Kufanele siphendule kanjani umbuzo othi: “Njengoba uNkulunkulu uMninimandla onke azi ngolwazi lwakhe lwaphakade ukuthi ngizokwenzani, pho nginani icala?”

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Abanye ababuza lo mbuzo abathembekile futhi abalwazi ulimi lwesiTurkey… Ngemuva kokuchaza lezi zinto ezimbili, ngifisa ukuphendula umbuzo.


Ngizochaza kuqala ukuthi kungani umbuzisi engathembekile:

Wonke umuntu uyazi ngokuqonda kwakhe ukuthi kukhona izenzo ezimbili ezihlukene, izenzo ezimbili ezihlukene. Enye ingxenye

ngokuzithandela,

okuzenzakalelayo, ngentando yakhe. Enye ingxenye yona…

okuzwayo;

yani, konke lokhu kwenzeka ngokuphelele ngaphandle kwesifiso sakhe, ngaphandle kwentando yakhe.

Ngokwesibonelo; ukukhuluma, ukuthula, ukuhlala, ukusukuma kungokweqembu lokuqala; ukushaya kwenhliziyo, ukukhula kokuphakama, ukumpunga kwezinwele kungokweqembu lesibili.


Kuleyo msebenzi weqembu lokuqala.

Ukucela kuvela kithi, ukudala kuvela kuNkulunkulu.

Ngakho-ke, noma yini esiyikhethayo noma esiyinqumayo ngentando yethu encane, uNkulunkulu uMninimandla onke uyayidala ngentando Yakhe ephelele.



Kanti kwizenzukuthi zohlobo lwesibili,

intando yethu ayinayo indawo yokukhuluma.

Umdali noMdali nguAllah. Asinayo imithwalo yezinto ezisohlangothini lwesibili. Ngakho-ke, ngosuku lokugcina ngeke sibuzwe ngobude bethu, ngombala wethu, ngobuzwe bethu, ngobulili bethu, noma ngesikhathi esazalelwa kuso.


Nangu umbuzisi enza iphutha lokubala lezi zenzo ezimbili njengokuthi ziyi-1.


Ake sikhulume ngephutha elikhulu:

Umlisa uyazigqaja ngayo yonke imisebenzi emihle ayenzileyo.

“Mina ngiyenzile, mina ngiyinqobile…”

…echaza ngesifuba esikhulu ngakho konke lokhu… Kodwa, uma sekufika ithuba lokukhuluma ngezono zakhe, amaphutha akhe, nobudlova abenzile, uqala ukusola isiphetho:

“Kwakuyintando yami le!”

uzama ukuzama ukuzikhipha kule nkinga. Ukhohlwa yisiphetho sakhe lapho emangalela isela elangene endlini yakhe.

“Lo muntu,” usho, “ungene endlini yami, waba le nto yami, waphanga le nto yami.” Umtsotsi:

“Ngimsulwa. Kwakuyisiphetho sami ukuba ngiphange, kanti kwakuyisiphetho salo muntu ukuba aphangwe.”

Uthukuthele, uqhume, uze ube yihlanya ngendlela aziphendukela ngayo! Kodwa uma sekufika ithuba lokuba abhekane nezono zakhe, angakwazi ukuziphendukela ngendlela yaleso sela ngaphandle kokuzisola noma ukuzithoba!

Kungenzeka yini ukuxoxa ngendaba yesiphetho ngendlela ephusile nomuntu onjalo?

Iqiniso liwukuthi:

Akukho lutho esiluphelelwa yilo, noma yini esiyenzayo, ngoba asiboshwa yisiphetho. Sikhululekile ezenzweni zethu zokuzikhethela, okungukuthi, ezenzweni esizenza ngentando yethu. Siyakwazi lokhu ngokuqonda kwethu. Kulezi zenzo, yithina abafunayo, kanti uNkulunkulu uMninimandla onke nguye owenza…


Akunjalo yini ukuthi ukuthunywa kwethu emhlabeni ukuba sivavanywe nakho kuyakudinga lokhu?

Umuntu obhalayo akakwazi ukubhala esaleni alithandayo. Akakwazi ukuqala noma ukuqeda ukuhlolwa ngesikhathi asithandayo. Akakwazi ukuzinqumela amaphuzu emibuzo. Konke lokhu kunqunywa futhi kubekwe ngumuntu omhlolayo. Kodwa uma ukuhlolwa sekuqalile, uyaphendula ngendlela ayithandayo. Akekho omphazamisayo ngesikhathi sokuhlolwa.

Uma kungenjalo, ngeke kubizwe ngokuthi uvivinyo.


Manje, asifune impendulo yalo mbuzo:




Abantu abazigcwalisi yini izincwadi zabo zezenzo ngendlela abathanda ngayo kuleli zwe?


Abakwazi yini ukuzikhethela ukuthi bayayithobela yini imiyalo nemithetho kaNkulunkulu noma cha?


Pho, laba bantu balwela udaba luni?!..

Ngakolunye uhlangothi, bazama ukuzikhulula emthwalweni wezono zabo ngokuziphika; ngakolunye uhlangothi, abayeki ukushaya ingane encane, isibonelo, ngisho nokujikijela amatshe emafasiteleni, ngisho nasezintweni uNkulunkulu angazibheki njengezono. Lesi sigameko asibanele yini ukubenza bazizwe benecala futhi bazame ukuzithoba?

Sikhulume ngabanye ababuza lo mbuzo abangazi isiTurkey. Ake sihlolisise lo mbuzo ngokombono wegrama:


“Njengoba uNkulunkulu, ngolwazi lwakhe lwaphakade, azi ukuthi ngizokwenzani, pho ngiyobe nginecala ngani?”

Kulo musho kunenzenzo ezimbili: eyokuqala,

“ukwenza”

, omunye

“ukwazi”.

Isihloko sesenzo “ukwenza” ngu: mina. Isihloko sesenzo “ukwazi” ngu: uNkulunkulu. Ngakho-ke, umbuzisi,

“Mina ngiyakwenza, noNkulunkulu uyazi.”

uyasho. Bese uyasibuza: Yini iphutha lami? Ngokuthobeka, siyamphendula:

“Icala lakho ukwenza lowo msebenzi.”

Mayelana nalokhu, incwadi ethi “Amazwi avela eNcwadini yeNur” yenza lokhu kutholwa:



“Isiphetho siwuhlobo lolwazi. Ulwazi luncike kulokho okwaziwayo.”

Ngakho-ke, kwenzeka kanjani, kuncike kulokho. Ngaphandle kwalokho, njengoba kwaziwa, akuncikile olwazini.”

Igama elithi “ilim” lisho “ukwazi” noma “ulwazi”. “Malûm” lisho “okwaziwayo”, kanti “âlim” lisho “owaziyo” noma “onguchwepheshe”. Ake sizame ukuchaza leli qiniso ngesibonelo. Ngokwesibonelo, ake sithi ngiyazi ukuthi umfana othile ufunda e-faculty yezesayensi. Lolu lwazi lwami luyilimi. “Malûm” yona yileyo ndaba yokuthi umfana lowo ufundela e-faculty yezesayensi. Ngakho-ke, ulwazi lwami luncike kuleyo ndaba. Ngamanye amazwi, ngiyazi ukuthi umfana lowo ufundela e-faculty yezesayensi ngoba kunjalo.

Izibonelo zingandiswa.


“Njengoba uNkulunkulu uSomandla azi ukuthi ngizokwenzani,”

Ngokuthiwa kanjalo, kuyavunywa ukuthi uNkulunkulu uyazi, kanti umbuzisi yena uzokwenza leso senzo. Ngakho-ke, ukwenza kwalo muntu leso senzo kuyaziwa, kanti ukwazi kukaNkulunkulu ngalokhu ngolwazi lwakhe lwasendulo yilona lulwazi. Futhi lolu lwazi lulandela lokho okwaziwayo.

Ngokulandelayo, emva kwemisho esiyithathe kuwo la mazwi, kuthiwa:


“Ngakho-ke, izimiso zolwazi; akuzona izisekelo zokuphatha ngokuya ngobukhona bangaphandle. Ngoba ubukhona kanye nokuba khona kwento eyaziwayo kuncike entandweni naseamandleni.”

Njengoba kwaziwa, ukwazi into, isigameko noma isenzo akwanele ukuba umenzi wayo. Isibonelo: Wonke umuntu uyakwazi ukukhuluma. Kodwa, uma umuntu engazami ukwenza lokhu futhi engenzi isenzo sokukhuluma, singasho yini ukuthi ukhulumile?


Esinye isibonelo:

Umprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye) wabikezela ukuthunjwa kweConstantinople. Kodwa, njengoba uSultan Mehmet enza isenzo “sokuthunjwa”, sinikeza leyo nkosi isihloko esithi “umthunji”. Asisho ukuthi uMprofethi wethu (ukuthula kube kuye) wathumba iConstantinople.


Ngakho-ke, ukwazi isenzo akwanele ukuba umenzi. Kudingeka ukuthi umuntu akuhlose, azame ngempela, futhi akwenze.

Ngakho-ke, uNkulunkulu uyazazi zonke izenzo zomuntu, yonke imisebenzi yakhe. Kodwa umuntu nguye owenza leyo misebenzi ngokuqhubeka nentando yakhe namandla akhe, futhi yonke imithwalo yemfanelo iphezu kwakhe.

Njengoba sishilo ngaphambilini; umuntu, ngentando yakhe encane,

-kungaba yinhle noma yimbi-

Noma yimuphi umsebenzi umuntu azibandakanya kuwo, uNkulunkulu uyamdala.

Ukucela kuvela kumuntu, ukudala kuvela kuNkulunkulu. Kodwa, ukuthi zonke izenzo zidalwe nguNkulunkulu akusho ukuthi umuntu akanawo umthwalo wemfanelo…

NguNkulunkulu owenza umuntu abe namandla, owamnika zonke izinto. Uma umuntu esebenzisa lezi zinto, la mandla, ngendlela ephambene nentando yaKhe, ngokuqinisekile uyoba nesibopho, uyoba necala.


Ake sithathe isikhashana sicabange ngalokhu:

Uma umuntu wezokuphepha esebenzisa kabi igunya lakhe nesikhali sakhe, abulale umuntu ngokungafanele, ingabe umbuso uzobizwa ngokuthi umbulali, noma lowo muntu osebenza embusweni? Ngokungangabazeki, umbulali ngulowo muntu osebenza embusweni! Manje, lo muntu osebenza embusweni,

“Lelo cala ngalenza ngisebenzisa izinsiza zikahulumeni. Angizange ngisebenzise isikhali sami noma izinhlamvu zami.”

ngabe angakwazi ukwenza isitatimende sokuzisola ngendlela enjalo?


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Yorumlar


ubudlova

Empeleni, lo musho owashiwo nguthisha uanele kulowo oqondayo. Nami ngihlale ngiwusebenzisa.

“UNkulunkulu uyazazi zonke izenzo zomuntu, yonke imisebenzi yakhe. Kodwa umuntu nguye owenza leyo misebenzi ngokuqhubeka nentando yakhe namandla akhe, futhi yonke imithwalo yemfanelo iphezu kwakhe.” Kwaphela. Noma kunjalo, kukhona abathola kunzima ukuqonda lokhu.

Lokho esikubiza ngokuthi ikhaderi yizinto ezidlule. UNkulunkulu ngolwazi lwakhe olungenamkhawulo uyazi konke. Kodwa ukwazi kwakhe akusho ukuthi nguye owenza lezo zinto. Ngicabanga ukuthi lapha abantu badideka khona, yinkolelo eyiphutha ebilokhu ikhona amakhulu eminyaka yokuthi “uma kukhona ikhaderi, sizoyiphila”. Kanye nokuqonda okungalungile kwesimiso sokholo esithi “ukukholwa ekhaderini; ukuthi okuhle nokubi kuvela kuNkulunkulu”. Uma siqonda lokhu njengezinto ezenzeka ngentando kaNkulunkulu ngaphandle kwentando yethu, uma sichaza ikhaderi ngale ndlela, ngeshwa imibuzo enjalo ayipheli. UNkulunkulu ngentando yakhe waphana ngentando, futhi ufuna ukuthi uyisebenzise. Konke okwenzile esikhathini esidlule yikhaderi. Okuzokwenzeka esikhathini esizayo kuyaziwa, kodwa kusezandleni zakho (intando yakho).

Ngiyethemba ukuthi lokhu bekusiza.

Ukuze ubeke amazwana, ngena ngemvume noma ubhalise.

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku