Ingabe kukhona yini ububi ekubhekeni ukudlula kwezinkanyezi? Kusho ukuthini ukuzalwa nokudlula kwezinkanyezi, ingabe kukhona yini ukuhlobana phakathi kwakho nokuzalwa noma ukufa kwabantu? Yiziphi izimfihlo ezifihlakele ngemuva kwakho?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Akukho okubi ngokwenkolo ekubukeni inkanyezi edubayo.

Ngokuyisisekelo, ukuzalwa noma ukushona kwezinkanyezi kuyizenzakalo ezenzeka ngaphansi kwemithetho kaNkulunkulu esebenza endaweni yonke.

Lolu daba luphawulwe nase hadithini, okuyinkulumo evela kuMprofethi Muhammad (ukuthula makube kuye).

Kwenye enye hadith ende, uMprofethi (ukuthula nokubusiswa kukaAllah kube phezu kwakhe) wathi:

Enye yezici zale ndaba ukuthi izinkanyezi, inyanga nelanga akukho ukufa noma ukuzalwa kwabantu abakwaziyo, futhi akukho ukulungiswa ngalokho. Kodwa kukhona futhi isici sokuthi lezi zinto ziyizimpawu, zikhomba kwezinye izenzakalo. Ngokwesibonelo, kukhona ulwazi oluthi njengophawu lokuvela kukaHz. Mehdi, inyanga izothwasa ekuqaleni kwenyanga kaRamadan, bese ilanga lithwase ekugcineni kwayo. Kufanele kuqondwe lokhu kulandisa: Inyanga nelanga akuzange kuthwase ngenxa yokuvela kukaHz. Mehdi. Kunalokho, ukuthwasa kwenyanga nelanga ngokulandelana ngaphansi kwesinqumo sikaNkulunkulu kwenzeka ngaleyo nyanga kaRamadan, lapho kwakubikezelwe ukuthi uHz. Mehdi uzovela, ukuze lokhu kube uphawu lwale nzakalo enkulu, ukuze abanye bafunde kuyo.

Futhi, ekuqaleni kweMpi Yezwe Yokuqala, kwaba nokuthwasa kwelanga, kwaphinda kwavela inkanyezi enomsila, futhi lezi zenzakalo ezingavamile zathathwa njengezibikezelo zenhlekelele yempi.

Kuzibheka lezi zenzakalo ngaphansi kwesisekelo sokuthi kukhona imbangela nomphumela kuyiphutha. Ngokunembile, lokhu kuyisibonakaliso; ukwenzeka kwezinto ezimbili ngesikhathi esisodwa – ngokuvumelana nentando kaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, akukho ukuthi ikhomethe yaba yimbangela yeMpi Yezwe Yokuqala, noma iMpi Yezwe Yokuqala yaba yimbangela yokuzalwa kwekhomethe. Zombili lezi zenzakalo zenzeke ngesikhathi esisodwa ngokuvumelana nentando kaNkulunkulu, njengoba kubhalwe ebhukwini lakhe lezinhlelo, futhi zavezwa kubantu njengophawu lwezinye.

Esinye sezibonelo esicacile salokhu singatholakala eNcwadini ye-Risale-i Nur, eSahlukweni seShumi nanhlanu. UBediüzzaman Hazretleri kulesi sahluko…

Uchaza incazelo yale ndima. Ngokwencazelo yale ndima, isigameko sasezulwini esibizwa ngolimi lwabantu ngokuthi “ukudlula kwezinkanyezi” empeleni siwukuthi imimoya emibi, ezama ukukhuphukela ezulwini ukuze ithole ulwazi oluthile, iphonswa ngamatshe ayizibani nemililo yizithunywa. Imimoya emibi, engakwazi ukukhuphukela ngaphezu kwezulu eliseduze, izama ukweba ulwazi oluthile, ukweba izindaba ezithile ezizayo; futhi njengempendulo, izithunywa ziziphonsa ngamatshe ayizibani nemililo. Ukubonakaliswa kwale mpi kuvela njengesigameko esibiza ngokuthi “ukudlula kwezinkanyezi”.

