Kungenzeka kanjani ukuthi izabizwana “yena” kanye “thina” zivela ndawonye ku-Surah Az-Zukhruf, vesi 11?

Imininingwane Yombuzo


– Yini inhloso yokuba khona kwegama elithi “yena” kanye nelithi “thina” emshweni owodwa? Ngiyajabula uma ungachaza lokhu ngendlela esingayiqonda.

– Futhi, kuthiwa igama elithi “thina” elisendinyaneni lisho thina ngenxa yokuthi uJibril uyakhuluma. Ingabe lokhu kuyiqiniso?

– Umbuzo wami awuthi, “Kungani kukhona ‘thina’ kuleli vesi?” Angibuzi lokho… Kungani uNkulunkulu, kuleli vesi elifanayo, ekhuluma ngaye ngokuthi “yena”, bese ngaphambi kokuphela kwalo vesi aqhubeke athi “thina”?

– Ngaphezu kwalokho, kungani esebenzisa u-“thina” esikhundleni sika-“mina” lapho ekhuluma ngo-“yena”?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Incazelo yendima ye-11 yencwadi ka-Zuhruf:



“Nguye owuthulula amanzi esibhakabhakeni ngesilinganiso. Ngayo siyaphilisa izwe elibhubhile. Ngakho-ke nani niyovuswa emangcwabeni enu.”

– Umusho wokuqala wale ndima, othi:

“Nguye futhi Owehlisa amanzi esibhakabhakeni ngesilinganiso.”

Isisho esithi “ngokunjalo” sibhekisela emavesini ayi-9 no-10 angaphambili. Incazelo yalawo mavesi amabili yile:


“Yithi kubo:

‘Ngubani owadala amazulu nomhlaba?’

Uma ungabuza, impendulo ngokuqinisekile ithi:



‘Yena lowo Mninimandla onke, uNhlakaniphi’



(NguAllah, uMninimandla onke, uMninisahlulelo esiphelele, uMninikuhlakanipha)



udalile.

Yilowo owenza umhlaba waba njengobhedu lwenkosana kini, waphinda wenza izindlela nemigudu emhlabeni ukuze nithole indlela.



Nguye.”



(Zuhruf, 43/9-10)

Isetshenziswe umuntu wesithathu lapha.

“igama elihlobene”

okuyiyo

“ellezi”

ngokubeka isandiso ekuqaleni

“Yena ke…”

ngokunjalo ingahunyushwa nangokuthi.

Kodwa okumele kwaziwe kuzo zombili izinhlobo zokuhumusha yileli: Umusho wokuqala wendima ye-11 ukhomba endimeni ye-10. Lapho, umuntu wesithathu…

“…Nguye”

ngoba isetshenziswa lapha

-ngokusebenzisa isikhombo

– Kuye kwasetshenziswa isitayela esifanayo. Lokhu kuyadingeka nasezidingweni zolimi lwesi-Arabhu. Uma imisho emibili ihlangana, kuba kanje:


“Nguye owanenza umhlaba waba njengombeleko, waphinda wenza izindlela nemigwaqo emhlabeni ukuze nithole indlela.”

Yena.



(10)


Futhi nguye owethula amanzi esibhakabhakeni ngesilinganiso.

Nguye.”

(11). (Isitayela esifanayo sisetshenziswe nasesahlukweni se-12 esilandela lesi:

“Futhi nguye owadala izinhlobo ezimbili, wenza izikebhe nezilwane ezithambile ukuba nibe nazo.”



Yena.

”)


– Ngokuphathelene nendaba ye-WE:

Incazelo yomusho wesibili wendima ye-11 yale sura yile:


“Ngaye siyophinda sivuselele izwe elafa. Nani niyoze niphume emangcwabeni ngaleyo ndlela.”

Njengoba kubonakala, umusho owandulelayo nawo

“ellezi / Yena”

ngokufaka uhlobo oluthile lwesithathu somuntu wesithathu, njengoba kubonakala kulo musho wesibili

“thina… sinikeza impilo”

okuhlanganisa isabizwana sobuningi somuntu wokuqala esithi “ngathi”

“enşernâ”

isenzi sikhona.

– Lapha, kukhona ushintsho endleleni yokukhuluma, kusuka kumuntu wesithathu oyedwa kuya kumuntu wokuqala oiningi.

“ukuthuthukisa”

Kwenziwe njalo. Ngakho-ke, isitayela sangaphambilini sesitatimende sishintshiwe. Kulelo nalelo zinga lolimi, lokhu kubizwa ngokuthi…

“ubuciko bokuncoma”

kuyabizwa.

Lolu hlobo lobuciko luvame kakhulu olimini lwesi-Arabhu, futhi luyindlela yokubhala esetshenziswa kaningi eQur’an.

Ngokwesibonelo, emavesini amane okuqala e-Surah Al-Fatiha, kusetshenziswe isitayela esibhekisela kumuntu wesithathu:

“Bismillahir Rahmanir Rahim, Alhamdulillahir Rabbil ‘Alamin, Ar Rahmanir Rahim, Maliki Yawmiddin.”

, bese endimeni yesi-5 elandelayo, isitayela siyashintsha bese kuyaqanjwa kumuntu wesibili oyedwa:

“Sikhulekela wena wedwa, sicele usizo kuwe wedwa!”

Inhloso yale ndlela yokubonga ukunikeza inkulumo amandla amasha, ukunikeza incazelo isici esisha. Le nqubo efanayo ilandelwe nasesahlukweni esishiwo.

Ngokwesibonelo:

Kusukela evesini 9.

-njengempendulo yombuzo-

Kukhulunywe ngobuhlakani bukaNkulunkulu ekudaleni. Izindima ezilandelayo, 10 no-11, zibeka imininingwane futhi zigcizelela indaba yokudala. Kodwa indima ye-11…

“ukuvuswa komhlaba ofile ngamanzi avela ezulwini”

Ukuze amandla, ulwazi kanye nobuhlakani bukaNkulunkulu kutholakale ngokusobala ezingqondweni nasezinhliziyweni, uNkulunkulu uqobo lwakhe wangenelela ngokuqondile kule ndaba, futhi

“thina…”

usho kanjalo.

– Evesini

“Enshertu”


(Mina… ngiyaphilisa)

esikhundleni

“ENSHERNA”


(Thina sinikeza impilo)

Inhloso yegama [Allah] ukushumayela ngobukhulu, ngobukhulu, nangamandla angapheli kaNkulunkulu. E Qur’an, igama [Allah] lisetshenziswa ukuchaza uNkulunkulu.

“thina”

izabizwana zisetshenziswa kakhulu.


Ngokuvamile, eKoran, uNkulunkulu

“mina”

esikhundleni

“thina”

Uhlakaniphilelwa yini ukusetshenziswa kwayo?


a)

Ngale kwalokhu, uNkulunkulu ubonakalise ubukhulu bakhe, ubuphakeme bakhe.


b)

UNkulunkulu

“thina”

ngokwenza lokhu, ube esebhekisa nasegameni nasezifazelwaneni zakhe. Ngokwesibonelo, evesini esikhuluma ngalo,

“Thina, abanini bamandla angapheliyo, ulwazi, ubulumko, nenceba… siyavusa umhlaba ofileyo ngemvula.”

Ngokuthiwa njalo, kubonisiwe ukuthi imvula iyisibusiso esibonakalayo, futhi kwenziwe inkomba yokuthi ukuvuswa kwabantu kuyimfuneko yalawo magama neziqu.


Ukuze uthole ulwazi olwengeziwe, chofoza lapha:


– Ngabe bekungaba ngcono yini ukuthi ku-Surah Al-Isra, ivesi 1, kuthiwe “izimpawu zethu” esikhundleni sokuthi “izimpawu zakhe”?


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku