– Mis on tavafi eesmärk?
Lugupeetud vend/õde,
Kogu vara kuulub Jumalale.
Kui Jumal nimetab mingi koha, aja, ruumi või midagi muud pühaks, siis see ongi püha.
Pühadusest on juttu kümnes salmis;
– Kahes salmis,
Kui Jumal rääkis Moosesega, siis talle teatati, et ta viibib pühas orus.
väljendatakse
(Tâhâ, 20/12; Nâziât, 79/16),
– Ühes salmis pöördub prohvet Mooses oma rahva poole,
“Minge sisse pühale maale (arz-ı mukaddese), mille Jumal teile on määranud.”
nagu ta väidetavalt ütles.
(Al-Ma’idah, 5/21)
Taberi,
ta selgitas oru pühadust sellega, et see on puhastatud vaimsetest saastadest ja on seega õnnistatud.
(Câmiu’l-Beyân, XVI, 182)
Maturidi
on seda tõlgendanud kui paika, kus ei ole kummardatud kedagi teist peale Jumala, või kui paika, kus on suurem tasu palvetamise eest, nagu Kaabas ja teistes mošeedes.
(Tevîlâtü’l-Kurân, lk. 457b)
Õnnistamine tähendab “Jumala poolt inimese puhastamist ja vabastamist vaimsetest saastadest”.
tähendust omistav Râgıb el-İsfahânî, materiaalsete paikade pühadust
“hoidmine puhtana ja eemal suurimast saastest, milleks on širk (polüteism)”
kujul on ta seda selgitanud.
(el-Müfredât, artikkel “kds”)
Selleks meid loodi, tingimusel et me ei omistaks talle ülimuslikkust ega transtsendentaalsust.
“väga lugupeetud, kellele ei tohiks vastu hakata”
tähenduse kontekstis
Näib, et pühaduse mõistet on võimalik kasutada ka teiste olendite kui Jumala puhul.
Kaaba,
Moslemite jaoks ei ole see pelgalt kivist ehitis. Sellelt on oodatud märk, mis aitab kaotada kõik negatiivsed ilmingud maa peal ja tagada maa ühtsus.
Seetõttu on see saadetud moslemitele kui püha ilmutus.
Igal aastal enne Eid al-Adha pühitsevad moslemid Kaabat, sooritades seal kõik vajalikud palvused. Kaabat külastavad moslemid saavad hajj-i staatuse.
On äärmiselt oluline, et Kaabas sooritatavad jumalateenistused oleksid oluline sümbol, mis tuletab meelde polüteismi ja selle tühisust Jumala silmis.
Kes peab Kâbesse siseneda, peab järgima mõningaid selle paiga pühadusega seotud aspekte:
Kaabasse sisenemise kommete hulka kuuluvad enne sisenemist rituaalne pesemine (gusül), jalanõude ja vajadusel sokkide eemaldamine, Kaaba sees vaikuses ja alandlikkuses palvetamine, andestuse palumine, Jumala ülistamine (tesbih), Jumala ainsuse tunnistamine (tehlil) ja Jumala ülistamine (tekbir), rääkimisest hoidumine, kui see pole vältimatu, teiste mitte häirimine, rahvamassi tekitamise vältimine ja püüdmine pisaraid valada.
Kuna Mekka linn ja selle ümbrus on Kaaba tõttu puutumatuks ja turvaliseks kohaks peetud, on sellele kehtestatud mõned erinõuded; hadith’i allikates ja Kaaba ja Mekka ajalooga seotud teostes on palju jutustusi Kaaba osade või elementide, nagu kuldne vihmaveerenn, Must kivi, Hijr, Ibrahimi asukoht, Multazam, Mustadžar ja Rukn al-Yamani, vooruslikkusest ning nendes kohtades tehtavate palvete ja jumalateenistuste kommetest.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kaaba, Jumala maja, on püha paik, mis on säilinud Aadama ajast tänapäevani…
– Kuna esimene jumalateenistuseks rajatud hoone oli Kaaba, siis on islamil esimene…
– Mis on seitsme ringi tegemise mõte tavafi ajal?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