Ngokwale nkcazelo, njengoba izinto eziningi eziphathekayo nezingokomoya, njengemvula, ukukhanya, ukushisa, isibusiso, izingelosi nemimoya, zihla zivela ezulwini ziya emhlabeni, kanti nasezintweni ezivela emhlabeni ziya ezulwini, njengomusi, ingqondo, umcabango, imimoya yabafileyo, imimoya yabaProfethi nabangcwele, ziyenyuka; ngokuqinisekileyo, ezinye izipoki ezimbi nazo zizofuna ukwenyuka ziya ezulwini, futhi zizokwenyuka. Ngoba zinomzimba omuhle futhi okhanyayo. Futhi ngokuqinisekileyo zizoxoshwa futhi zizogxothwa. Ngoba zinenkohlakalo nobubi. Futhi ngokuqinisekileyo, lesi senzakalo sokuxoshwa nokugxothwa sizoba nesithombe emhlabeni wethu. Ngoba umuntu unomsebenzi wokubona, wokushumayela nokulawula emhlabeni. Njengoba umuntu enalo msebenzi, uNkulunkulu, owazisa umuntu ngentwasahlobo ngemvula ngaphambi kwentwasahlobo, uzokwazisa ngalesi senzakalo esibalulekile sasezulwini ngezindlela ezithile, futhi uzokwenza umuntu abe ngumbukeli kule mpi yasezulwini, futhi uyamenzile.

Ngakho-ke, lapho i-Qur’an isitshela ngalesi senzakalo esingokwemvelo, empeleni isitshela ngezinye izenzakalo ezingokomoya ezifihliwe emehlweni, futhi lezi zenzakalo zithwele lezi zici ezilandelayo:

Umzabalazo oqhubekayo phakathi kokuhle nokubi, oqhubeka emhlabeni phakathi kwabantu, uyaqhubeka nasezulwini phakathi kwemimoya emibi nezingelosi.

Njengoba kukhona abantu abenziwe ngomhlabathi abamele ukulunga emhlabeni futhi abaphethe umthwalo wokukhonza, kukhona futhi izingelosi ezikhanyayo ezenziwe ngengxube yokukhanya ezulwini, ezinezibopho ezifanayo.

Izibani ezisuka ezulwini azizona izinkanyezi ezidukayo ezingenanjongo, kodwa zizibhamu ezihlosiwe ezijikijelwa yimimoya emibi eyenza ubunhloli ezindabeni zezulu. Futhi lapho umuntu ebona lesi senzakalo, akufanele athandaze, kodwa kufanele acabange ngendlela uNkulunkulu uMninimandla onke azibonakalisa ngayo emhlabeni nasezulwini, indlela ayiqeqesha ngayo le mimoya emibi ngezibhamu, indlela asazisa ngayo ngalokhu kuqeqesha ngenxa yobuhlakani nokuqapha kwakhe, nokuthi kufanele aphendule ngalokhu kuqeqesha okubonakaliswa ngalolu hlobo lokuqeqesha olujwayelekile.

nokho, ngokusekelwe kwidatha yesayensi nasezenzakalweni, kungenzeka ukubikezela ngekusasa futhi kuthathwe izinyathelo ngokusekelwe kuleyo datha.

Kulesi sikhundla, isayensi yezinkanyezi, eyaziwa nangokuthi i-Ilm-i Nücüm, inendawo ebalulekile phakathi kwezifundo zamaSulumane. Nokho, ngombono wenkolo yamaSulumane, kubalulekile ukugxila kulokho okufanele kube yisayensi yezinkanyezi; hhayi ukusebenzisa yona ukubikezela ngekusasa labantu nelomhlaba (ikaderi) ngendlela yobungoma. Ngempela, inkolo yamaSulumane iyayenqaba imibono yokubikezela ngekusasa ngendlela yezangoma, abathakathi, noma ababhula.

UThixo uSomandla uthi:

Kunezinkomba zokuhleleka okumangalisayo kwendalo emazwini amaningi afana nala mavesi.

Kukhona futhi izinkulumo ezihlobene nezinkanyezi eKoran. Igama lesahluko sama-85 seKoran nalo lithi; isahluko sezinkanyezi. Izindima ezihlobene nezinkanyezi yilezi:

Njengoba kubonakala, izinkanyezi yizinto zasezulwini uNkulunkulu azibeke esibhakabhakeni ukuze zikhonze abantu. Izinkanyezi ziyizidalwa. Akunakwenzeka ukuzibheka njengabadali, njengoba kungenakwenzeka futhi ukuthi “ngoba ngingaphansi kwenkanyezi ethile, ngakho-ke le nto yenzeke ngale ndlela noma izokwenzeka ngale ndlela”. Ukuzibheka njengabadali noma njengabalawuli bezinto zabantu kuholela ekushirki.

Kukhona ukufana komsindo kuphela phakathi kwegama elithi “burç” (izinkanyezi) elishiwo kwi-Kur’an ne-burç (izinkanyezi) elisetshenziswa ababhulayo ukubhula, kodwa akukho ukufana ngencazelo.


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku