– Ühes kohas on kirjas, et taldrikult toidujääkide ära pühkimine on sunna (prohveti eeskuju). Kumb neist on õige?
– Mis on asja tuum? / Mis on asja sisu?
Lugupeetud vend/õde,
Lokma-taigna kastmise reeglid söögi ajal.
lubatud
; ehk siis, kas seda teha või mitte, on vabalt valitav, aga toidunõu põhjast viimaseid riismeid kätte saada on
see on sunna.
Koraani järgi on Jumala Sõnumitooja inimestele heaks eeskujuks, ning tema söömis- ja joomiskombeid saab kokku võtta järgmiselt:
* Peseb käsi enne ja pärast söömist.
„Söögi õnnistus on käte pesemine enne ja pärast söömist.“
palun.
(Tirmizi, Etime, 39)
See tähendab igal juhul kätepesu.
* Ta alustab söömist lausudes “Bismillah”.
Meie prohvet (õnnistagu teda Jumal),
„Kui keegi teist sööb, siis nimetagu ta Jumala nime. Kui ta unustab Jumala nime enne söömist nimetada, siis…“
(kui ta mäletas)
Öelgu ta: “Alguses ja lõpus olgu Jumala nimi.”
on hoiatanud järgmiselt:
(Tirmizi, Etime, 47)
* Meie Prohvet (õnnistagu teda Jumal) sõi parema käega ja enda ees olevalt kohalt.
Sellega seoses tehakse järgmine hoiatus:
„Üks teist söögu parema käega ja joogu parema käega.“
(Muslim, Ešribe, 104-106)
* Prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) ei söönud liiga kuuma ega liiga külma toitu ning ei kiitnud heaks kuuma toidu peale puhumist. See aitab säilitada hammaste tervist ja ennetab ka vähki tekitada võivaid koekahjustusi.
“Hoiduge kuuma toidu söömisest! Sest see kaotab õnnistuse. Soovitan süüa jahtunult. Sest see on paremini seeditav ja õnnistus on suurem.”
(Feyzü’l-Kadir, 3/120, Hadith nr: 2896)
Ibn Abbas ütleb järgmist:
„Jumala Sõnumitooja ei puhunud toidu ega joogi peale ega hinganud ka nõusse.“
(Ibn Majah, Et’ime, 18)
* Meie prohvet ei lõiganud liha noaga, vaid sõi seda hammustades. Nii jäi liha normaalne kiuline struktuur vähem kahjustatuks, mistõttu oli seda mugavam närida ja hammaste vahele jäi vähem jääke.
„Ärge lõigake liha noaga. See on võõraste inimeste tegu. Sööge seda hammustades, sest see on tervisele ja heaolule parem.“
(Abu Dawud, Et’ime 21, 3778)
* Sõrmedega söödavaid toite sõi ta kolme sõrmega, lõpuks lakkus ta sõrmi ja soovitas seda ka teistele.
„Sööge kolme sõrmega ja lõpuks lakkige sõrmed puhtaks, ärge pühkige neid millegi muuga.“
(Buhârî, Etime, 52)
* Soovitades kausi sisu puhtaks kraapida,
“Sa ei tea kunagi, kus õnn peitub.”
on käskinud.
(Muslim, Ešribe 133)
Mõned neist söömisega seotud käitumisviisidest, mida me selgitasime, on prohvet Muhamedi (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) sunna.
See ei ole kohustuslik, selle tegemata jätmine ei ole patt.
Sõrmedega söömist ja sõrmede lakkumist tuleb vaadelda tolleaegsete olude kontekstis. See olukord,
“ei saa lusikaga süüa”
ei tähenda.
Taldriku põhjani söömine, kolme sõrmega söömine, lõpuks sõrmede lakkumine.
See on sünneti kommetest.
Kui neid asju ei tehta, ei ole sellel usuliselt mingit takistust. Kui aga neid tehakse sunna (prohveti eeskuju) järgimise eesmärgil, siis on sellel tasu. Kui neid ei tehta, ei ole selles mingit pattu.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
