– Kas saaksite seda üksikasjalikult selgitada, kasutades selleks Koraani salme ja hadithe?
– Milliseid karistusi ootab neid, kes ei maksa zakat’i?
– Mida ta kaotab?
– On palju rikkaid moslemeid, kes ei maksa zakat’i. Mida saab teha, et neid sellest patust hoiduda?
Lugupeetud vend/õde,
Kui kummaline on tänapäeva inimene!
Ta ütleb, et on moslem ja järgib islami usku; aga ta ei täida islami nõudeid: ei palveta, ei anna zakat’i, ei käi palverännakul, mõned isegi ei pea paastu. Ta täidab vaid esimese nõude – usutunnistuse…
Kahjuks on tänapäeva moslemid hüljanud zakati ja riisuvad vaestelt nende õigusi. Nad ei ole teadlikud oma teo suurusest ega selle karistusest. Selles vastuses selgitame, kui suur patt on zakati mitteandmine ja milline karm karistus selle eest ootab teispoolsuses. Ehk see aitab neil, kes zakati ei anna, meelt parandada ja oma zakati ära maksta, ning nii saavutada Jumala heakskiit.
Zekatit maksmata jäetud varade eest tuleb karistust kanda.
Tawbah’i suura 34. salmis on öeldud järgmist:
„Kes koguvad kulda ja hõbedat ega kuluta seda Jumala teel, neile kuuluta valusat karistust! Sel päeval kuumutatakse neid põrgutules ja nendega põletatakse nende otsaesised, küljed ja seljad. Ja neile öeldakse: „See on see, mida te endale kogusite. Maitske nüüd seda, mida te kogusite!““
Pühakirja salmis
“koguma”
mida me tõlgendame kui
“kenz”
sõna kohta ütles Hz. Ömer:
“See on vara, millelt ei ole makstud zakatit.”
Nii on öelnud ka Ibn Abbas, Abdullah ibn Umar, Hz. Cabir ja Abu Hurayra. Sama arvamust jagavad ka kõik teised õpetlased.
“kenz”
on üksmeelselt nõustutud, et see on vara, millelt ei ole makstud zakatit (kohustuslikku almust).
Seega on selle salmi tähendus järgmine:
Need, kes koguvad kulda ja hõbedat, aga ei maksa sellelt zakat’i (kohustuslikku annetust).
Kuuluta neile valusat karistust! Sel päeval kuumutatakse neid põrgutules ja põletatakse nendega nende otsaesised, küljed ja seljad. Ja neile öeldakse: „See on see, mida te endale kogusite ja mille zekati te ei maksnud. Maitske nüüd selle karistust, mille zekati te ei maksnud!“
Väidetavalt
„Kes armastab midagi ja eelistab seda Jumalale kuuletumisest, seda karistatakse sellega.“
Need, kes ei anna zakat’i, saavad karistada sellepärast, et nad eelistavad oma vara armastust Jumala armastusele. Kuna nad armastavad vara ja hüljastavad Jumala, siis nende karistus ongi seotud varaga. Nende kehasid põletatakse põrgutules kuumutatud kulla ja hõbedaga.
Ühes Abu Hurayrah’lt pärinevas hadithis ütleb prohvet (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) järgmist:
„Kes omab kulda ja hõbedat, kuid ei maksa selle eest zakat’i, sellele valmistatakse ülestõusmispäeval tulelehed, millega ta põletatakse, ning tema küljed, otsmik ja selg põletatakse selle kulla ja hõbedaga, mille eest ta zakat’i ei maksnud. Kui need lehed jahtuvad, kuumutatakse neid uuesti, ja see kestab päeva, mis kestab viiskümmend tuhat aastat. See kestab nii kaua, kuni kohus inimeste vahel on lõppenud. Siis läheb ta kas paradiisi või põrgusse.“
[Muslim, Zakat, 24, (987); Ahmad ibn Hanbal, Musnad, II, 262]
Nüüd, sina, kes sa ei maksa oma zakat’i!
Sa nägid ju seda pühakirja ja hadithi. Kas Jumala see karistus sind üldse ei hirmuta? Või on sul ehk mingi jõud, mis sellele karistusele vastu peab? Kuidas sul läheb sel päeval, kui su keha põletatakse sulatatud kulla ja hõbedaga põrgutules?
Kas sa ei saa aru, et nii Koraani salmid kui ka hadithid näitavad, et zekati mitteandmine on Jumala silmis…
Kui suur patt see on!
ja Jumala viha esile kutsuv
Milline suur mäss see on!
Tule, kahetse oma pattu enne kui on liiga hilja ja anna meelsasti oma vara zakat, mille Jumal sulle andnud on. Muidu on su kahetsus hauataguses elus nii suur, et seda ei suuda isegi kujutlus ette kujutada!
Ja seda ka tea:
Raha on raske teenida; aga kui sa selle kord teeninud oled,
kaitse on veelgi tugevam.
Seetõttu on hooletu inimene kogu oma elu lõksus, üritades ühest küljest rikkust koguda ja teisest küljest seda kaitsta, ning ta on selle all muserdatud.
Nii inimene kui ka tema vara on vaid
väike osa sellest võib olla kasulik.
Lõpuks aga, kahetsusega, on ta sunnitud teda surmaga maha jätma. See on aga ilmselge kahju.
Seepärast, tule, eemalda oma südamest armastus vara vastu ja aseta selle asemele armastus Jumala vastu!
Hz. Ali’lt on edasi antud järgmine ütlus:
„Neid, kes koguvad kulda ja hõbedat ega kuluta seda Jumala teel, neid ootab valus karistus…“
Kui see püha salm ilmus, ütles prohvet (õnnistagu Jumal teda) kolm korda:
“Häviagu kuld, häviagu hõbe.”
(Ahmed, Musned, 5/366)
ütles ta. See oli kaaslastele raske ja nad ütlesid:
“Millist kaupa me peaksime hankima?”
nii nad rääkisid. Hz. Ömer:
“Ma õpin selle teie jaoks ära.”
ütles ta;
„Oo, Jumala saadik, tõesti, see on sinu kaaslastele raske ja nad küsivad, millist vara me peaksime omandama.“
ütles ta. Selle peale ütles Jumala Sõnumitooja:
„Keel, mis Jumalat meenutab, süda, mis tänab, ja abikaasa, kes aitab teid teie usus.“
(Ibn Mâce, Nikah, 27; Tirmîzî, Tefsir, 9/9)
Siin ongi see õige kaup:
Mälestav keel, tänulik süda ja abivalmis abikaasa Jumala teel…
Oh, sina, kes sa oled oma südame kullale ja hõbedale andnud ega isegi zakat’i (kohustuslikku annetust) ei maksa, sa õnnetu! Kui teadmatu sa oled tõelisest rikkusest!
Ära kiinduda varandusse, mis sulle hauda kaasa ei tule.
, sa ei saa isegi oma zakat’i (kohustuslikku almust) anda, sest kardad, et sul jääb vähemaks. Tea seda, et
Tõeline rikkus on see, mis sulle hauas ja teekonnal hauatagusesse ellu seltsiks on.
Üks on see, mis on kohustuslik. Teine on mäng ja lõbu. Sina oled mängu ja lõbuga nii hõivatud, et oled unustanud surma ja hauataguse elu. Sa arvad, et sinult ei küsita aru selle eest, et sa ei ole oma zakat’i (kohustuslikku annetust) andnud. Kui vale see arvamus on…
Kui surm sind tabab, siis sa saad aru.
Kui sul on mõistust, tule nüüd, tee meeleparandus ja palu oma Issandalt andestust, makstes ära oma hilinenud zakat’id…
Zakatit maksmata jäetud varad mähitakse ümber nende kaela viimsel päeval.
Âl-i İmran suura 180. salmis on öeldud järgmist:
„Need, kes on kitsid sellega, mida Jumal neile oma heldusest andnud on, ärgu arvaku, et see neile kasuks on; pigem on see neile kahjuks. See, millega nad kitsid olid, pannakse neile ülestõusmispäeval kaela. Taevaste ja maa pärand kuulub Jumalale. Jumal teab kõike, mida te teete.“
Oi, kes sa ei anna oma zakati! Kas sa lugesid, mida see püha salm ütleb? See ütleb: Kes on kitsid ega anna zakati selle vara eest, mille Jumal neile andnud on, ärgu arvaku, et see vara neile kasuks on. Vastupidi, see vara on neile kahjuks.
