Väikesena surnud inimene on paradiisis. Võib-olla oleks ta elades ateistiks saanud. Kas polegi parem, et ta beebina suri?

Vastus

Lugupeetud vend/õde,

Teie küsimusele jah või ei vastamine oleks vale. Kui vastaksime jaatavalt, oleksime deterministid, eitades inimese vaba tahet; kui vastaksime eitavalt, oleksime mutaziliidid, eitades saatust. See on antud küsimusele parim vastus.

Jumal on selles maailmas oma tarkusega iga tagajärje seostanud mingi põhjusega. Seda tõde on väljendatud järgmiselt: näiteks on laps tagajärg ja tema vanemad on põhjus. Jumal on määranud selle lapse loomise just nende vanemate kaudu.

Siin eksitakse, pidades põhjust ja tagajärge eraldi saatusteks, st. vanemaid ja last vaadeldakse eraldi. Selle tulemusena jõutakse ekslikule arvamusele, et kuna lapse saatus on sündida, siis ta oleks sündinud ka siis, kui tal poleks vanemaid.

Ta esitab jälle vale idee, et mõjutades põhjuseid, ei oleks see laps sündinud, kui tal poleks vanemaid.

Õpetlased on öelnud, et saatus vaatleb põhjust ja tagajärge koos ning kui põhjused puuduvad, ei saa tagajärje kohta midagi öelda. Teisisõnu, ülaltoodud näite puhul, kui küsida, kas laps oleks sündinud, kui need vanemad poleks olemas olnud, on sunniitide õpetlaste vastus selline. Sest tegemist on olemasoleva sündmusega. See laps on sündinud nendest vanematest. Kui eeldada, et vanemaid poleks olnud, kuidas siis otsustada, kas laps oleks sündinud või mitte? Ei saa oletada, kas Jumal oleks selle lapse saatnud sündima teistest vanematest.

Nagu selles näites, ei ole meil õige kommenteerida, mis saab lapsest pika elu järel, sest me ei tea seda. Kuid kõik, mis Jumal on loonud, on hea. Seetõttu võib öelda, et tema jaoks on parim see, mis on.

Lisateabe saamiseks klõpsake siin:


Tervituste ja palvetega…

Küsimused islamist

Viimased Küsimused

Päeva Küsimus