– Kas saaksite selgitada fraase “oma uudiseid jutustama” 4. salmis ja “maa peale ilmutama” 5. salmis Zilzali suuras?
Lugupeetud vend/õde,
Zilzal suura tõlge:
Kõige armulisema ja halastavama Jumala nimel…
1. Kui maa oma kohutava raputusega vappus;
2. Ja kui maa oma koormad välja heidab;
3. Ja inimene ütles: “Mis sellega toimub?!.”
4-5. 0 päeva jooksul räägib ta kõik uudised, nagu tema Issand talle ilmutas.
6. Ja need inimesed tulevad (oma asukohtadest) välja erinevates rühmades, et neile näidataks, mida nad teinud on.
7. Kes iganes teeb kas või natukenegi head, saab selle eest tasu.
8. Kes iganes teeb kaalukübe võrra kurja, see saab selle eest tasu.
Suura tõlgendus:
1-5.
Kirjeldatakse, kui kohutav on viimsepäev ja mis sel ajal juhtub, ning rõhutatakse, et inimesed peavad selleks päevaks valmistuma. Nagu ka teistest salmidest selgub, toob viimsepäeva saabumine, kui esmakordselt puhutakse pasunat, kaasa ägedaid maavärinaid, mäed rebivad end lahti ja paiskuvad laiali, ning maa peal ei jää midagi püsima.
(vrd. Kehf 18/47; Tâhâ 20/101-107)
Sest
“Maailmalõpu-maavärin on tõesti väga suur sündmus.”
(Hajj 22/1)
Teise salmi fraasi “maa oma koormaid välja ajab” on tõlgendatud mitmel viisil:
a)
Et ta oma sisemised aarded välja tooks.
b)
Surnute ülestõusmine haudadest ja sealt väljatulek.
c)
Maa-aluste maavarade, gaaside ja laava väljapääs.
Tõlgendajad on öelnud, et maa raskuste väljaviskamine toimub teise pasunapuhumise ajal. Inimene, kes näeb neid kohutavaid sündmusi maa peal,
“Mis sellega toimub!”
ütles ta, väljendades oma hirmu ja hämmastust. Sest nii tugevat maavärinat polnud varem nähtud.
“Sel päeval räägib maa kõik oma uudised, nii nagu tema Issand talle ilmutas.”
Selle tähendusega 4.-5. salmi on tõlgendatud peamiselt kolmel viisil:
a)
Jumal annab maale omamoodi kõne- ja jutustamisvõime, et see selgelt jutustaks, mis sellel toimub ja kes mida teeb. Ühes hadithis ongi öeldud, et viimsel päeval hakkab maa rääkima.
(Ibn Mâce, “Zühd”, 31)
b)
Sel päeval paljastab maa Jumala käsul kõik, mis selle peal on toimunud, nagu loetleks ta ükshaaval kõike, mida inimesed seal teinud on.
c)
See koht annab selle suure raputusega justkui teada, et maailma lõpp on käes ja on saabunud hauatagune elu.
(Rāzī, XXXII, 59)
Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, kas maa tegelikult räägib või mitte, vaid see, et ta paljastab selgelt, et maapealne elu on lõppenud ja igaüks näeb, mida ta teinud on, ning et seal ei jää enam midagi varjatuks. Ajaeti eesmärk seda selgitada on, et inimesed elaksid elu, mis tagaks, et maa räägib neist sel päeval head.
6.
“Erinevates gruppides”
mida me tõlgime kui
“eštât”
sõnale,
a)
Kõikide inimeste haudadest väljumine ja suundumine viimsele kohtupäevale, kus nad on vastavalt oma maistele tegudele kas heades või halbades oludes, ilusas või inetuses.
b)
Inimeste jagunemine erinevatesse gruppidesse vastavalt nende uskumustele ja tegudele.
c)
Sellele on antud erinevaid tähendusi, nagu näiteks see, et nad tulevad maa eri paigust ja liiguvad salkadena kogunemiskoha poole.
(Razı, XXXII, 60; Elmalılı, IX, 6012)
On võimalik, et see salm hõlmab kõiki neid tähendusi. Siin on peamine mõte see, et iga inimese olukorra, saatuse ja selle, kas ta on koos heade või kurjadega, määrab teispoolsuses alates hetkest, kui ta oma haudadest välja tuleb, tema enda valik, usk ja elu selles maailmas. Seega näitab see kirjeldus ka iga inimese võõrandamatut individuaalset vastutust.
7-8.
Need salmid, mis ütlevad, et igaüks saab lõpuks oma tegude eest tasu, on peetud tarkuse täis väljenditeks (cevâmi’I-kelim), kuna need väljendavad tõde, mida jagab kogu inimkond. Prohvet Muhamed on neid salme kirjeldanud kui ainulaadset ja kõikehõlmavat väljendust.
(Buhârî, “Šürb”, 12; “Tefsîr”, 99)
Salmid ütlevad, et isegi kõige väiksem heategu või kuritegu, mis maailmas tehakse, ei jää märkamatuks, vaid selle eest tuleb viimsel päeval aru anda ning tasu saadakse kas preemia või karistuse näol. (vrd. Kehf 18/49; Enbiyâ 21/47)
Prohveti (Muhammed) kaudu.
“Kaitske end tule eest, olgu see siis pool datlit või hea sõna.”
(Buhârî, “Edeb”, 34, “Zekât”, 10, “Tevhîd”, 36)
Selle käsu kaudu on rõhutatud, et isegi kõige väiksem heategu, mis on tehtud siiralt ja inimarmastusest, oodates tasu Jumalalt, võib inimest tulevikus põrgutulest kaitsta, ning et igaüks peaks tegema heategusid vastavalt oma võimalustele ja et isegi väikesi heategusid, mis vastavad nimetatud tingimustele, ei tohiks alahinnata.
(vt. Diyanet’i kommentaar, Kur’ani tee: V/616-617.)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