Need, kes ei maksa oma zakat’i (kohustuslikku almust) ja on sellega kitsid, saavad oma varanduse viimsel päeval kaela ümber.
(Tirmidhi, Tafsirul-Koran 4; Ibn Madža, Zakat 2)
Kas selle õilsa salmi ähvardus sind ei hirmuta?
Mis saab sinust siis, kui see vara, millega sa täna kitsilt ümber käid, sulle ühel päeval kaela seotakse!
Ühes Abu Hurayrah’lt pärinevas hadithis on öeldud järgmist:
„Kui Jumal annab kellelegi rikkust, aga see inimene ei maksa sellelt zakat’i, siis muutub see rikkus viimsel päeval tema jaoks mürgiseks maoks. Sellel maol on silmade kohal kaks täppi. See metsik madu pannakse viimsel päeval selle rikkuse omaniku kaela kaelakeeks. Siis haarab madu oma suuga omaniku lõua mõlemalt poolt ja ütleb: „Mina olen sinu rikkus, see rikkus, millelt sa zakat’i ei maksnud.““
(Buhari, Zakat 3)
Oh, see, kes sa ei maksa oma zakat’i! Täna
Sinu ihnsusest kogutud vara muutub homsel kohtupäeval mürgiseks maoks, mis sind lõugadest kinni haarab.
Nüüd ütle, kas see on seda väärt? Ja kas seda piina on võimalik taluda?
Jumal nõuab sinult neljakümnendikku oma antud varast, kui oma teenijate õigust. Eks ole ju Tema ka selle vara tõeline omanik? Kui Ta tahaks, võiks Ta nõuda mitte neljakümnendikku, vaid kõike, ja me ikka…
“Lebbeyk”
ütles ta, kas me ei peaks kuuletuma oma Issanda käskudele? Me oleme ju vaid usaldusisikud. Tule, anna ka sina oma Issandale neljakümnendik oma usaldatud varast. Et see sulle antaks, kui sa seda kõige enam vajad.
Abu Zarr ütleb: Ma läksin prohveti (õnnistagu teda Jumal) juurde. Ta istus Kaaba varjus. Kui ta mind nägi, pöördus ta minu poole ja ütles:
„Kaaba Issanda nimel, need on need, kes on kahju kannatanud.“
ütles ta. Mõtlesin endamisi:
“Oh ei, kas minuga seoses on midagi alla laaditud?”
ütledes;
“Mu isa ja ema olgu sinu ohvriks, kes nad on, oh Jumala Sõnumitooja!”
ütlesin. Tema vastas järgmiselt:
„Need, kellel on palju vara! Välja arvatud need, kes oma vara heategevuseks ja headeks tegudeks kulutavad, andes seda abivajajatele ja vaestele nii paremal kui vasakul pool…”
Ja siis ta jätkas järgmiselt:
„Mu hing, ma vannun Allahi, kelle käes on võim, et inimene, kes ei maksa oma kaamelite ja veiste zakat’i, tuuakse ülestõusmispäeval ja need loomad, veelgi paremini hooldatud ja lihavamad, tallavad teda jalgadega ja löövad teda sarvedega. Kui veised ja kaamelid on kord temast üle käinud, hakkavad nad teda uuesti tallama ja lööma. See kestab nii kaua, kuni inimeste arvestus on lõpule viidud.“
(Buhari, Zakat 3; Ibn Majah, Zakat 2)
Kuule, sina, kes sa omad lambaid ja veiseid, aga ei anna neist zakat’i! Täna, kui sa oled ihne ja ei anna zakat’i, siis homme, kohtupäeval,
See läheb sinust üle, purustab sind ja põrkab vastu sind.
Mõtle nüüd järele, kas see on seda väärt? Kui palju see asi maksab, et sa nii ihne oled? Kui sul natukenegi mõistust on, siis karda oma Issanda karistust ja puhasta oma vara, arvutades välja ja makstes ära oma maksmata zakatid.
Zakat on kohustus, kes selle täidab, pääseb.
