umuntu ohlanyayo, noma umuntu odakiwe, abazi ukuthi “Bismillah” (egameni likaNkulunkulu) futhi enenhloso yokuzingela, sihalal. Kodwa isilwane esizingelwe ngumMuslim osemhlangweni weHajj noma Umrah, ngaphakathi noma ngaphandle kwendawo engcwele (Harem), asihalali.

Futhi, inyama yesilwane esizingelwe ngumZoroastrian, umkhonzi wezithixo, noma umuntu ohlubuke enkolweni (owaphambuka enkolweni) nayo iharam, ayidliwa.

3) Umzingeli kumele abe ebizile igama likaNkulunkulu (Besmele) ngempela noma ngokuqagela lapho ekhomba isilwane noma esikhulula. Umzingeli ohluleka ukubiza igama likaNkulunkulu ngenxa yokukhohlwa, uqagela ukuthi ulibizile. Uma igama likaNkulunkulu lishiywe ngamabomu, inyama yezilwane ayidliwa, iharam.

(Ngokuka-Imam Shafi’i, ukubiza i-Basmala akuyona imfuneko, kodwa ukuyishiya kuyinto engathandeki.)

4) Isilwane esizingelwayo kumele sife ngenxa yamanxeba esiwatholile ngaphambi kokuba umzingeli asithole. Ngakho-ke, uma sitholwa singakafi, kumele sihlatshelwe.

5) Umzingeli kufanele alandele isilwane asidubule ngesibhamu noma asibambe ngesilwane esifundisiwe, ngaphandle kokuma, ukuze asithole. Ngoba kungenzeka ukuthi asithole asibambe ngaphambi kokuba sife. Uma kungenzeka ukusibamba ngaphambi kokuba sife, ukusibamba ngemuva kokufa akwanele. Ngakho-ke, uma emile isikhashana noma enze okunye, bese isilwane sishabalala, bese eya kuthola isilwane sesifile, inyama yaso ayidliwa. Ngoba kungenzeka ukuthi sife ngenye indlela. Kodwa uma eya ngokushesha, ngaphandle kokulinda, bese ethola isilwane sesifile kodwa silimele, inyama yaso ingadliwa. Ngokwalokhu, ukusibamba ngemuva kokufa kuthathwa njengokwanele.

6) Izilwane ezifana nezinja zokuzingela ezifundisiwe, akufanele zidle inyama yezilwane ezizibambile. Uma lezi zilwane ezizingelayo ziqhekeza izilwane ezizibambile bese zidla inyama yazo, inyama yezilwane ezizingelwayo ayisadliwa.

Ngokwalokhu, uma inja idle inyama yesilwane ebesiyizingela, khona-ke inyama yaleso silwane ayidliwe.

Impendulo 2-

I-Quran ikubeka ngokucacile ukuthi ukudla okuvela olwandle kuhalal (al-Maide, 5/96; al-Fatır, 35/12). Umprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye) naye wathi: “Amanzi alo ahlanzekile, kanti izilwane ezifile kulo (izidumbu) zihalal” (Abu Dawud, Taharet 41).

Nokho, izikolelo zamaSulumane ziye zaba nemibono ehlukene mayelana nokusetshenziswa kwalezi zindima zevesi ne-hadith ezihlokweni ezithile.

Ngokuvumelana nalokhu: Zonke izinhlobo zezinhlanzi zivumelekile ngokwezinkolo ezahlukene; kodwa i-mussel, i-squid, i-crab, ne-shrimp azivumelekile ngokwe-Hanafi, kodwa zivumelekile kwezinye izinkolo ezintathu.

Akukho umthetho okhona ophathelene neshaki okukhulunywa ngayo embuzweni wakho. (Uphiko Lwezindaba Zenkolo)


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku