–
Kas me peaksime iga inimest, kes pattu teeb, hoiatama?
Lugupeetud vend/õde,
–
“Salme varjata”
See on väga ebamäärane väljend. Ei ole selge, kas sellega on mõeldud kosmilisi (kevni) või ilmutuslikke/kirjalikke (vahyi/kitabi) salme.
Sellega seoses,
Koraanis kasutatud sarnaste väljenditega viidatakse mõningatele teadmistele, mis sisalduvad Ehl-i Kitab’i, eriti juutide, enda pühades raamatutes, eelkõige prohvet Muhamedi puudutavatele väidetele.
Näiteks:
„Need, kes varjavad ilmseid tõendeid ja juhatust, mille me oleme ilmutanud, pärast seda, kui me oleme need inimestele raamatus selgitanud – neile langeb Jumala needus, ja neile langeb ka igaühe needus, kes võib needust langetada.“
(Al-Baqarah, 2:159)
Väidetavalt käib see salm juudi ja kristlike õpetlaste kohta, kes varjasid oma raamatutes olevaid teadmisi prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal) omaduste ja tema prohvetiks nimetamise aja kohta.
Lisaks sellele, see salm
-Sealhulgas Koraan-
On ka seisukoht, et see kehtib igaühe kohta, kes varjab Jumala raamatutes sisalduvaid salme ja teavet, sest see ei sobi talle.
(vt. Taberi, Razi, vastava salmi tõlgendus)
– Kui me hakkaksime iga päev kõiki ümbritsevaid patustajaid hoiatama, ei jääks meil endil hoiatamiseks aega.
– On tuntud hadith, mis ütleb, et pattude kahetsemine toimub käte, keele ja südamega. Hadithi täielik tekst on järgmine:
“Kes iganes teist näeb kurja, see muutku seda oma käega; kui ta selleks võimeline ei ole, siis öelgu selle kurja kohta oma keelega; kui ta sellekski võimeline ei ole, siis vihaku seda oma südames. See on aga usu nõrgim aste.”
(Muslim, Iman, 78; Tirmidhi, Fiten, 11; Nasai, Iman 17; Ibn Madža, Fiten, 20).
– Hz. Huzeyfe jutustab: „Meie prohvet (asm) ütles:“
“Usklikule ei sobi oma hinge alandada.”
Inimesed:
“Kuidas inimene ennast alandab?”
kui nad küsisid, et
“Inimene seab end ise ohtu hädadele, millega ta ei suuda toime tulla.”
(alandab)
”
nii ütles ta.”
(vt. Tirmizi, Fiten, 67)
– Hadise selgitamisel märgivad kommentaatorid,
“ei sobi”
mida me tõlgime kui
“ei sobi”
sõna siin
“ei ole lubatud”
nad on öelnud, et see tähendab seda, et usklik ei tohiks end allutada raskustele, mida ta ei suuda taluda.
(vt. Tuhfetu’l-Ahvezî, 6/438).
Õpetlased
„Usklikul ei ole lubatud käskida head või keelata pattu kohas, kus ta teab, et teda tabab suur häda.“
Nende öeldud asjad võivad olla sellele näiteks.
(vt. Ibn Hajar, 13/53).
Kuid ei ole vaja minna sinna, kus pattu tehakse; kui aga seal ollakse, siis kui arvatakse, et sõnal ei ole mõju, vaid hoopis vastupidine mõju, siis tuleb sealt lahkuda.
– Küsimuses käsitletud teema kohta lisateabe saamiseks vaadake meie veebisaidil olevaid andmeid, samuti Imam Gazali teost “Ihya”.
„al-Husba“
ja
“El-Emru bilmaruf”
Tasub vaadata ka peatükke, mille pealkiri on.
– Ärgem kunagi unustagem Bediüzzaman Hazretleri väga tarka põhimõtet.
“Kõik, mida sa ütled, peab olema tõsi, aga iga tõe rääkimine ei ole õige.”
Mõnikord on parem vaikida, isegi kui see teeb haiget… Kõik, mida sa ütled, peaks olema õige, aga sul ei ole õigust kõike õiget öelda. Sest kui see ei ole siiras, siis see mõjub halvasti; õigus läheb raisku, kui seda kasutatakse ebaõiglaselt.
(vt. Hutbe-i Şamiye, lk. 51)
– Selle põhimõtte kohaselt:
a)
Inimese kritiseerimine avalikkuse ees ei ole õige.
b)
Isegi kui öeldu on tõsi, ei ole õige kasutada sellist stiili, mis tekitab pahameelt.
c)
Kriitika, mis on ajendatud isiklikust vihast –
Kuna see pole Jumala pärast.
– tavaliselt see mitte ei paranda, vaid hoopis hävitab teise poole südame.
d)
Viga, mis on tehtud teadmatusest, liiga karmilt kritiseerida, toob alati kaasa negatiivseid tagajärgi.
e)
Lisaks sellele, šariaat
„kohustuslik, vajalik, soovitatav, keelatud, taunitav, lubatud“
Nende puhul, kes ei arvesta erinevate sätete vahelise hierarhiaga, võib alati juhtuda, et kulmu tehes silm välja torgatakse.
Kokkuvõttes,
Selles küsimuses on parem mitte rääkida, mõtlemata selle negatiivsetele või positiivsetele tagajärgedele. Sest selles ajastus, kus egod möllavad, on raske tõde väljendada, ilma et kellelegi haiget teeks.
Siiski, me peame oma ümbruskonnale sobival viisil selgitama tõdesid, mida me teame, mitte ainult siis, kui me näeme kurjust, vaid ka muudel aegadel. Me usume, et sel viisil on võimalik saavutada positiivsemaid tulemusi.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Neid, kes ühiskonnas sobimatult käituvad ja kurja teevad…
– Milline oli prohveti meetod sõnumi edastamisel ja nõu andmisel?
– Milline peaks olema meie stiil teavitamisel? Kuidas peaksin teavitama inimesi, kes põlgavad islami väärtusi?
– Kas me peame kurjusele vastu astuma, kui me seda näeme?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