Mu’minun suura esimeses neljas salmis on öeldud järgmist:
„Tõesti, usklikud on päästetud. Need, kes oma palvetes alandlikud on, kes tühjast jutust eemale hoiavad ja kes oma zakati (kohustusliku annetuse) annavad…”
Kas sa näed, oh sina, kes sa ei anna oma zakati! Päästetud usklikud on need, kes palvetavad, kes hoiduvad tühjast jutust ja kes annavad oma zakati. Kui sa ei anna oma zakati ega palveta, kuidas sa siis võid olla nende päästetud usklike seas?
Vaadake jälle, mida ütleb meie Issand Koraanis:
„On olemas selliseid mehi, keda ei takista ei kauplemine ega äritegevus Jumalat meenutamast, palvetamast ega zakat’i andmast.“
(Nur, 24/36)
Kuule, sina, kes sa ei maksa oma zakatit! Jumal kiidab mõningaid inimesi ja ütleb: „Kui head inimesed nad on, kes Jumalat meeles peavad, palvetavad ja zakatit maksavad! Ükski kauplemine ega äritegevus ei takista neid neist jumalateenistustest.“ Mis sind siis takistab palvetamast, Jumalat meeles pidamast ja zakatit maksmast? Kas sul polegi kavatsustki liituda nende meestega, keda Jumal kiidab?
Abu Darda (ra) kirjutab Salman al-Farsile saadetud kirjas järgmiselt: “Mu vend!”
Hoidu sellise maise vara kogumisest, mille eest ei saa tänu maksta.
Sest ma olen kuulnud, et Jumala Sõnumitooja ütles nii:
„Kõikvõimas Jumal toob viimsepäeval rikka inimese, kes on oma varandusega Jumalale kuuletunud. Tema varandus pannakse tema ette. Kui ta siis Sirat-silda ületades kõigub, ütleb tema varandus talle: „Jätka oma teekonda!“
(ära karda),
sest sa oled täitnud minu suhtes Jumala õiguse.’ Siis tuuakse kohale inimene, kes oma varanduses Jumalale ei kuuletunud (st. ei maksnud zekati), ja tema varandus on talle õlgadele koormaks. Kui Sirat-sild teda raputab, ütleb tema varandus talle: ‘Häda sulle, miks sa ei täitnud minu suhtes Jumala õigust!’ Ja see olukord kestab, kuni see inimene kutsub esile oma hukatuse ja surma.”
(Al-Bayhaqi, Shu’ab al-Iman)
Oi, kes sa ei anna oma zakati! Kumba sa tahad: et kui sa oled Sirat-silla peal, siis su vara ütleb sulle:
“Ära karda, jätka, sa oled minu zakati ära maksnud, minu õiguse täitnud.”
kas ta peaks ütlema, või:
“Häbi sulle, et sa ei maksnud oma zakat’i (kohustuslikku almust), sa ei täitnud Jumala õigust minu vara suhtes.”
Kas ta peaks seda ütlema? Kumb sulle meeldib? Tea, et sa saad selle, mida tahad. Mida sa tahad sel päeval saavutada, selle nimel tegutse juba täna, valik on sinu…
Ühes hadithis, mis on edasi antud Anasilt (ra), ütles meie Prohvet (sa): “Häda rikastele vaeste pärast viimsel päeval! Sest nad ütlevad:”
„Oo, meie Issand! Need rikkad on meile ülekohut teinud. Nad ei ole meile andnud seda, mis neile sinu poolt kohustusena on pandud.“
Ja Jumal Kõigekõrgem ütleb:
„Minu au ja hiilguse nimel, ma lähendan teid (paradiisile) ja tõrjun neid eemale.“
Seejärel luges Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) ette järgmise salmi:
“Nende varades on kindel õigus neile, kes kerjavad ja on vaesed.”
(Al-Ma’arij, 70/25-25) (Taberani, al-Mu’jam as-saghir ja al-Mu’jam al-awsat)
Sa kuulsid hadithi. Mis vabanduse sa esitad, kui vaesed ja teised, kellel on õigus zekatile, sind viimsel päeval kaebavad? Ja millega sa end lohutad, kui Jumal nad paradiisile lähemale toob ja sind sealt eemale tõukab? Tea, et kes paradiisist eemale tõugatakse, see läheneb põrgule. Kas põrgule lähenemine sind ei hirmuta? Ja kas see on väärt seda, et selle nimel natuke maist vara omada?
Pane need hadithid endale kõrva taha. Ehk päästavad need hadithid sind zekati mitteandmise patust:
„Kuni inimene ei ühenda palvet ja zakat’i, ei võta Jumal tema palvet vastu. Kahtlemata on Jumal palve ja zakat’i ühendanud. Ärge siis lahutage neid teineteisest.“
(Deylemî, Firdevs 5/133 Nr: 7725, Kenzü’l-Ummal Nr: 15788)
„Viimsel päeval ei vaata Jumal halastusega neile, kes ei anna zakatit, kes söövad orbu vara, kes tegelevad nõidumisega ja kes petavad.“
(Edastanud Abu Surayh al-Huzai. Deylemi, Musnedi Firdevs)
„Kui mõni rahvas ei anna zakat’i (kohustuslikku annetust), siis Allah kindlasti karistab neid näljahädaga.“
(Bureide edastas selle. Taberânî, el-Mü’cemül evsat; Deylemi, 1/330-331)
“Aarde leidja on aarde omanik.”
(ehk siis oma zakat’i)
Kui ta seda ei tee, siis viimsel päeval muutub tema aare kiilaspäiseks loheks, kes avab oma suu ja ajab teda taga. Kui ta talle läheneb, põgeneb ta; lohe aga hüüab talle järele: “Tule ja võta oma peidetud aare! Mul pole seda vaja!” Kui ta mõistab, et pääsu pole, pistab ta oma käe lohe suhu. Lohe aga rebib tema käe tükkideks, nagu rebitakse tükkideks datlipalmi lehti.”
(Muslim, Zakat 27-28)
Meil on veel palju hadith’e, mida võiksime edasi anda. Kuid neile, kellel on õnnestunud hidayet’i (õige tee) leida, piisab sellestki. Kui sul on mõistust ja süda pole surnud, siis võtad nendest hadith’idest õppust, teed meeleparanduse ja maksad oma zakat’i (kohustuslik heategevus). Olgu Allah meile ja sulle täielik hidayet’i andja. Aamen!
Kõik on Jumala oma, kes ei anna oma osa (zakat), jääb sellest ilma.
En’am suura 141. salmis on öeldud järgmist:
„Tema on see, kes lõi viinapuudega ja ilma viinapuudeta aiad ja põllud, erinevate maitsetega viljad ja datlid, oliivid ja granaatõunad, nii sarnased kui ka erinevad. Kui igaüks neist kannab vilja, siis sööge selle viljast ja andke saagikoristuspäeval ka oma osa.“
(ehk siis oma zakat’i)
Andke ja ärge raisake. Sest Tema ei armasta raiskajaid.”
Seda pühakirja salmi tuletame meelde ka neile põllumeestele, kes ei maksa oma saagi zakat’i. Vaata, oh sina, kes sa ei maksa zakat’i, mida ütleb meie Issand! Ta ütleb:
Mina olen see, kes loob kõik põllukultuurid, mis kasvavad aedades, parkides ja põldudel, erinevate maitsete ja kujudega.
Seega, sina ei ole selle maa omanik. Kui mina ei tahaks, ei kasvaks sinu põllul ühtegi taime ega valmiks ühtegi vilja.
Nii ongi:
Muld, milles taim kasvab, on tema; päike, mida taim vajab, et kasvada, on tema; vesi on tema; õhk on tema, kõik on tema…
Sellest tulenevalt, nagu on öeldud ka pühas Koraanis:
“Andke oma saagi pealt zakat’i (kohustuslikku almust).”
Kuidas sa julged tema käskudele vastu tulla ja olla nii ihne sellega, mis sulle on antud, kui kõik on tema oma?
Kas sa ei mõtle sellele, et sinu toodet võivad kahjustada näiteks üleujutused, põuad ja tormid?
Võib-olla juhtub see temaga sellepärast, et ta ei maksnud oma zakat’i (kohustuslikku almust).
Issand kogub kokku need almud, mida sa ei ole andnud, ja võtab need ühtäkki sinult ära.
Tule, anna oma zakat (kohustuslik heategevus) oma südame hea tahtega.
Anna, et
Olgu su kaup puhas, olgu see õnnistatud ja sulle kirjutatagu selle eest tasu.
Ei, kui sa ei anna ja su vara zekat võetakse sult ära mingi õnnetuse tõttu, siis selles ei ole ei tasu ega õnnistust. Seal on vaid Issanda viha.
Tahame ka pöörduda oma naissoost õdede poole, kellel on kulda ja hõbedat, kuid kes ei maksa selle eest zakatit. Neile õdedele, kes ei maksa zakatit oma käevõrude ja muu kulla eest, tuletame meelde järgmisi hadith’e:
Amr ibn Šu’aib jutustas: Üks naine tuli koos oma tütrega Prohveti (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) juurde. Tütre käes oli kaks paksu kuldset käevõru. Prohvet (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) küsis:
“Kas sa oled nende eest zakati maksnud?”
Tüdruk:
“Ei.”
ütles ta. Selle peale ütles prohvet (õnnistagu teda Jumal):
“Kas sa tahaksid, et Jumal teeks neist viimsel päeval kaks tulevitsat ja paneks need sulle käte ümber?”
Seepeale võttis naine kohe käevõrud ära, pani need Prohveti (õnnistagu Jumal teda) ette ja ütles:
“Need on Jumala ja Tema Sõnumitooja omad.”
(Abu Dawud, Zakat 9; Nasai, Zakat 1-2)
Teine hadith, mis on samuti jutustatud Hz. Aishalt, on järgmine: Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) tuli minu juurde. Kui ta nägi minu käes kahte suurt hõbesõrmust, millel ei olnud kivi, küsis ta:
“Mis see on, Aisha?”
Ma ütlesin:
„Oo, Jumala Sõnumitooja! Ma panin need ehted endale selleks, et sinu silmis ilus välja näha.“
Ta ütles:
“Kas sa maksad nende pealt zakat’i?”
Mina:
“Ei.”
ütlesin. Selle peale ütles tema (õnnistagu teda Jumal):
“Neid on sulle tuleks piisavalt!”
(Abu Dawud, Zakat 4)
Kuule, mu õde, kes sa ei maksa oma kulla ja hõbeda zekati! Kui sa ei kahetse ja ei maksa zekati, mis saab siis sinust? Sinu käevõrud, millega sa oled koonerdanud, muutuvad tuleks ja pannakse sulle käte ümber. Kas sa suudad taluda tulekäevõrusid?
Või arvad sa, et sa jääd igavesti siia maailma? Et sa ei lähe hauda ega astu kunagi kohtupäevale? Et sinult ei küsita kunagi sinu pattude ja maksmata zakati eest? Kas sa tõesti nii arvad? Kui see ongi sinu arvamus, siis kuula oma ema, isa ja lähedaste haudadesid, kuula Koraani; vaata, mida nad ütlevad. Nad ütlevad:
Sa sured, sa lähed mulda, sa jätad maha kõik, mida sa armastad ja millele sa omad, sa lahkud sellest maailmast üksi…
Kui sa ei kuule neid sõnu haudadest ega Koraani salmidest, mida me sulle siis öelda saame! Milline nõuanne sulle kasu toob? Millist nõu anda sellele, kes ei võta surmast õppust? Milline sõna mõjub sellele, kes ei lase end mõjutada oma prohveti sõnadest? Mida öelda sellele, kes usub Koraani ja teab selle käske, kuid neid hoolimatult rikub… Meie osa on vaid meeldetuletamine, hidayet ja tevfik on Allahilt.
Nende avaldustega tahame hoiatada nii iseennast kui ka oma moslemivendi ja -õdesid ning päästa neid Jumala vihast. Sellega taotleme vaid ja ainult oma Issanda heakskiitu. Meil ei ole muid eesmärke ega kavatsusi. Meie ainus soov on, et Issand ühel päeval, viimsel kohtupäeval, meile ütleks:
„Ma andsin teile teadmised. Miks te oma teenijaid ei hoiatanud?“
et ta nii ei ütleks ja meiega rahul oleks.
Selle teoses mainitud salmide ja hadithide auks, andku Jumal meile ja teile andeks. Aamen.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
