Vihma puudumine ehk põud on moslemite seas tuntud kui Jumala karistus oma sulastele. Kui vihma ei saja, siis öeldakse, et patud on kasvanud, abielurikkumine on levinud, ja seepärast Jumal ei anna oma õnnistust. Aga mida ma ei mõista, on see, et mõnes riigis ei ole põuda, vihma sajab peaaegu iga päev. Näiteks Rize provints. Kas see mõte ei ole siis vastuolus selle olukorraga?
Lugupeetud vend/õde,
Või ei ole see palve ja see jumalateenistus mõeldud vihma toomiseks. Kui see oleks vaid selle eesmärgiga, siis see palve ja see jumalateenistus ei oleks siiras ega vääriks vastuvõtmist. Nii nagu päikeseloojang on õhtupalve aeg, nii tahab Jumal ka vihma puudumisega panna usklikke palvetama.
Nii päikese- kui ka kuvarjutused on kahe erilise palvuse, mida nimetatakse *kusuf* ja *husuf* palveteks, ajad. See tähendab, et kuna öö ja päeva valgustavate märkide varjutamine annab tunnistust Jumala suurusest, kutsub Kõigeväeline sel ajal oma teenijaid omamoodi palvusele. Need palved ei ole aga mõeldud päikese ja kuu varjutuste (mille algus ja kestus on astronoomiliselt arvutatavad) pärast.
Sellest vaatenurgast ei tohiks põuda tingimata karistusena vaadelda. Jumal tahab, et tema teenijad palvetaksid; seda näitab ta põua tekitamisega.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
Öeldakse, et õnnetused on Jumala viha ilmingud. Kas seda saab öelda iga õnnetuse kohta?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
