Ingabe kuvunyelwe ukuhlubuka embusweni ononya?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Izazi ze-Sunnah zivumelene ngesidingo sokuthi abaholi bezwe bakhethwe phakathi kwabantu abanamandla, abaqondayo kahle izindaba zokulawula, ezombusazwe, ezempi, nabanamakhono.

Ukuthobela abaholi bezwe abakhethwe ngale ndlela, ngokwemibono yezazi eziningi,



kuyimpoqo.

Nokho, izazi ze-Sunnah nazo zibona ukuthi kuyadingeka ukulalela abaholi bombuso abathathe amandla ngenkani nangokucindezela, kungakhathaliseki ukuthi bayakufanelekela yini noma cha.


Ngoba ukuvukela igunya likahulumeni kuholela ekuhlubukeni okukhulu nasebubini.

Kuyaziwa ukuthi ukuvala umnyango wokuhlukana, ukungquzulana kanye nokungabi namthetho okudalwa yizimpi zombango kunzima kakhulu. Ngisho ngezinye izikhathi, lokhu kungquzulana kungabiza ngisho nokuphila kwezizwe kanye nemibuso.

UMprofethi wethu (ukuthula nokubusiswa kukaAllah kube phezu kwakhe) wayenikeza ukubaluleka okukhulu ekuthuleni nasekuzoleni kwabakholwayo, nasebunyeni nasekubambisaneni kwabo, futhi wayeluleka umphakathi wakhe ukuba ungavukeli ukucindezelwa nokuhlukunyezwa okungase kuvele kubaholi bezwe, ukuze kungaphazanyiswa ukuthula komphakathi.

Le hadith elandiswe nguHz. Huzeyfe liyakucacisa leli nqaku:


“Kuzoba khona abaholi abangazukuhamba endleleni yami elungileyo emva kwami, futhi abangazukusebenza ngesunnah yami.”


“Uma ngikwazi ukufika kuleli zinga, ngizokwenzenjani, ya Rasûlâllah?”

ngibuze.


“Lalela futhi uthobele. Ngisho noma umhlane wakho ushaywa futhi impahla yakho ithathwa, lalela futhi uthobele.”


“kusho njalo.”


(Tac, III/44-45)


UKUTHULA AKUSHO UKUVUMELA UBUQILI

Isiyalo sikaMprofethi (ukuthula kube kuye) kubantu bakhe sokubekezela ngobudlova nangezinkinga ezivela kubaphathi, akusona isimemo sokuzithoba kubudlova; kunalokho, kusekelwe ekuhlakanipheni kokugwema ubudlova nangezinkinga ezinkulu ezizolimaza ubumbano lukazwelonke nolusizwe ngendlela yokuvukela.

Kuyaziwa ukuthi iKur’an-ı Azîmüşşân ayigcini nje ngokuqeda ukuziphatha ngobudlova, kodwa iyakuqeda ngokuqinile ngisho nokuqala ukuthambekela noma ukwamukela ubudlova. Ngakho-ke, ukuthatha umyalo kaMprofethi wethu othandekayo (sav) wokulalela abaphathi abanobudlova njengokwamukela ubudlova kuyinto engenangqondo. Lo myalo akufanele uthathwe njengovimbela ukuzama ukulwa nobubudlova. Ngoba, ngisho nasekuthobeleni, kungatholakala izindlela ezahlukene namathuba, izimo ezifanele, nezindlela ezisemthethweni zokulwa nobubudlova. Kodwa uma, ngisho nasezama zonke, kungatholakali indlela esemthethweni yokulwa nobubudlova ngaphakathi kokuthobela, ukunikela ngamalungelo akho amancane nawomuntu siqu ukuze kutholakale ukuthula komphakathi kanye nenzuzo yomphakathi kuyisimo sengqondo esivuthiwe esilindeleke kumuntu oqondayo, onengqondo, ongumMuslim.


IZINZAKALO ZOKUVUKELA

Ngokunye ukulandisa okuvela ku-Ibn Abbas (ra), uMprofethi (sav) uthi:



Noma ngubani obona okwenziwe yinkosi njengokubi, makabekezele.


(ungazami ukwenza isenzo sokuvukela)



.

Ngoba noma ubani othi inkosi/isultan


(ukuthobela)




Uma umuntu ehlukana nendlela eyodwa, ufa ukufa kobuqili.


.”


(Bukhari, Kitab al-Fitan)

UProfesa Kâmil Miras, uchwepheshe weHadith, uyachaza le hadith ngale ndlela:

“Umprofethi wethu (ukuthula kube kuye), owayesekelwa yisambulo, wayebona futhi azi ukuthi abanye abaphathi abaphethe umthwalo wemfanelo jikelele babezokwenza izenzo ezingekho emthethweni, ngombono wobuprofethi, okungukuthi, ngesaziso sikaNkulunkulu. Ngakho-ke, wayeyala amaMuslim ukuba asebenze ngesineke nangokuthula, futhi agweme ukubhebhethekisa udlame. Futhi…”

‘Noma ngubani ohlukana ngisho nangokuncane kakhulu nenkosi, okungukuthi umholi wezwe omele igunya likazwelonke, kanye nendlela yamaSulumane, ngoba engakwazi ukubekezela, ufa ukufa kobuqili.’

usho ukuthi, lokhu kusho ukuthi

‘Uyakufa njengomuntu ohlubukayo wezizwe ezingenalutho futhi ezingenayo imithetho yomphakathi.’

kusho. Akusho ukuthi uzoqala afe njengomunye wabangakholwa.”

Ukuvikela ubuqotho bezwe, ukulondoloza isithunzi nobumsulwa, nokuvikela impahla nempilo, konke kuxhumene nokuba khona nokuqhubeka kwesizwe. Ngakho-ke, uMprofethi (ukuthula kube kuye) wagcizelela kakhulu ukulalela. Wabavimbela ngokuqinile amaMuslim kunoma yiluphi uhlobo lokuvukela, ukubhidliza, ukuhlukanisa nokuhlukana.

Izizwe eziningi ezingaqondanga ukuhlakanipha nokuzuzisa kokulalela, zaphulukana nesibusiso sikahulumeni, esinye sezibusiso ezinkulu kakhulu zikaNkulunkulu; azikwazanga ukulondoloza ubunye, ubuqotho kanye nenkululeko yazo. Kunezibonelo eziningi zalokhu emlandweni.


UMA UMBUSI WESIZWE EKUYALELA UKUHLUBULA UNKULUNKULU…

Umprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye) uthi kwelinye lamaHadith akhe:


“Akukho ukulalela isidalwa ekwenzeni okuyisiphambeko kuNkulunkulu. Ukulalela kusezintweni ezinhle kuphela.”

Kwenye enye hadith, uMprofethi (ukuthula nokubusiswa kukaAllah kube kuye) uthi:


“Kuyokwenza abantu abanjani ukuba ngabaphathi benu?”

(umholi)

Kuyoba khona ukuthi, ezinye izenzo zabo uzithole zinhle futhi zikujabulise. Ezinye izenzo zabo uzithole zibi. Ngubani ozotshela labo baholi ukuthi lezo zenzo zibi?

(ukugxambukela nokukhohlisa)

uyazigcina. Ngubani futhi

(ngingakusho ngomlomo kodwa ngikuzwa enhliziyweni)

Uma umuntu enza isono, uyakhululeka emthwalweni waphezulu. Noma ubani…

(kula izinto ezimbi)

uma umuntu aneliseka futhi abalalela, uyabhubha.”


(Sahih-i Muslim).

Bonke abahlaziyi-zinkolo, abavuseleli, nabanye abafundi be-Islam baye bahlukanisa ngokuphelele ukungalaleli nokuvukela. Abazange balalele muntu uma kwakukhona ukungahambisani nomyalo kaNkulunkulu. Nokho, abazange neze bazame noma bakhuthaze ukuvukela. Kunokuba lokho, babezama ngamandla ukunqanda abakholwayo ekubeni bavukele, futhi babeyisibonelo kubo bonke abantu abangamaMuslim ngalokhu.


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku