– Kas on mingit kahju selles, kui vaadata kõiki tema tegemisi ja ütlemisi kas ekslikena või eksimatutena?
Lugupeetud vend/õde,
Sellega seoses peame vajalikuks viidata mõnele islamis tunnustatud põhimõttele.
Õpetlaste seas on laialt levinud ja kindel seisukoht, et isegi prohvetitel võis olla mõningaid, kuigi väikesi, eksimusi/apsakaid. Tõepoolest, isegi prohvetite suurimal, Muhamedil (asm), oli mõningaid eksimusi/väikesi apsakaid, kuid need parandati ilmutuse kaudu. Seda on selgelt näha näiteks Enfal suura vastavates salmides, mis käsitlevad Bedri saagi jagamist, Abese suura vastavates salmides, mis käsitlevad Ibn Umm Mektumi, ja teistes sarnastes salmides. Sellised eksimused omavad erilist ilu, sest need kinnitavad, et Jumalal, kes on eksimatu ja täiuslik, ei ole võrdset.
Kuna usuliste ja kogukondlike juhtide eksimine – nii usuliselt kui ka mõistuslikult – on võimalik, olenemata nende positsioonist, siis on kõige mõistlikum neid mitte pimesi järgida, vaid järgida neid vastavalt Koraani ja Sunna raamistikule. Selle sajandi materiaalse ja vaimse teaduse tippude hulka kuuluva Bediüzzaman Said Nursi järgmised sõnad heidavad sellele teemale valgust:
Samas, kogukondades ja usulahkudes ei pruugi olla sellist luba, nagu Üstad seda andis, ning selline hoolimatu käitumine võib inimeste korra ja distsipliini rikkuda. Kulmu tehes ei tohiks silma välja torgata.
Eriti, kui me korduvalt ja tarbetult teistes kohtades arutame meie arvates vanema inimese ekslikku käitumist, mis võib olla laim, võib see kaasa tuua suurt pattu.
Kokkuvõttes peaksime oma juhtide sõnu ja tegusid, kui meil on selleks teaduslikku võimekust, hindama raamatu ja sunna raames. Kui näeme vigu – kui oleme kindlad, et tegemist on vigadega – peaksime püüdma neid tarkuse piires parandada. Me ei tohiks oma juhte pidada eksimatuks. Kuid me ei tohiks neid hüljata truudusetuse tõttu ühe või mitme vea pärast.
Me ei tohiks unustada, et meil on kohustus olla ka nende suhtes heatahtlikud ja hoiduda pahatahtlikkusest, nagu meil on kohustus olla heatahtlikud kõigi suhtes. Kui vea parandamine tekitab teenistusele või kogukonnale rohkem kahju kui see viga ise, siis peaksime kaaluma selle parandamise vähemalt mõneks ajaks edasi lükkamist.
Emotsioonide asemel peaksime lähtuma mõistusest ja seadma eesmärgiks Jumala heakskiidu.
Me peaksime keskenduma kvantiteedi asemel kvaliteedile, väärtustama kvaliteeti ja mitte laskma end kvantitatiivsel rohkusel uimastada.
Issand andku meile kõigile edu Tema tahtele vastavaks tegutsemiseks ning Koraani ja usu teenimiseks.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
