Kuyavumelekile yini ukuthengisa nokukhangisa ngezingubo zabesifazane eziveza umzimba, futhi ingabe inzuzo yakhona ihalal?

Açık kadın kıyafetleri satmak ve reklamını yapmak caiz mi, kazancı helal mi?
Imininingwane Yombuzo


– Ingabe kuvumelekile ukwakha iwebhusayithi yenkampani ethengisa izingubo zabesifazane ezembule kakhulu, ukufaka okuqukethwe kuyo, nokuyiphromotha ku-Google ukuze ivele phezulu emiphumeleni yosesho?

– Imali esiyithola kulo msebenzi ihalal na?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Isambatho

kuphela uma igqokwa ngendlela, ngesikhathi, nendawo okungavumelekile.

ukuyenza, ukuyithengisa nokuyikhangisa

Akufaneleki.

Uma into ingasetshenziswa ngokuhalalela nangokusemthethweni, umthwalo wokuyisebenzisa ngendlela engalungile awuthwalwa ngumenzi, umthengisi, noma umkhangisi.


Ngemva kwalo lwazi olufushane, ake siye emininingwaneni:


Okokuqala

Akukho okungalungile ngokuqasha noma yisiphi isiza se-intanethi ngesivumelwano esicacile, ngenhloso efanelekile, ngesikhathi esibekiwe, nangokushicilelwa kwezikhangiso zokuhweba njengomsebenzi. Ngoba izazi zefiqhi zikubona kuvumelekile, isibonelo, ukwenza isivumelwano sokuqasha udonga ukuze kubekwe indwangu phezu kwalo.


I-Maliki (ihlelo lwezomthetho):

Uma ngiqasha umuntu ukuba akhe udonga, abeke izinkuni, abethele izigxobo noma afake isembozo phezu kwalo ngemali eyi-dirham, ingabe lesi sivumelwano sivumelekile? Waphendula wathi: “Angiboni lutho olungalungile kulesi sivumelwano, futhi lesi sivumelwano sokuqasha sivumelekile.” (el-Müdevvene, 3/442)


I-Hanafi madhhab:

Omunye umuntu usebenzisa uphahla lwesitolo se-waqf (isikhwama senkolo) ngokulibeka njengendawo yokwaneka izingubo njll., ngaleyo ndlela ezuza kulo. Umnikazi we-waqf ucela imali yokuqasha. Kubuze ukuthi unalo yini ilungelo lokwenza lokhu? Waphendula wathi kuvumelekile ukuqasha uphahla ukuze kwanekwe izingubo noma kulalwe khona ebusuku. (el-Ukudu’d-Durriyye, 2/112)


Okwesibili

Akukho okungalungile ngokuqasha indawo yokukhangisa ekhasini le-intanethi ngenjongo efanelekile. Ngoba le nqubo ifana nokuthengisa nokuthola ikhomishini, okuyizinto ezivunyelwe ngabafundisi benkolo ngenxa yezidingo zabantu.


I-Maliki (ihlelo lwezomthetho):

Ngabuza ngesigaba sokuthi ngingaqasha umsebenzi ukuze angitholele imali, ngabuza ukuthi ngabe kuvumelekile yini ngokuya ngombono ka-Imam Malik ukuthi ngimqashe ukuze angitholele imali. Waphendula ngoyebo. Ngabuza ukuthi ngabe kuvumelekile yini ngokuya ngombono ka-Imam Malik ukuthi ngiqashe umuntu owenza i-hacamat ukuze angitholele imali, wathi akukho nkinga. (el-Müdevvene, 3/442)


I-Hanafi madhhab:

Lapho ebuzwa ngemali yomsebenzi wokuthengisa, uMuhammed b. Seleme waphendula wathi: “Ngiyethemba akukho okungalungile ngayo, ngoba nakuba ngokuyisisekelo ingavumelekile, ivunyelwe ngenxa yesidingo sabantu, njengoba isetshenziswa kakhulu.” (Ibn Abidin, 6/63)


Okwesithathu

Akukho ukuthenga noma ukuqasha okungavunyelwa uma kuholela esonweni. Ukubangela noma yiluphi uhlobo lwe-haram akukavunyelwa ngisho nakubafundisi abathathu abakhulu noma ngisho naku-Imameyn e-Hanafi.


I-Shafi’i (inkolo yamaShafi’i):

Kwabuza ukuthi kuvumelekile yini ukuthengisela umuntu ongakholwa owaziwa ukuthi uthenga izinto zokukhonza izithombe, izinto ezinuka kamnandi? Umthengisi waphendula wathi: Kuyaharamu ukuthengisela umuntu into owazi ukuthi uzoyisebenzisa ekwenzeni isono. Kule ndaba, ukucabanga okunamandla kufana nokwazi ngokuqinisekile. (el-Fetava’l-Kubra, 2/296)

Ukuthengisa izithelo ezintsha, amagilebhisi, njll., kumuntu owenza iwayini. Ubufakazi balokhu yihadis yomProfethi (ukuthula nokubusiswa kube kuye) lapho aqalekisa khona abantu abayishumi abahileleke ekwenzeni iwayini, kusukela kumthengisi kuya kumthengi… Kunjalo nangezinye izenzo ezibangela ukuthi kwenziwe izinto ezingavunyelwe, njengokuthengisa isigqila esincane kumuntu owaziwa njengomuntu ongenalwazi, ukuthengisa isigqilakazi kumuntu owaziwa ukuthi uyithenga ukuze ayisebenzise ekuculeni izingoma ezingavunyelwe, ukuthengisa izinkuni kumuntu owaziwa ukuthi uzokwenza ngazo izinsimbi zomculo, nokuthengisa usilika kumuntu wesilisa ukuze awugqoke. Kunjalo nangezinye izenzo ezibangela ukuthi kwenziwe izinto ezingavunyelwe. Kunjalo nangesenzo somuntu okhulile ongumMuslimu ukondla umuntu ongakholwa ngesikhathi sokuzila ukudla eRamadan, noma ukuthengisa ukudla kumuntu owaziwa noma okucatshangwa ukuthi uzokudla emini. Ngoba kuzo zonke lezi zimo, kukhona okubangela ukuthi kwenziwe izinto ezingavunyelwe. (Nihayetu’l-Muhtac, 3/471)


I-Hanbali (ihlelo):

Isinqumo siyafana nasezintweni ezibangela ukuthi kwenziwe izinto ezingavumelekile, njengokuthengisa izikhali kubantu abangakholwa abalwa namaSulumane, ukuthengisa noma ukuqasha izincekukazi ukuze zicule, ukuthengisa utshwala, noma ukuqasha indawo ukuze isetshenziswe njengesonto noma ithempeli lamaZoroastrian. Lezi zinto ziyizono, futhi izivumelwano ezishiwo ngenhla ziyize. (el-Muğni, 4/246)


I-Maliki (ihlelo lwezomthetho):

Ukuqasha owesifazane osemkhulelweni ukuba ashanela umsebenzi wendlu yomthandazo akufanelekile ngoba ukungena kwakhe endlini yomthandazo kuyisihlanzo. Ngokufanayo, akufanelekile ukuba umMuslim ashanela isonto, aluse izinkomo, asebenze endaweni yokwenza utshwala, noma aqashe indawo noma ikhaya ukuba lisetshenziswe njengesonto, isinagoge, ithempeli lamaZoroastrian, noma indawo yokuphuzela. (Minehu’l-Celil, 7/498)


I-Hanafi madhhab:

Kuvumelela isonto nokuthwala utshwala ngemali yomuntu oziphatha kabi, noma ngabe umuntu oziphatha kabi lowo ngumMuslim noma umuntu okhwele isilwane, kuvumelekile. UZeylai uthi lokhu kusembonweni ka-Imam Azam, kanti ngembonweni ka-Imameyn, kuyinto engathandeki. Ngoba uMprofethi (ukuthula nokubusiswa kube phezu kwakhe) wathuka abantu abayishumi abahlobene notshwala, kuhlanganise nalowo othwala utshwala.

Kuthiwa ngokuphathelene no-Imam Azam: Ukuqasha lapha kusebenza ekuthwaleni okungenasono futhi okungabangeli sono. Ngoba isono sikhona kuphela kumuntu owenza ngamabomu. Ukuphuza akuyona imiphumela ephoqelekile yokuthwala. Ngempela, ukuthwala utshwala kungase kucatshangelwe ngenjongo yokuluchitha noma ukuluguqula lube uviniga. Lesi simo sifana nokuqasha umuntu ukuba acindezele noma akhethe amagilebhisi. Le hadith ekhulunywe ngayo ikhuluma ngokuphathelene nokuthwala okuhambisana nenjongo yesono. (Reddu’l-Muhtar, 5/250)


Umphumela:

Kulezinkulumo zabafundi abanolwazi ngalolu daba, kutholakala lezi ziphetho ezilandelayo:


1.

Akukho okubi ngokurentisa noma iyiphi iwebhusayithi ngesivumelwano esicacile, ngenhloso esemthethweni, ngesikhathi esibekiwe nangokushicilelwa kwezikhangiso zentengiso njengembuyiselo yomsebenzi.


2.

Akukho okungalungile ngokuthola imali yokuqasha indawo yokukhangisa ekhasini le-inthanethi ngenhloso efanelekile. Ngoba le nqubo ifana nokuthengisa nokuthola ikhomishini, okuyizinto ezivunyelwe ngabafundisi benkolo ngenxa yezidingo zabantu.


3.

Akukho ukuthenga noma ukuqasha okungavunyelwa uma kuholela kunoma yikuphi ukonga okungavunyelwa. Ukubangela noma yiluphi uhlobo lwe-haram akukavunyelwa ngokusho kwabathathu abaholi bezikolelo kanye nase-Imameyn esikolweni se-Hanafi.

Ngokuvumelana nalokhu, ingubo eyodwa

kuphela uma igqokwa ngendlela, ngesikhathi, nendawo okungavumelekile.

ukuyenza, ukuyithengisa nokuyikhangisa

Akufaneleki.

Uma into ingasetshenziswa ngokuhalalela nangokusemthethweni, umthwalo wokuyisebenzisa ngendlela engalungile awuthwalwa ngumenzi, umthengisi, noma umkhangisi.


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku