Lugupeetud vend/õde,
Õnnetused ja hädad on usklikele selles maailmas tehtud vigade tagajärg. Kuid nendes õnnetustes saavad kahju ka süütud ja puhtad inimesed, nende elu ja vara võivad hävida. Siinkohal kerkib esile esimene küsimus.
Meie Issand on seda olukorda Koraanis järgmiselt kirjeldanud:
“(Al-Anfal, 8/25)”
Siin tekib kohe küsimus: kas tõesti, kui õnnetus juhtub, siis põleb kuiva kõrval ka märg, ja süütud inimesed võivad kaotada oma elud ja varad?
Vastus peitub selles, et see maailm on kogemuste ja katsumuste koht. Kui õnnetused tabaksid vaid kurjategijaid ja patuseid, ning süütud ja patuta inimesed neist säästetaks, siis see oleks vastuolus katsumuste mõttega.
“”
Kui katsumuse tõttu tuleb õnnetus, siis see tabab nii häid kui ka kurje ühtviisi. Nii ei kaota katsumuse mõte oma tähendust. Kui õnnetustes ja tagakiusamistes pääseksid vaid head ja kannataksid vaid kurjad, siis kaotaks katsumuse mõte oma tähenduse. Ka kurjad oleksid sunnitud head olema. Nii oleksid Abu Bakri (ra) hingega inimesed ja Abu Džahili hingega inimesed samal tasemel. Sellest vaatenurgast võivad mõnikord ka täiesti süütud inimesed õnnetustesse sattuda.
Õnnetused on nende pattude lunastuseks ja tõstavad nende astet. Kui õnnetuse ohvrid on süütud, nagu näiteks lapsed, kes pole veel täisealiseks saanud, siis on Jumala armust neile ette nähtud siirdumine siit maailmast rahulikku ja muretusse teispoolsusesse, kus neid ootab igavene õnn.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
