Mthandiwe, mzalwane wethu,
“Ngiyakuthembisa”
Kufanele ukwazi ukuthi leli gama lisho ukuthini endaweni lapho lisetshenziswa khona. Ngokuvamile, ngalokhu…
“akube nalutho”
kucatshiswa incazelo. Le ncazelo isho ukuthi
“ngiyakufunga”
akukho okunye ngaphandle kokuchitha amagama. Uma kunjalo
“Kusukela kwabathathu kuya kwabayisishiyagalolunye, akube njalo.”
kusho ukuthi, kusho ukudivosa umfazi.
Nokho, kukhona abanye abahlaziyi bomthetho wama-Islam abathi isithembiso sokudivosa esishiwo ngolaka olukhulu asisebenzi nhlobo. Loluvo luyavunyelwa nangabanye abahlaziyi bomthetho wama-Hanafi.
(bheka u-Ibnul-Humâm, Feth III/38; Kâmil Miras, Tecrîd, XI/465 1. uhlelo)
Kuningi kwabafundi be-Islam abaqeqeshiwe
(kumphakathi)
ngokwesibonelo, okukhulunywa ngakho embuzweni
“Kusukela kwabathathu kuya kwabayisishiyagalolunye, akube njalo.”
umuntu osho lelo zwi
(owesilisa)
, uma izwi lakhe lingase libe nesiqiniseko
-ngaphandle uma umuntu ehlanya, noma ethukuthele kakhulu kangangokuthi akazi ukuthi uthini-
Uthathwa njengoba esesebenzise amalungelo akhe amathathu okudivosa, futhi usemdivosile ngokuphelele umkakhe.
Nokho, abanye abahlaziyi be-Islam baye bakuchitha lokhu.
“isahlukaniso esingahlelekile”
abamukelanga njengesehlukaniso, abanye bona
“uyobe esebenzise ilungelo lakhe lokudivosa”
bashilo.
Isahlukaniso (talak)
Kuyinto yokonga uNkulunkulu angayithandi, kodwa ayivumele ngenxa yezimo eziphoqayo. Lolu hlobo lokonga, oluqeda impilo yomndeni u-Islam ayibeka phambili kakhulu, kufanele lwenziwe ngemva kokucabanga nokuhlolisisa kahle. Njengoba intukuthelo ivimbela ukucabanga nokuhlolisisa, abanye abahlaziyi be-fiqh baye bathi ukudivosa ngesikhathi sentukuthelo akusebenzi. Uma abathintekayo bengafuni ukudivosa, kungakhishwa isinqumo ngokwale ndlela yokucabanga.
bheka H. Karaman, Mukayeseli İslâm Hukuku, 1/304-310)
Ngiyabingelela ngithandazela…
UbuSulumane Ngemibuzo