– Zimmideks nimetatakse neid, kes on islami riigis kaitse all, kui nad on nõustunud riigile truudust vanduma ja maksma jizya’t. Minu teada on zimmideks ainult usuliste raamatute järgijad (ahl-i kitāb). Mõnes kohas olen kohanud väidet, et polüteistid on usuliste raamatute järgijatest eristatud.
– Aga kas ka neil on õigus elule islamiriigis – KUI NAD EI TAKISTA KUTSET EGA EI TEE ÜLESÕST JA ON RIIKILE ALLUVAD?
– Või kas meile on kästud nendega võidelda, isegi kui nemad meiega ei võitle?
– Või kas islami riik tapab nad sellepärast, et nad on polüteistid?
– Küsisin seda küsimust, sest üks mu tuttav ütles, et islamiriigis ei ole mitte-muslimitel õigust elada. Mina vastasin, et prohvet Muhammad (õnnistagu teda Jumal) andis Mekka vallutamisel mitte-muslimitele andeks. Tema vastas: “Prohvet tegi seda ainult selleks, et ei öeldaks, et ta tapab oma rahvast.”
Lugupeetud vend/õde,
Ehl-i zimmet (Zimmid):
neid, kes on saanud islami riigi kodakondsuse, kuigi on uskmatud,
kuna vahel on leping ja kokkulepe (kohustus)
“zimmī, ehl-i zimmet”
Nimetatakse neid. Neil on võrdsed õigused moslemitega valdkondades, mis jäävad väljapoole religiooni ja usku. Üks hadithil põhinev valem on järgmine:
“Mis on kasulik meile, on kasulik ka neile, mis on kahjulik meile, on kahjulik ka neile.”
(Mavsili, Ihtiyar, 4/119)
Õigusteadlased on arutanud, millised mitte-muslimid võiksid olla dhimmi-staatuse kandjad. Mõned on seda staatust pidanud ainuomaseks vaid “Raamatu rahvale” (ahl-i kitāb), teised on lubanud dhimmi-lepinguid sõlmida kõigi mitte-muslimitega. Ajalooline praktika on järginud viimast seisukohta.
Selle staatuse all olevate mitte-muslimite õiguste kaitsmise on prohvet Muhammad isiklikult enda peale võtnud:
“Sellega, kes meiega kokkuleppe sõlmib”
(dhimmi jne.)
Kes iganes teeb ülekohut, koormab kedagi üle jõu või võtab kelleltki midagi ilma tema nõusolekuta, see leiab mind ülestõusmispäeval enda ees.”
(Abu Dawud, Imara, 33)
Sõjas ja rahus on lubatud kasutada ära uskmatute teadmisi ja jõudu.
Nendega on lubatud kingitusi vahetada, tervitusi vastu võtta, haigeid külastada ja kaubelda. Prohveti (õnnistagu Jumal teda) ja tema kaaslaste tegevusest on näha, et need tegevused on lubatud.
Moslemid peavad olema äärmiselt ettevaatlikud, et vältida käitumist, mis tähendab uskmatute religioonidesse ja religioossetesse tavadega liitumist, nende omaksvõtmist, heakskiitmist või neile järeleaimamist.
Üksikasjalikku teavet uskmatute ja moslemite vastastikuste suhete kohta vt.:
– Ibn Qayyim al-Jawziyya, Ahkam Ahl adh-Dhimma;
– A. Zeydan, Ahkamu’z-zimmiyin;
– M. Hamidullah, Islami riigivalitsemine;
– H. Karaman, Islami õigus I ja III.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
