Lugupeetud vend/õde,
Jumal,
inimest kuivaks
muda
deemonid, vaimud
tuli
ten, ka ingleid ka
valgus
on loonud.
Loomisel olid esikohal inglid, seejärel džinnid ja alles siis inimesed. Esimene loodud inimene oli ühtlasi esimene prohvet, Aadam (Aleyhisselam).
Kui Jumal lõi Aadama, käskis Ta inglitel talle kummardada. Kõik inglid kummardasid, kuid Iblis keeldus. Seejärel palus ta Jumalalt luba jätkata oma kurjategemist kuni viimsepäevani. Tema palve võeti vastu ja ta jätkas inimeste eksitamist õigelt teelt. Kuigi inglite kummardamine Aadama ees on salapärane sündmus, leidub meie kommentaarides selle kulgu ja vormi kohta mõningaid selgitusi.
Abu’s-Suudi selgituste kohaselt elas Iblis koos inglitega ja kummardas nagu nemad. Kui tuli käsk kummardada, lahkus Iblis inglite juurest. Teise arvamuse kohaselt on olemas inglitest erinev olendite liik, kes sünnivad ja kasvavad, neid nimetatakse džinnideks. Iblis kuulus just sellesse liiki.
Teise arvamuse kohaselt oli käsk kummardada suunatud kõigile džinnidele. Kuid Kõigeväeline Jumal, mainides ingleid, pöördus ka džinnide poole. Seega ei kästud kummardada mitte ainult ingleid, vaid kõiki vaimseid olendeid. (1)
Džinnide kohta on kaks arvamust:
1.
Kõiki vaimolendeid nimetatakse džinnideks. Seega kuuluvad inglid ja kuradid džinnide mõiste alla. Inglite ja džinnide vahel on seega nii üldine kui ka eriline suhe. Iga ingel on džinn, kuid iga džinn ei ole ingel.
2.
Džinn on nimetus teatud tüüpi vaimolenditele. Sest vaimolendeid on kolme liiki:
a.
Head: Inglid.
b.
Kurjad: Deemonid.
c.
Nii head kui ka halvad: Džinnid.
Safvetü’t-Tefasir’is toodud informatsiooni kohaselt:
1.
Saatan ei ole ingel.
2.
Inglid on süütud olendid, kes pole kunagi Jumalale vastu hakanud. Iblis aga astus Jumalale vastu sellega, et keeldus kummardamast.
3.
Inglid on loodud valgusest, kurat aga tulest.
4. Inglid ei sünni ega paljune, aga Iblis paljuneb ja sigib, nagu on öeldud Kehf-suuras.
„Iblis on džinnidest.“
(2)
Ühe Ibn Abbasi poolt edasi antud jutustuse järgi väidavad mõned kommentaatorid, et
“kurat”
Nende arvates viitab see termin inimeste ja džinnide pahelistele ja õelatele osadele. Nii nagu on olemas džinnidest pärit kuraditest, on olemas ka inimestest pärit kuraditest.
Mis puutub inglite kummardamisse Aadama ees;
On selge, et see käsk, mille kohaselt tuli kummardada, ei olnud mõeldud Aadama kummardamiseks. Sest kummardada kedagi peale Jumala on širk (polüteism). Kui Aadam sai maa peal valitsejaks, siis inglite kummardamine tema ees oli selle valitseja staatuse tunnustamine, ehk talle truuduse vandumine.
See teguviis on austusavaldus Aadamale, kuid sisuliselt on see Jumala kummardamine.
Tõepoolest, varasemates ühiskondades oli tervitamine, ilma jumalateenimise kavatsuseta, maani kummardamise ehk sujud’i kujul. Näiteks Joosepi vendade kummardamine tema ees oli austuse ja lugupidamise märk.
Samas on võimalik tõlgendada ka inglite kummardamist Aadama ees kui jumalateenistust. Sel juhul on tegelikuks kummardamisobjektiks Kõigekõrgem Jumal. Aadam on selles kummardamises täitnud vaid suuna näitaja rolli. Seega on kummardamine ikkagi otseselt Jumalale suunatud. (3)
Teisest küljest,
Jumal näitas, et universum allub inimesele, käskides ingleid Aadama ees kummardama; mainides Iblise ülemvõimu taotlust, juhtis ta tähelepanu sellele, kui suureks takistuseks saavad kuradid inimkonna materiaalses ja vaimses arengus.
Allikad:
1. Abu’s-Suûdi kommentaar, 1:87.
2. Safvetü’t-Tefasir, 1:52.
3. Hülasatü’l-Beyan, 1:97.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
