– Väidetavalt on tegemist sünteetiliste lihtsate rakumembraanide, sünteetiliste rasvhapete, kunstlike organellide ja plastist valmistatud rakuga. Mis täpselt see rakk on?
– Kas see rakk on elus?
– Kas sellel on normaalsed rakulised organellid või on selle organellid sünteetilised?
– Kuidas see rakk on ehitatud?
Lugupeetud vend/õde,
Jumal on andnud inimesele võime mõista, uurida ja ümber kujundada universumis leiduvate olendite struktuure, vorme ja tekkimisviise.
Sellest vaatenurgast vaadatuna
Iga elusolend on nagu raamat, mille on kirjutanud Jumal. Nendes struktuurides kasutatavate nukleiinhapete (DNA-RNA), valkude, süsivesikute ja valkude ehitusplokid on kodeeritud tähtede või märkidega. Milliseid molekule nendes struktuurides kasutatakse ja mitu korda tähed korduvad, analüüsitakse statistiliselt. See teave kogutakse kokku ja moodustatakse geenide ja valkude andmebaasid.
2009. aastal dešifreeriti esmalt Mycoplasma mycoides bakteriliigi kromosoome moodustavad DNA-d.
Seejärel muudeti või eemaldati mõned geenid selles geneetilises koodis. Nii saadi uue järjestusega DNA-d. Neid DNA-sid nimetati sünteetiliseks DNA-ks ja nendest moodustunud kromosoome sünteetilisteks kromosoomideks. Laboris ühendati ja paljundati need kromosoomid pärmirakus. Seejärel viidi see geneetiline struktuur üle teisele bakterile, mida nimetatakse Mycoplasma capricolum.
Alguses ei õnnestunud see, sest bakter kaotas paljunemisvõime. Sünteetilise genoomi ja loodusliku genoomi
(kõik geneetilised tunnused)
Erinevaid osi kombineerides püüti leida vigaseid tähti. Leiti, et viga tulenes sellest, et kunstlikus genoomis puudus üks täht (dnaA) paljunemist reguleerivate ja täideviivate geenide ühes. Algse, loomuliku genoomi jada võeti aluseks ja sünteetiline genoom korrigeeriti vastavalt sellele. Selle tulemusena saadi bakterikoloonia, mis võttis kunstliku genoomi omaks ja kasutas seda nii paljunemiseks kui ka genoomis sisalduva uue ja erineva proteiiniteabe lugemiseks. Seega saavutati vaid geneetilise teabe raamatukogu muutmise teel see, et bakterirakk muutus sarnaseks bakterirakuks.
Siin on rakku kloonitud nii, et selle geneetiline informatsioon on sünteetiliselt kopeeritud, masinates paljundatud ja pärmirakku lisatud. Rakku teisi osi ei ole puudutatud. Seega on kasutatud valmis, loomulikku rakusüsteemi, kus on säilinud metaboolsete ehitusplokkide, nagu toitainete omastamine ja seedimine, ning teiste struktuuride, nagu rakumembraan, energiasüsteemid ja tsütoplasma, funktsionaalne terviklikkus.
DNA-ahelate kopeerimine on võimalik vaid originaalsete rakkude sees. Selleks kasutati originaalseid pärmirakke, sest pärmirakkudes on olemas ensüümsüsteemid, mis säilitavad sünteesitud DNA terviklikkuse ja parandavad vigu.
Tsütoplasmas leiduvad täiuslikud molekulaarsed masinad, mis dešifreerivad genoomis sisalduvat informatsiooni ja muundavad selle valkudeks, suurepärased energia tootmise süsteemid, ehitus- ja lagundamisensüümid ning täpsed signaaliedastusmolekulid. Ühegi neist tsütoplasma komponentidest puudumine viib süsteemi talitlushäireni.
Teadlased ei loonud bakterirakku nullist. Selle asemel lõid nad masinate abil sünteetiliselt funktsionaalse koopia bakterigenoomist, integreerisid ja paljundasid DNA-järjestusi pärmirakkudes, mis viis raku tekkimiseni.
Selleks, et siin toimuvat hästi mõista, on vaja täpselt teada, mida tähendab sõna “sünteetiline”. Sünteetilise DNA all mõeldakse siin DNA-d, mis on saadud originaalse DNA-järjestuse mõningate piirkondade uute koodide lisamise või eemaldamise teel. Samamoodi nimetatakse sünteetiliseks rakuks rakku, mis on saadud normaalse rakustruktuuri mõningate osade lisamise või eemaldamise teel, mis erinevad originaalist.
Lühidalt öeldes: Mycoplasma mycoides bakteri geneetilise struktuuri aluseks oleva DNA algsesse järjestusse on lisatud uusi geene ning selle uue järjestusega DNA molekuli on paljundatud teises bakterirakus. See ongi asja tuum.
Selle projekti lõpuleviimiseks kulutati 40 000 000 dollarit ja kakskümmend teadlast töötas selle kallal kolmteist aastat ööd ja päeva.
Mõned usuvastased ringkonnad on seda biotehnoloogilist saavutust moonutanud ja tõlgendanud kui: “Teadlased on laboris loonud uue raku!”
Saavutatud tulemus ei seisne uue raku loomises nullist, vaid bakterirakkude modelleerimises ja imiteerimises, mille tulemusena saadakse mõnede omadustega muudetud bakterirakk. Siin tehtud töö on omamoodi puuviljapuu pookimine või katseklaasiviljastamine.
Elujõud ehk elu on Jumala nime Hay (Elav) ilming, mida aatomites ja molekulides ei ole.
Seega ei ole inimesel võimalik elemente kokku pannes elusolendit luua.
Elu on ime, mis sõltub täielikult Jumala lõpmatust teadmisest ja tahtest. Seega ei ole elu inimeste poolt jäljendatav.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas laborites on võimalik elusrakke luua?
– Kas Craig Venteri meeskonna poolt loodud kunstlik DNA viidi bakterisse või rakku? …
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
