Mis on taevaste ja maa kuue päevaga loomise tarkus?

– Milline on nende kuue päeva olemus, kas neil on mingi erinevus võrreldes meie päevadega?

– Jumal (swt) on võimeline ütlema “kün fe yekün” (olgu, ja see ongi), ning Tema tahtel asjad kohe ka sünnivad. Miks Ta siis maailma ja universumi loomisel ei loonud Aadamat (as) kohe valmis, nagu Ta seda tegi, vaid tegi seda järk-järgult? Mis on selle mõte?

Lugupeetud vend/õde,

Ja lõpuks ongi ilmunud see imede ime, see universum, mida me näeme.

Tema loomise tarkus ilmneb ka sündmustes, mis temas aset leiavad. Öö ei laskunud äkki maa peale; ka päev ei tulnud ootamatult. Ööst mindi üle koiduaega ja seda järgnes päikesetõus. Seejärel jõuti päikese aeglase tõusuga keskpäevani, millele järgnes õnnistatud pärastlõuna ja lõpuks loojang.

Kui päev tuleks äkitselt ja öö laskuks ootamatult, siis millisest koidikust, keskpäevast või hämarikust me rääkida saaksime?

See tark ja imeline loomine valitseb ka taimeriigis. Seemnes peitub jumalik kunst ja tarkus. Kogu puu programm on selle pisikese maailma sisse saatuse sulgiga joonistatud. Selles peituv geneetiline kood on teadlasi hämmastanud oma täiuslikkusega ja samas ka oma sügavate saladustega, mis neid abituks teevad.

Hoolimata gravitatsioonist, algab ülespoole suunduv, tark ja korrapärane kasv. Siis jõutakse võrse staadiumisse. Järgnevad pikkuse ja paksuse juurdekasvu perioodid ning lõpuks õitsemine ja viljakandmine… Iga vilja kasvamine, küpsemine ja pehmete viljade seest kõvade seemnete eraldumine ei toimu samuti äkitselt, vaid etappide kaupa.

Need mõistusevastased tegevused, mille iga etapp on täis teadust ja tarkust, täidavad maa erinevate piltidega ja jätavad mõtlejad imetlema neid jumalikke kunste.

Kui maailm oleks võimuriik, siis see imeline universum oleks loodud hetkega, mitte kuue päeva ehk kuue ajastu jooksul. Ka puud oleksid kasvanud hetkega ja ilmunud oma lõplikus vormis. Siis ei oleks ka ülal loetletud jumalikud kunstiteosed olemas.

Seemnete maailm oleks jäänud olematuks, nende avanemine, kasvamine ja taimedeks saamine ei oleks kunagi toimunud.

Kui poleks tuumi, siis loomulikult ei saaks ka munad ja seemnerakud eksistentsist pääseda, nad ei saaks sellesse maailma tulla ega näidata oma jumalikke andeid.

Kui ei oleks taimi, ei oleks ka beebisid, lambaid ega vasikaid. Tuhanded kunstiteosed muutuksid väärtusetuks ja sajad kaunid asjad kaoksid.

Kasvatuse ja ettevaatlikkuse ilminguid ei oleks näha, vaid maailmas avalduksid vaid uuenduslikkuse ja leiutamise viljad.

Jumalik tarkus seda ei lubanud ja selle asemel, et universum korraga luua, otsustas ta selle kuue etapi jooksul üles ehitada.

Koraanis on kirjas, et taevad ja maa, ehk universum, loodi kuue (6) päevaga. Me mõistame seda kuue päevaga loomist kui kuut ajastut.

Nagu inimene luuakse emaüsas kuues etapis ja läbib kuus ajajärku siin maailmas ja vahepealses olekus, nii läbib ka üks päev kuus ajajärku ja tsüklit, enne kui järgmine päev algab. Võib isegi öelda, et kõik läbib kuus tsüklit nagu kell.

Esimene loomine, 1. päev ja ajastu.

Aadam (a.s.) loodi teisel päeval ja ajastul.

Prohvet Muhamedi (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) lähetamise 3. päev ja ajastu.

Maailma hävingu alguse laastavus 4. päeval ja ajastul.

Selle katsumuste maailma täielik lõpp maailmalõpuga on 5. päev ja ajastu.

Ajavahemik maailma lõpust kuni ülestõusmispäevani on kuues päev ja ajastu.

Seega hõlmab kuus (6) päeva kogu aega, perioodi ja ajastut universumi algusest ja loomisest kuni ülestõusmispäevani.

Kui kogu aeg võrrelda nädalaga, siis kuus päeva sellest nädalast möödub selles maailmas. Seitsmes päev aga kestab igavesti, alates ülestõusmise kevadest.

