– Ingabe indaba ka-Imam-ı Gazali mayelana nokubekezela iyihadis?
– Uyini walo kanye nesimo salo sempilo yini?
– Ukubekezela kunezinhlobo eziningi:
– Ukubekezela (ukuzimisela) ekulaleleni imiyalo kaNkulunkulu, ukubekezela (ukuzibamba) ekuzigwemeni izinto ezenqatshelwe nguNkulunkulu, ukubekezela (ukubekezelela) usizi, ikakhulukazi ukushaqeka kokuqala.
– Labo ababekezelayo ekulaleleni imiyalo kaNkulunkulu, uNkulunkulu uyobanika ngosuku lweQiyama ePharadesi amakhulu amathathu, ngalinye lilingana nendawo phakathi kwezulu nomhlaba.
– U-Allah uzonikeza izikhundla ezingamakhulu ayisithupha, ngalinye lilingana nendawo ephakathi kwezulu lesikhombisa nomhlaba wesikhombisa, kulabo ababekezela ekuzigwemeni ezintweni u-Allah azivimbeleyo, ngosuku lweQiyama.
– Kulabo ababekezela ngesikhathi sehliswa izinhlupho nguNkulunkulu, uNkulunkulu uyobanika amakhulu ayisikhombisa ezinga ngalinye elilingana nendawo phakathi kwe-Arsh nomhlaba ngosuku lweQiyama. (Ukutholwa kwezinhliziyo, Ukubekezela nokugula, Isahluko sesithathu 1)
Mthandiwe, mzalwane wethu,
UGhazali naye wayikhuluma le ndaba encwadini yakhe ethi Ihya’ul-Ulum. Kodwa hhayi ngendlela ebuza ngayo umbuzo.
Nokho, umbuzo uqukethe izinombolo ezithile ezihlobene nokubekezela.
-hhayi njenge hadith ekhuphukile-
Kulandiswa ku-Hz. Ibn Abbas.
Ngokuka-Ibn Abbas, i-Quran ikhuluma ngezinhlobo ezintathu zokubekezela:
1) Ukubekezela ekwenzeni izibopho ezibekwe nguNkulunkulu.
Lolu hlobo lokubekezela lunamazinga angamakhulu amathathu.
2) Ukubekezela ekuzigwemeni ezintweni eziharamu uNkulunkulu azivumele.
Lolu hlobo lokubekezela lunamazinga ayisithupha.
3) Ukubekezela okukhonjiswa ngesikhathi sokuqala kwenhlekelele.
Lolu hlobo lokubekezela lunamazinga ayisishiyagalolunye…
(bheka İhya, 4/72)
Ngiyabingelela ngithandazela…
UbuSulumane Ngemibuzo