Isimangalo somuntu ongakholelwa kuNkulunkulu:
– Abukho ubufakazi bokuthi uNkulunkulu ukhona. Ososayensi, ngokusungula okuningi, bafakazele ukuthi akudingeki uNkulunkulu ukuze kwakheke izulu nomhlaba kanye nezinto eziphilayo.
– Kungenzeka yini ukuthi uNkulunkulu wadala ngempela indawo yonke ngendlela ebufakazela ukungabikho kwakhe?
– Ake sithi wadala, ngakho-ke, abantu abazama ukuthola ukuthi uNkulunkulu akekho yini, bazohlwaywa yini ngoba abatholanga bufakazi bokuthi bangakholwa kuNkulunkulu?
– Abantu abakhombisa izincwadi abazibheka njengezingcwele njengobufakazi bokuba khona kukaNkulunkulu, banombono oyiphutha kakhulu. Ngoba kukhona izincwadi ezikhuluma ngobukhona bezilwane ezifana namadragoni, izigigantes, abantu abaguquka izimpisi, ama-vampire, namathanga aguquka izithuthuthu. Kodwa akekho oye waba nesibindi sokuthi lezo zincwadi ziqukethe amaqiniso angcwele, ngakho-ke asiboni abantu abahlanyayo abakholelwa kulezi zidalwa zenganekwane.
Mthandiwe, mzalwane wethu,
– Lo muntu ongakholwa kuNkulunkulu kumele ukuthi naye uke wezwa ukuthi kukhona ubufakazi obuthile obukhombisa ukuthi uNkulunkulu ukhona, obutholwe yizinto zesayensi zakamuva, yingakho ezama ukudida abantu ngokuthi athi okuphambene nalokho.
– Ubufakazi bokuba khona kukaNkulunkulu bungacatshangelwa ngendlela ezintathu ngokuvamile:
Okokuqala,
Umkhathi:
Njengoba kungenakwenzeka ukuthi i-mosque yaseSüleymaniye ibe khona ngaphandle komklami, kungenakwenzeka nakakhulu ukuthi le ndawo yonke ibe khona ngaphandle komklami noma umdali.
Yonke into ekhona iwubufakazi bokuba lowo owadalayo ukhona, hhayi ngendlela eyodwa kuphela, kodwa ngezindlela eziningi.
Ngokwesibonelo, ake sithi kukhona amakhulu amabhodlela agcwele izinto ezahlukahlukene ekhemisi. Siyacelwa ukuthi sisebenzise lezi zinto ukwenza ukhilimu nomuthi. Sifika ekhemisi, sibona ukuthi: Amakhulu alokhu khilimu nomuthi aseyenziwe futhi abekwe etafuleni. Siyahlola lezi khilimu nomuthi, sibona ukuthi: Kuthathwe izinto ezahlukahlukene ngemilinganiselo ethile evela ebhodleleni ngalinye; ngokwesibonelo, kuthathwe imiligramu eyodwa noma ezimbili kuleli, imiligramu ezintathu noma ezine kuleli, imiligramu eziyisithupha noma eziyisikhombisa kuleli, njalo njalo, kuthathwe izinto ezahlukahlukene ngemilinganiselo ethile evela ebhodleleni ngalinye, kwase kwenziwa ukhilimu nomuthi. Uma kuthathwe imiligramu eyodwa ngaphansi noma ngaphezulu, ukhilimu nomuthi ngeke usebenze; kuzoba yisihlahla.
Kungenzeka yini ngandlela-thile ukuthi izilinganiso ezahlukahlukene ezithathwe kulawo mabhodlela, ngenxa yengozi eyinqaba noma ukushaywa yisiphepho, zitheleke, bese kuthi isilinganiso esithathwe ebhodleleni ngalinye siphume kuphela, sihambe kanye nezilinganiso ezithathwe kwamanye amabhodlela, bese zihlanganiswa zakhe leyo nqubo noma umuthi?
Ngabe wonke umhlaba uma uhlangene angasikholwisa yini ukuthi umuthi noma ikhambi elithile lakheka ngengozi? Ikakhulu uma kukhona izigidi zalezo zinhlobo zemithi noma amakhambi, ngabe bangasikholwisa yini ukuthi zonke zakheka ngengozi?
Kukhona yini okungaphezu kwaleli khuluphelo nokuyize kulo mbono?
Njengalo mzekelo, umuntu ngamunye uyisithako esiyinkimbinkimbi. Isitshalo ngasinye siyikhambi elakhiwe ngezinto eziningi ezahlukahlukene, ezihlanganiswe ngesilinganiso esinembile kakhulu. Ake sibheke umuntu nje:
Umzimba wethu uqukethe cishe izakhi ezingamashumi ayisithupha. Zonke lezi zakhi zikhona emzimbeni wethu ngesilinganiso nangokulinganisela. Umzimba wethu uqukethe izakhi ezifana nensimbi, i-magnesium, ne-chromium ngamanani athile. Ukuntuleka noma ukwanda kwalezi zakhi kubangela izifo. Ngokwesibonelo, ithusi linomsebenzi wokwakha igazi. Ukuntuleka kwalo kubangela izifo zengqondo. I-manganese isebenza ekusebenzeni kwengqondo. Ukuntuleka kwayo kubangela izinkinga zokuziphatha. Umsebenzi we-cadmium ukulawula umfutho wegazi nokwenza ukuthi usebenze kahle. Ukuntuleka noma ukwanda kwalo kubangela izinkinga zomfutho wegazi. Ukunqwabelana kwezakhi kunoma iyiphi ingxenye yomzimba kubangela izinkinga zama-hormone.
Njengoba kunokulinganisela okunjalo okucophelelisayo emzimbeni womuntu, kukhona futhi ukulinganisela okufanayo emizimbeni yezinye izidalwa eziphilayo, izilwane nezitshalo. Asizikhathazi ngokuphindaphinda izibonelo zalokhu kulinganisela, kodwa sibhekisa labo abafuna ukufunda ngakho ezincwadini zesayensi ezifanele, bese sibuza:
Ngabe?
Njengoba nje ngisho nomuthi olula kakhulu ungeke uvele ngengozi, kungenzeka yini ukuthi umzimba womuntu nezinye izinto eziphilayo, ezilinganisele kangaka, zivele ngengozi?
Noma ngabe umhlaba wonke uhlangene, ngeke usikholwise ukuthi i-aspirin, noma imithi esezitsheni zengilazi, yadaleka ngengozi; pho-ke, singakholwa kanjani ukuthi umuntu, onobunjwa obuyinkulungwane ngaphezu kwale mithi, wadaleka ngengozi?
Ngabe?
Ingabe umuntu okholelwa embonweni onjalo oyize angabizwa ngokuthi uhlakaniphile? Ngisho nokuthi uhlakaniphile, ingabe angabizwa ngokuthi umuntu?
Futhi, umzimba wethu awuyona into eyenziwa kanye bese iyekwa njengomuthi, kodwa uyinhlanganisela ehlala ivuselelwa. Isisindo esiphelele samaseli afayo emathunjini ethu ngonyaka singama-90 kg. Isisindo samaseli esikhumba afayo singama-45 kg. Nsuku zonke, amabhilioni angama-200 amaseli abomvu afa emzimbeni wethu, kanti amabhilioni ayi-10 000 amaseli abomvu ayadalwa ngomzuzwana. Umzimba wethu uyinhlanganisela emangalisayo evuselelwa ngokuphelele njalo ngemva kwezinyanga eziyisithupha.
Kungenzeka kanjani ukuthi le nhlanganisela ibe yingozi nje? Futhi kukhona abantu abayizigidi eziyisikhombisa emhlabeni manje. Kungenzeka kanjani ukukholwa ukuthi bonke bavela ngengozi?
Okwesibili,
okuyena ummeleli wokugcina wabo bonke abaprofethi
UMprofethi uMuhammad
(asm) nguye. Ngokuziphatha kwakhe okuhle, nezimangaliso zakhe eziningi, nguye muntu othembekile kunabo bonke.
“UMuhammedu’l-Emin”
Ukuqinisekisa ubuqiniso bakhe, ubonise ukuthi ungumprofethi weqiniso ngezinkulungwane zezibonakaliso, njengokuthola isikhundla sakhe, ukubhekana nalo lonke izwe yedwa nokwenza icala lakhe liphumelele, ukwenza okungenani ingxenye yesihlanu yezwe ngalinye ngokuya ngesibalo sabantu; ukwenza isigamu sezwe ngokuya ngobukhulu bamazwe ukuba limlalele, ukwesaba uNkulunkulu ngaphezu kwabo bonke abanye, ukuzinikela eKoran nasekukhonzeni, nokunye.
Isisekelo esiyinhloko sendaba kaMprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye), owaziwa njengomuntu othembeke kakhulu futhi ohlakaniphe kakhulu,
“Ukhona nobunye bukaNkulunkulu”
kuyibufakazi futhi kuyibufakazele.
Okwesithathu:
O yonawo ukuba ngummeleli wokugcina wezincwadi zezulu.
I-Quran’
yiyo.
Indaba eyinhloko i-Kur’an ezama ukuyifakazela, okuyincwadi efakazela izimangaliso ezivela ezinhlangothini ezingamashumi amane.
Ukhona futhi m-munye uNkulunkulu.
Iphambi kwawo wonke umuntu, wonke umuntu angayibona.
Ukuze uthole ulwazi olwengeziwe, chofoza lapha:
– Ingabe umbono wokungakholwa kuNkulunkulu umphumela ophoqeleka ukuba ufinyelele kuwo njengoba uqhubeka ufunda, ucwaninga, futhi ucabanga?
– Ingabe ingane ezalelwe eMecca ingalinganiswa ngokufanayo ngomthwalo wemfanelo ongokomoya nengane ezalelwe noma kuphi emhlabeni engazi lutho nge-Islam?
– Singabachazela kanjani labo abangakholwa ukuthi uNkulunkulu ukhona?
– Ingabe uNkulunkulu ukhona; yiziphi izizathu ezinengqondo zokuba khona kwakhe?
Ngiyabingelela ngithandazela…
UbuSulumane Ngemibuzo