– Kuna meie riigis ei ole abielurikkumise eest ette nähtud kividega surnuks loopimine, siis millist meetodit võiks kasutada?
Lugupeetud vend/õde,
Koraanis,
Millistel põhjustel on abielulahutus lubatud?
selgelt märgitud.
1. Avalik kõlvastamatus (abielurikkumine)
Abielurikkumine,
Islamist on širk (mitte-usklikkus) nii suur patt, et see on võrdne suure kuriteoga. Abielurikkumine on kohutav tegu, mis hävitab perekonna korra ja kahjustab abielusidemeid.
Sellise teo toimepanemine moslemi kodus on mõeldamatu. Naine või mees, kes sellist tegu moslemi kodus tolereerib, ei ole selle kodu vääriline.
“Ärge survestage neid, et võtta tagasi osa sellest, mis te neile andnud olete. Kui nad just ei ole ilmselgelt häbitud. Olge nendega heades suhetes…”
(Nisa, 4/19)
„Oo prohvet, kui te naisi lahutate, siis lahutage neid nende ooteaja jooksul ja pidage ooteaja arvestust. Kartke oma Issandat, Allahi. Ärge ajage neid oma kodudest välja ja ärgu nad ise sealt lahkugu, välja arvatud juhul, kui nad on ilmselgelt häbitult käitunud.“
(prostitutsioon)
muu…”
(Talak, 65/1)
2. Rahutuste tekitamine, arvamuste lahknemine
Et islami ühiskond saaks luua rahumeelse keskkonna, peab olema rahumeelne ka ühiskonna tuumaks olev perekond. Perekonna rahu tagavad omavahel hästi läbisaavad abikaasad. Kui perekonna alustalad ei ole tasakaalus, on perepesa igal hetkel kokkuvarisemisele määratud.
Perekonna rahu ja järjepidevuse tagamiseks oleks nii pere kui ka islamikogukonna huvides kasulik ebastabiilne tugisammas parandada ja sirgeks ajada, või kui see pole võimalik, siis see uuega asendada.
Kui naine, kes on perekonna üks alustalasid, läheb oma abikaasa vastu ja tekitab kodus rahutust, st kui naine ei toeta oma abikaasa ideed, vaid takistab seda, vaidlustab seda suuliselt või tegelikult ning püüab teda oma eesmärgist tagasi pöörata või teda takistada, siis on selle naise lahutamine muutunud hädavajalikuks.
Kui mees seda naist ei lahuta, siis on kaks võimalikku stsenaariumi:
Esimene variant,
Mees ei tee oma naisest välja ja läheb oma teed.
Kuid sellisel juhul tekib kodus rahutus. Rahutuse tekkimisega mõjutatakse, kui neid on, ka lapsi ja lõpuks kujuneb välja depressiivne põlvkond. See põlvkond võib olla nii kaugel usust ja uskumustest, et ei tunnegi enam Jumalat.
Sest naine, olles pidevalt kodus laste juures, mõjutab neid rohkem. Tulevikus on need lapsed suureks kaotuseks võitlevale mehele ja rängaks hoobiks tema asjale. Lisaks sellele ei leia mees kodus rahulikku keskkonda ja ei saavuta oma töös edu või vähemalt ei jõua soovitud tasemele. Kui usklikud mees ja naine, kes peaksid olema teineteise liitlased (sõbrad), ei suuda seda liitu kodus luua, ei suuda nad seda kunagi ka väljaspool; nad ei saa käskida head ega keelata kurja. Seega on naise lahutamine vajalik vastavalt Koraani poolt ette nähtud piiridele.
Teine variant,
usklik mees loobub oma naise sõna peale oma eesmärkidest ja tegemistest, et
See viib selleni, et mees muutub pahelisteks ja eemaldub usust. Viimastel aastatel on sellele palju näiteid.
„Ütle: „Kui teie isad, pojad, vennad, abikaasad, sugulased, omandatud varad, kaubandus, mille langemist te kardate, ja eluasemed, millest te rõõmu tunnete, on teile kallimad kui Jumal, Tema Sõnumitooja ja võitlus Tema teel, siis oodake, kuni Jumal oma käsu toob. Jumal ei juhi õigele teele neid, kes on üleastujad.““
(Tawbah, 9/24)
“Oo, kes te usute! Mõned teie abikaasadest ja lastest on teile vaenlased. Olge nendega ettevaatlikud…”
(At-Taghabun, 64/14)
Iga naine, kes püüab meest Jumala teelt eemale juhtida, on ühtlasi ka tema vaenlane. Selle vaenlase eest kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks on parim viis temast eemale hoida. Kõige parem viis selleks on naine lahutada. Sest sellised naised ei ole head naised. Kui mässulised naised ei paranda oma käitumist, on lahutus ideaalne lahendus.
