Ma olen väga mures selle pärast, et pesemise ajal ei jääks ühtegi kuiva kohta (isegi nõelapea suurust). Olen selle kohta palju lugenud, aga ikka ei saa ma sellest murest lahti. Kasutan vett nii kaua, kuni olen kindel, et kõik on märg. Seetõttu võtab pesemine mõnikord 2-3 tundi. Kui pesemine ei ole täielik, siis ma kardan, et minu palved on tühised ja ma ei ole puhas, see häirib mind ja võtab ära minu vaimse rahu. Selleks, et sellest lahti saada, kulutan ma kahjuks palju vett, aega ja kütet. See raiskamine teeb mind kurvaks. Kuidas ma sellest murest lahti saan?
Lugupeetud vend/õde,
Gusul-pesu puhul peab kogu keha, mille pesemine on kohustuslik, saama märjaks. Kui mõni koht jääb kuivaks, siis gusul-pesu ei kehti. Kui mõni koht on jäänud kuivaks ja seda hiljem märgatakse, ei ole vaja uuesti pealaest jalatallani pesta. Piisab, kui pesta ainult kuivaks jäänud koht. Näiteks, kui inimene on unustanud suu pesta ja see talle hiljem meenub, piisab, kui ta peseb ainult suu. Ta on ju juba varem teised kohad pesnud. Kuivaks jäänud koha pesemisega on gusul-pesu lõpetatud.
Guslis ja abdestis loetakse pesemine lõpetatuks, kui vesi on üle keha voolanud. Olgu see siis üks kord või kolm korda, kui vesi on üle kogu keha voolanud, on gusl lõpetatud. Lisaks ei saa inimene isegi kindlaks teha, kas mingi väike koht on kuivaks jäänud. Seetõttu pole vaja sellistele kahtlustele järele anda. Me võtame oma gusli ja abdesti vastavalt sunnale ja ei pööra kahtlustele tähelepanu.
Kui inimene kahtleb pidevalt, kas ta on oma pesemisliigeseid pesnud või mitte, peaks ta, andmata ruumi kahtlustele, eeldama, et ta on need pesnud, ja asuma palvetama.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