Universumi kuue päevaga loomist käsitlevaid salme ja nende erinevat tõlgendust võime esitada ka järgmiselt:

Kui Jumal tahtis luua universumi, ilmutas Ta oma lõpmatu vägevuse, tekitades mõõtmatu energia, mis aja jooksul tihenes, võttis gaasilise oleku ja seejärel tihenes veelgi, saavutades oma praeguse tahke oleku. Maa tekkis kahes geoloogilises ajastus ja seejärel, vastavalt plaanile, neljas geoloogilises ajastus, kusjuures selle ressursid määratleti, jõudis ta oma praegusesse olekusse. Sest salmis olev sõna tähendab pikka ajastut, mille algus ja lõpp pole täpselt teada (…) Taevad muudeti koos maaga seitsmeks kihiks kahes pikas ajastus. Sest kõik oli gaasilises olekus. Tihenemine ja tahkumine toimusid koos, kahes ajastus.

Esimese lause analüüsi järgi tähendab see, et maa loodi kahe päevaga. Kuna maa loomise ajal ei eksisteerinud veel meile tuntud “päeva”, siis “yevm” (päev) tähendab absoluutset aega, ehk kahes vahetuses, aga Jumal teab seda kõige paremini.

nagu on öeldud, päeval, mil maa taevast eraldus,

Nagu öeldud, see on päev, mil maa loodi, see tähendab, mil maakoor hakkas moodustuma. Teise tõlgenduse järgi tähendab see, et maa loodi kahe päevaga. Seega ei öelda, mitu päeva maa loomine võttis, vaid kirjeldatakse selle olemasolu kahe päeva jooksul pärast loomist, mis ongi kahe päeva pööripäevane vaheldumine, mis jagab aasta kaheks. Sest maa on loodud selleks, et ta nendes kahes ajas pöörleks, tiirleks.

Mäed on nagu naelad, mis maa koort oma alusele kinnitavad. See on kaudne viide, mitte otsene tegevuse kirjeldus, sest on olemas vahepeatus. Ja ta tõi sellele õnnistusi. Maa peal kasvatas ta õnnistuse ja headuse allikaid, nagu vesi, maavarad, taimed ja loomad, mis oma kasvujõuga õitsesid ja arenesid. Ta määras ka vihma ja muud saagikust, mida taimed ja loomad eluks vajavad, nii koguse kui ka arvu poolest, ja pani need maa peale. Ta tegi seda nelja päeva jooksul. Või tegi seda nelja päeva jooksul. Eelnevas “kahes” on ka sees, nagu me näitasime, on ka siin kaks tähendust. Maavarade ja mägede loomise kord, taimede ja loomade loomise kord, mis koos eelnevaga teeb neli. Üks on ka olek, mis näitab nelja aastaaega, nii et eelnev kaks on siin sees. Minu nõrga arusaama järgi on see tähendus siin esiplaanil, see sobib paremini lause vooluga. Sest maa õnnistused ja elatusvahendid valmivad igal aastal nende nelja aastaaja jooksul. Nende arv ja kuju on neis, seetõttu võib ka “nin” ja sellega seotud tegusõnad sama tähendust väljendada. Ja selles tähenduses on ka see märkus selge: neli päeva, sest kõigi elatist vajavate elatusvahendid valmivad nelja aastaaja jooksul, kuigi elatusvahendid ei ole võrdsed, on päevad võrdsed. Neli aastaaega on kõigi jaoks neli. Siin võib ka mõelda, et “ye” ei ole seotud ja tähendab küsijaid.

Nüüd, taevastest käskudest selgub, et lühidalt öeldes lõi ta need seitse taevast kahe päevaga. Üks neist kahest päevast on esimese aine loomine enne maa loomist, teine aga kehade kujunemise päev, mis moodustavad kaks kuuest päevast, nagu on öeldud A’raf suuras. Või siis on üks enne maa loomist ja teine pärast maa loomist. Sest mõnede taevakehade, nagu Kuu, Veenus ja Merkuur, loomine toimus pärast maa loomist.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on tõenäoline, et need kaks päeva, mis on taevast ette määratud, on üks siinpoolne ja teine teispoolne. Ta tegi need nii kindlaks ja täiuslikuks. Igas taevas ilmutas Ta ka sellele vastava käsu. Ta andis igale “taevale” käsu seal toimuvate asjade kohta, mis on osa “täiuslikust” teost. Kuna kõigi nende asjade ilmnemine ja täiuslikuks saamine näitab Kõigekõrgema Looja vägevuse märke, siis siin pöördutakse “kolmandast isikust” (gıyab) “esimesse isikusse” (tekellüm), öeldes: “Ja me kaunistasime, ehk täitsime, maailma taeva säravate lampidega.”

Ja me oleme neid kaitsnud. Kurjad vaimud ei saa neile läheneda. See ongi selle ülima ja kõikteadva Jumala tahe.

Üks näide kooskõlast Koraani ja moodsa teaduse vahel on universumi vanus: kosmoloogid on arvutanud universumi vanuseks aastat. Koraanis aga on öeldud, et kogu universum loodi kuue päevaga. Esmapilgul tunduvad need ajaperioodid erinevad, kuid tegelikult on nende vahel üllatav kooskõla. Tegelikult on mõlemad need arvud, mis meil universumi vanuse kohta on, õiged. Seega on universum loodud kuue päevaga, nagu Koraanis öeldud, ja see aeg vastab meie ajaarvestuse järgi aastale.

Ta väitis, et aeg on relatiivne, et aja kulgemise kiirus muutub sõltuvalt asukohast, reisija kiirusest ja hetke gravitatsioonijõust. Koraanis seitsmes erinevas salmis mainitud universumi loomise aeg on, arvestades neid erinevusi aja kulgemise kiiruses, suures kooskõlas teadlaste hinnangutega. Võime seda ka Koraanis öelduks pidada. Sest aja relatiivsust arvestades viitab see vaid 24-tunnisele ajaperioodile, nagu seda tajutakse Maal tänapäevastes tingimustes. Kuid universumi teises kohas, teisel ajal ja tingimustel on see palju pikem ajaperiood. Nendes salmides (Sura as-Sajdah, 4; Sura Yunus, 3; Sura Hud, 7; Sura al-Furqan, 59; Sura al-Hadid, 4; Sura Qaf, 38; Sura al-A’raf, 54) esinev fraas “kuus päeva” (sitteti eyyamin) tähendab lisaks oma tavapärasele tähendusele ka teisi tähendusi.

Universumi algusaegadel kulges aeg palju kiiremini kui praegu. Põhjus on selles, et Suure Paugu hetkel oli universum kokku surutud üliväikesesse punkti. Universumi laienemine ja ruumala suurenemine Suure Paugu hetkest alates on viinud universumi piirid miljardite valgusaastate kaugusele. Tõepoolest, ruumi laienemisel Suure Paugu järel on olnud universumi kellale väga olulised tagajärjed.

Universaalne kell on aeglustanud aja kulgu mitmeid kordi. Universumi loomisel oli universaalse aja kulgemise koefitsient – nii nagu me seda täna tajume – miljon korda miljon korda suurem, ehk aeg kulus kiiremini. Seega, kui me Maal elame miljon korda miljon minutit, kulub universaalse kella järgi vaid üks minut.

Arvestades aja relatiivsust, vastab see 6 miljonile miljonile (triljonile) päevale. Sest universaalne kell liigub miljon korda miljon korda kiiremini kui kell Maa peal. 6 triljonile päevale vastav aastate arv on ligikaudu 16 427 000 000. See arv on tänapäeval universumi eeldatav vanusevahemik.

6 000 000 000 000 päeva / 365,25 = aastat

Teisest küljest vastavad loomise kuus päeva erinevatele ajaperioodidele. Selle põhjuseks on asjaolu, et aja kulgemise kiirus väheneb pöördvõrdeliselt universumi laienemisega. Alates Suurest Paugust on aja kulgemise kiirus poole võrra vähenenud iga kord, kui universumi suurus on kahekordistunud. Universumi kasvades on kahekordistumise kiirus üha aeglasemaks muutunud. See laienemise kiirus on teaduslik fakt, mida kirjeldatakse õpikutes ja mis on laialt tuntud kogu maailmas.

* Kui vaadata seda ajast alates, mil aeg alguse sai, kestis loomine 24 tundi. Kuid see aeg võrdub 8 000 000 000 aastaga, nagu me aega Maal tajume.

* Loomine kestis 24 tundi. Kuid meie tajus kestis see sama kaua kui eelmine päev, ehk 4 000 000 000 aastat.

) kestis aga jälle poole vähem kui eelmine päev, ehk 2 000 000 000 aastat.

1 000 000 000 aastat

500 000 000 aastat

See on kestnud 250 000 000 aastat.

Kui kuus loomispäeva, ehk kuus ajastut, liita kokku Maa aja mõõtkavas, saadakse aasta. See arv on suures kooskõlas tänapäevaste hinnangutega.

Need tulemused on 21. sajandi teaduse poolt tõestatud faktid. See kooskõla Koraani ja teaduse vahel on üks imelisi tõendeid selle kohta, et Koraan on ilmutus Jumalalt, kes on kõikteadja ja looja.

Tervituste ja palvetega…

Küsimused islamist