– Kas patud vähendavad palve tasu?
Lugupeetud vend/õde,
Suura Zilzal viimastes kahes salmis domineerib jutustamisstiil, mis nõuab mitmeid tõlgendusi.
Nii et:
Kas igaüks näeb oma heade ja halbade tegude tagajärgi või hoopis nende tegude endid? Kui me seda küsimust Koraani terviklikkuse kontekstis vaatleme, siis sel päeval näidatakse igaühele kõiki tema suuri ja väikesi heategusid ja kuritegusid, mis ta maailmas teinud on, ja nii saab inimene aru, millise tuleviku ta endale oma vaba tahtega on ette valmistanud, ning ta näeb, et Jumala võimust ja teadmisest ei ole midagi varjul ega saagi olla.
Mis puutub tegude tasustamisse: kui sooritatud patud on andestatud tänu meeleparandusele ja andestuse palumisele, siirale kahetsusele, siis ei määrata neile enam karistust viimsel päeval. Neid näidatakse vaid nende sooritajale ja teatatakse, et tema meeleparandus ja andestuse palumine on vastu võetud.
(Celal Yıldırım, Koraani tõlgendus, 13/6941).
Selle kohta on Ibn Mas’udil (ra) üks selgitus:
„Viimsel päeval esitatakse inimesele tema tegude raamat ja ta leiab sealt kirjas kõik oma teod. Siis öeldakse talle: „Vaata oma raamatut uuesti.“ Kui ta teist korda raamatut vaatab, näeb ta, et tema patud on kustutatud, ja ta rõõmustab väga.“
(Ali Küçük, Besairu’l-Kur’an, suura Zilzal 8. salmi tõlgendus)
Pattud ei takista palve kehtivust ega vähenda saadavat tasu. Kuid kui pattudega määrdunud süda ei puhastu kahetsuse kaudu, siis see takistab palve ja teiste usuliste kohustuste täitmisest saadava kasu tunnetamist. Selles kontekstis, nagu hadithides mainitud, lõpetab laimamine heateod; kuna laimamine on teise inimese õiguste rikkumine, siis laimatu inimene saab oma õiguse kätte, võttes laimaja tasust osa. Seega väheneb laimaja tasu. Sama kehtib ka teiste inimõiguste rikkumiste puhul.
Andestatud patud ei ilmu kellegi teise, vaid ainult selle omaniku registris. Samuti jäävad salajased patud, kui need ei puuduta teiste õigusi, salajaseks. Said Nursi ütleb, et Jumal…
Settar
ja
Ğaffâr
ta märgib, et Tema nimed on kaitseks puuduste ja pattude vastu; et Kõigekõrgem Jumal varjab, peidab ja andestab patud vaid siis, kui Tema poole pöördutakse.
(Lem’alar, lk. 59; Mesnevî-i Nûriye, lk. 113)
„Kõik mu rahvas on andestatud, välja arvatud need, kes oma pattu avalikult teevad. Kui keegi öösel pattu teeb ja Jumal selle patu kinni katab, siis hommikul üles tõustes…“
“Õhtul tegin seda ja seda.”
See, kes nii ütleb, on ilmselgelt inimene, kes ei häbene pattu teha. Kui Issand on öösel tema süü kinni katnud, siis hommikul tõuseb ta üles ja eemaldab selle katte, mille Jumal on pannud.”
(Riyāḍu’s-Ṣāliḥīn, 24; Ǧāmiʿu’s-Ṣaġīr, 3000)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
