“Kolm inimest on sellised, kellega Jumal ei räägi ülestõusmispäeval, keda Ta ei puhasta, kellele Ta ei vaata otsa ja kellele on määratud valus karistus: abielurikkujast vanamees, valetav valitseja ja ülbe vaene.”
– Mis on selle mõte, et abielurikkujast vanainimene ja vaene inimene pannakse ühele kaalule?
Lugupeetud vend/õde,
Vastav hadith-jutustus on järgmine:
Kolme inimest ei räägi Jumal viimsel päeval, neid ei puhasta, neile ei vaata ta otsa ja neile on ette nähtud valus karistus: vanamees, kes on abielurikkujast, valetav kuningas ja ülbe vaene.
„Jumal ei räägi kolme inimesega viimsel päeval, ei puhasta neid, ei vaata neile isegi otsa; neile on ette nähtud valus karistus: need on abielurikkujast vanamees, valetav valitseja ja uhke vaene.“
(Muslim, Iman 172; vt. Tirmidhi, Džannat 25; Nasai, Zakat 75,77)
Prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal)
„Jumal ei räägi kolme inimesega viimsel päeval, ei puhasta neid, ei vaata neile isegi otsa; pealegi tabab neid kohutav karistus.“
On ka teisi haditheid, mis algavad sõnadega:
See tähendab, et on ka teisi patuseid, kes seda rasket karistust väärivad. Sel päeval, mil Tema õigluse kõrval näidatakse Tema armu, ja Tema viha kõrval Tema heakskiitu, saavad need nimetatud isikud osa Tema vihast, mitte Tema armust.
Et Kõigeväeline Jumal nendega ei räägi;
See tähendab, et ta on nende peale vihane, ei ütle neile midagi rõõmustavat, ei näita, et ta on nendega rahul, või ei räägi nendega üldse.
Et ta neid isikuid ei õigustaks;
See tähendab, et ta ei võta vastu nende heategusid ega palveid, ei anna neile andeks nende patte ega näita üles rahulolu nendega.
Jumal ei vaata nende poole.
siis ta teatab, et ei osuta neile halastust ega armu.
Selle hadithi järgi on patustajatel ühised tunnused:
Nende kohus on neist pattudest hoiduda, arvestades nende olukorda või ametikohta.
Sellest hoolimata näitab nende tegude sooritamine kas seda, et nad ei hooli Jumala keelust, või et nad on kangekaelsed, mis ei ole inimestele kohane.
Nendest kolmest patusest.
esiteks,
Ta on abielurikkumises süüdi olev vanamees.
Vanaduses peaks inimene olema küps, eristama õiget valest ja mõistma oma lähenevat lõppu. Kui ta on oma elu veetnud hooletuses, peaks ta end parandama ja hoiduma keelatud asjadest. Ta ei tohiks läheneda abielurikkumisele, sest noorus on möödas, endine jõud on kadunud ja keha on nõrgenenud. Kui vanem inimene seda ei tee ja jätkab pattu, mis on keelatud isegi noortele, siis Jumal ei ole talle soosiv.
Ve mis veelgi olulisem, et vanainimene peaks paremini kui keegi teine mõistma seda pöördumatut teed, mida mööda kõik peavad minema. Põhimõtteliselt on vanadus hea võimalus hoiduda abielurikkumisest. Kuid hoolimata kõigest sellest, kui vanainimese silmad ja jalad on ikka veel patus, siis on ta Jumala karistuse ära teeninud.
Teine
patune
Ta on riigipea, kes valetab.
“Valetav valitseja”
Seda on ka võimatu mõista. Sest valetamine on nõrga ja õnnetu relv. Riigipea, kellel on käes igasugused võimalused, peaks olema see, kes valest kõige kaugemal seisab. Sellest hoolimata, kes ei hoidu nii suurest patust nagu valetamine, see väärib jumalikku viha.
Mõnedes hadithide rivajettides
“valetaja”
riigipea asemel,
“julm riigipea”
on olemas selline väide / selline avaldus / selline väide on olemas
(Tirmidhi, Džannat 25; Nasai, Zakat 75)
Kolmas
kui ta on patune
Uhkus teeb vaeseks.
Vaene ei tohiks olla uhke. Sest uhkus on seisund, mida kogevad rikkuse, vara ja omandi poolt ärahellitatud inimesed, keelatud tunne. Vaene peaks oma piire teadma ja valima uhkuse asemel alandlikkuse.
Kuigi vaesus iseenesest ei ole hea asi, on selle suurimaks eeliseks see, et see õpetab inimest alandlikkusele. Seetõttu sobib alandlikkus vaesele inimesele paremini ja näeb temas parem välja.
Rikka inimese puhul on olukord täpselt vastupidine. Kuna tal on suured võimalused ja ta on võimeline tegema, mida iganes tahab, on ta pigem uhke kui alandlik.
Seepärast kaotab vaene, kes oma olukorrale vaatamata on ülbe, Jumala andestuse, halastuse ja soosingu.
Meid huvitab siin eelkõige ülbe vaese olukord. Kui vaene käitub ülbe, kuigi tal pole selleks õigust, tähendab see, et see iseloomujoon on talle sügavalt sisse juurdunud. Kui ta selle halva iseloomujoone tõttu ei tee tööd ega pinguta, ei ole rahul ühegi tööga ning jätab oma pere nälga ja puudusesse, siis on tema patt veelgi suurem. Kuigi meie usk keelab kerjamise, lubab ta seda niivõrd, et hädasolijad saaksid oma vajadused rahuldatud.
Kui vaene pereisa ei tee tööd ega pinguta, ei võta kelleltki midagi vastu oma laste hädavajalike vajaduste rahuldamiseks ja käitub pealegi nii, nagu tal polekski midagi vaja, siis muutub see käitumine veelgi inetuks ja tema süü suureneb.
Kokkuvõttes:
– Jumal ei halasta viimsel päeval neile, kes on rikkunud mõningaid Tema keelde, vaid karistab neid äärmiselt valusa karistusega.
– Abielurikkumine on häbiväärne tegu.
Vanainimese abielurikkumine on veelgi jäledam.
– Valetamine on halb tegu.
Riigipea poolt valetamine on veelgi hullem.
– Ülbus on halb tunne, mis ei sobi kõrvale.
Vaese inimese ülbus on veelgi hullem.
– Hadithis mainitud
need kolm inimest, kes on sooritanud kolm pattu,
Nad on oma positsiooni tõttu just need inimesed, kes peaksid neist kuritegudest kõige kaugemal olema.
– Sellest hoolimata näitab nende poolt toime pandud, neile täiesti sobimatu patt, et nad ei hooli absoluutsest keelust.
Jumala viha alla sattumine, Tema andestuse kaotamine ja Tema halastusest eemale jäämine on suurim puudus ja kohutavaim õnnetus.
Kõigevägevam Jumal hoidku meid ja kõiki usklikke sellise saatuse eest. Aamen…
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