“Mehed on naiste üle valitsejad, sest Allah on ühed teistest paremaks teinud ja sest nad kulutavad oma varast. Seepärast on head naised kuulekad ja hoiavad saladust, sest Allah on neid kaitsnud. Neid naisi, kellelt te kardate ülbust ja vastupanu, manitsege, jätke nad oma voodites üksi ja pekske neid. Kui nad teile kuuletuvad, siis ärge otsige neile enam mingit vabandust. Sest Allah on ülim ja suur.”
(Nisa, 4/34)
Kui nad ei paranda oma käitumist ja ei muutu paremaks, hoolimata manitsustest, voodist eemal hoidmisest ja peksmisest, siis on lahutus parim lahendus. Kui nad aga parandavad oma käitumist, on neile vastu midagi ette võtta keelatud.
3. Maailmaelu ja selle ilu Jumalale eelistamine
Nii mehed kui naised on kohustatud täitma oma loomise peamist eesmärki – kuuletuda Jumalale (teenida Teda) ja töötada Tema religiooni heaks. Need, kes on teadlikud oma loomisest, kohandavad oma tegevuse suunda vastavalt sellele. Ja töötada selle nimel, et maa peal ei oleks enam riidu ja et valitsus kuuluks ainult Jumalale, on kohustus ja vastutus igaühe jaoks, kes väidab end uskuvat. Need ongi Koraani tõed:
„Ma lõin džinnid ja inimesed vaid selleks, et nad mind teeniksid.“
(Zariyat, 51/56)
“…Me teenime üksnes Sind ja palume abi üksnes Sinult…”
(Al-Fatiha, 1/4)
“Võidelge nendega, kuni fitne kaob ja religioon täielikult Jumalale kuulub! Kui nad loobuvad, siis Jumal näeb, mida nad teevad.”
(Al-Anfal, 8/39)
Naiste (või meeste) lahutamine, kes on unustanud oma loomise eesmärgi ja ihaldavad vaid maise elu ilu, peaks olema iga uskliku võitleja kohus.
Vastasel juhul saavad need naised või mehed kutsujale takistuseks ja komistuskiviks. Seetõttu on neist lahutamine, naiste puhul neile meelepärase tasu maksmine ja vabaks laskmine parim viis.
„Oo, prohvet! Ütle oma naistele: „Kui te tahate maist elu ja selle ilu, siis tulge, ma annan teile lahutustasu…“
(teie abieluraha)
annan teile andeks ja lasen teid rahulikult minna. Kui te soovite Allahi ja hauatagust elu, siis on Allah neile, kes teevad head, ette valmistanud suured tasud.”
(Al-Ahzab, 33/28-29)
Naised ja mehed, kes ei püüa Jumala korra kehtestamise nimel, vaid ihaldavad maist elu ja selle ilu, on takistuseks, künniseks neile, kes Jumala korra kehtestamise nimel tegutsevad. Selle takistuse kõrvaldamine on usklikele hädavajalik. Sest Kõigekõrgem Jumal teatab, et neil, kes ihaldavad maist elu ja selle ilu, ei ole hauataguses elus osa. Ja kellel pole hauataguses elus osa, ei saa olla koos nendega, kellel see on.
“Need on need, kes on ostnud endale selle maailma elu, andes selle eest ära tulevase elu. Nende karistust ei kergendata ja neile ei anta mingit abi.”
(Al-Baqarah, 2:86)
“Kes igatseb maist elu ja selle ilu, neile me täidame seal nende tegude tasu ja neile ei tehta seal ülekohut. Aga need on need, kellele on tulevikus vaid tuli, ja mis nad tegid, see on seal tühja läinud. Nende teod on kõik tühised.”
(Hud, 11/15-16)
“Kes igatseb igavest elu, sellele me seda ka suurendame; kes igatseb maist elu, sellele me ka seda anname. Kuid tal ei ole osa igaveses elus.”
(Aš-Šūrā, 42/20)
Kuna sellel, kes ihaldab maist elu ja selle ilu, ei ole mingit seost ega suhet sellega, kes ihaldab hauatagust elu, siis on uskliku inimese jaoks parim teguviis lahutada oma abikaasa, kes ihaldab maist ilu. Islami põhimõtted on selgelt sätestanud, kuidas, millal ja millisel viisil see lahutus peaks toimuma.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist