Ingabe i-murabaha (ukuthenga ngesikweletu bese kuthengisa ngesikhathi esizayo) nge-wakala (ukumelela) ivumelekile?

Impendulo

Mthandiwe, mzalwane wethu,

Ku-Mecelle

“Ukuphathisa umsebenzi wakho komunye umuntu kusho ukumbeka esikhundleni sakho kulo msebenzi.”

echazwa ngokuthi

ummelelo

Ihlanganiswe ngaphansi kwezihloko 1449-1530.

Indawo enikezelwe ekwenzeni izenzo zomthetho ngendlela yobumeli kumthetho wamaSulumane ibanzi kunaleyo ekhona emthethweni wezwe eliningi.


“Ummeli ongenamvume”

Uma umuntu enza isenzo esingokomthetho ngenhloso yokuba ummeli, ngisho noma engagunyaziwe, bese esazisa umuntu okuyena owayefanele ukuba ummeli, uma umuntu okuyena owayefanele ukuba ummeli (umuntu ommisile) akwamukela, isenzo siba semthethweni egameni lakhe.

Kungenzeka ukuba umuntu anike omunye umuntu igunya lokwenza izinto ezithile egameni lakhe, njengokushada noma ukudivosa, bese lowo muntu enza lezo zinto egameni lakhe.

Kokubili izivumelwano, njengomshado noma isivumelwano sokuthengisa, izinhlangothi ezimbili zesivumelwano zimelelwa umuntu oyedwa.

(ummeleli wecala elilodwa, njengomuntu ophikisana nelinye icala)

Kukhona abanye abahlaziyi bomthetho wamaSulumane abavuma ukuthi umuntu angamela omunye.


Amabhange okubamba iqhaza,

nakuba kuvumelekile, kodwa ukuze kungasetshenziswa kabi.

-ngaphandle kwezinye izimo eziphoqayo-

akabaniki ummeli jikelele kumthengi; okusho ukuthi

“Ungenza noma yini oyifunayo egameni lami.”

akasho, uqoka umsebenzi ozokwenziwa egameni lakhe, bese unikeza igunya lokwenza umsebenzi lowo.


Noma ngabe kuvumelekile,

ngokuvamile ukuze ingasetshenziswa kabi futhi

“ikhasimende akakwazi ukumela izinhlangothi zombili zenkontileka ngesikhathi esisodwa lapho kuthengwa noma kuthengiswa”

; okusho ukuthi ngemuva kokuthatha impahla egameni lebhange njengommeli

“nguye umuntu oyinhloko, futhi ungummeli webhange”

akakwazi ukuzithengela impahla. Ngemuva kokuthenga impahla, uthintana nebhange ngandlela thile ukuze

“ngakolunye uhlangothi umthengi njengomthengi, ngakolunye uhlangothi ibhange njengomthengisi, ukwamukela nokuvuma”

bayahwebelana nabo.


Ngakho-ke, le nqubo isebenza kanjani?

Umuntu ofuna ukuthenga impahla ebhange.

(ikhasimende)

ngokufaka isicelo ebhange, umuntu ubonisa ukuthi ufuna ukuthenga impahla ethile evela ebhange.

(ngokusebenzisa ifomu lesicelo esibhaliwe).

Ibhange linikeza umkhasimende igunya lokuthenga leyo mpahla egameni lebhange, kunkampani umkhasimende ayifunayo, futhi libazisa inkampani ngalokhu ngencwadi.

(ifomu yoku-oda).

Ummeleliya uya emsebenzini, athenge impahla enkampanini egameni lebhange, ibhange likhokhe imali ngesandla sommeleliya noma ngokuqondile kumthengisi, ummeleliya athenge impahla egameni lebhange, bese ngandlela thile axhumane nebhange ukuze alithenge kulo. Ngokuvamile ibhange lithenga impahla ngesamba esisodwa bese liyithengisa ngesikweletu. Ukuthathwa kwempahla enkampanini egameni lebhange kanye nokuthathwa kwayo ngummeleliya ebhange kwenziwa ngendlela eqinile nelula kakhulu ngaphansi kwezimo ezikhona.


Manje ake sichaze le nqubo phakathi komthengisi nomthengi, hhayi phakathi kwebhange nomthengi:

Uma umthengi eza kumthengisi wezinto zikagesi, athi ufuna ukuthenga ithelevishini ethile ngesikweletu, umthengisi angabi nayo leyo thelevishini, bese umthengisi ebhalela umthengisi omkhulu incwadi, ayinike umthengi, noma athi uzoyithumela, noma ayithumele, bese ethi kumthengi: “Hamba, ngikunike amandla okuthenga leyo thelevishini, uyithathe, bese ungitshela ngocingo ukuthi uyitholile, bese ngikutshela ukuthi ngiyakuthengisela yona njengoba besivumelene ngaphambili,” ngokusho kwemithetho yamaSulumane, akukho okungalungile kule nqubo. Kube khona izivumelwano ezimbili; esokuqala, umthengi, owayengummeleli womthengisi, uthenge ithelevishini kumthengisi omkhulu egameni lomthengisi, esivumelwaneni sesibili, uthenge ithelevishini ngesikweletu kumthengisi.

Ngiyaphikisana nalokhu

“Ibhange kufanele linikeze umuntu wesithathu igunya, hhayi umuntu ozothenga impahla kamuva.”

Kusho ukuthi, ukwenza into ibe nzima nakuba isenzo senziwe ngokusemthethweni. Amabhange abamba iqhaza enza amakhulu alolu hlobo lwenqubo ebizwa ngokuthi i-murabaha ngosuku olulodwa. Ukufuna umuntu wesithathu njengommeli kuyo yonke inqubo kuwukuzenzisa okungadingekile. Ngaphezu kwalokho, lesi sigaba sibangela imiphumela yokuzungeza ngemuva ukuze kusungulwe amahhovisi obummeli futhi umsebenzi wenziwe ngokwencwadi.


Amabhange okubambisana awanakukhipha mboleko enenzalo.

Ngakho-ke, abakwazi ukukhokhisa ikhasimende imali engaphezu kwaleyo ekhokhelwe yona ngempahla ezitholele yona ngokwayo ngaphandle kokuvakashela ebhange noma ukuyithenga egameni lebhange. Uma kukhona izinsolo noma izikhalazo zokuthi abanye abasebenzi babandakanyeka kulezi zenzo ezingekho emthethweni, indlela yokuvimbela lokhu ukuhlola okuqinile.

Ngaphandle kokulawula nokwesaba uNkulunkulu, ngisho nokwenza umuntu wesithathu ummeleli kuzoba yize.




(okungokoqobo / okulinganiselwe)


kungenziwa imisebenzi.


Ngiyabingelela ngithandazela…

UbuSulumane Ngemibuzo

Imibuzo Yakamuva

Umbuzo Wosuku