Lugupeetud vend/õde,
Teyemmümil on kaks või kolm kohustuslikku osa, mida võib nimetada ka rükniks:
Kuid kui tegemist on rituaalse puhtuse ja selle kavatsusega, siis ei ole vaja eristada rituaalset puhtust ja ebapuhtust. Nii et kui inimene, kes on rituaalselt ebapuhas, kavatseb teyemmümiga (kuiva pesemisega) saavutada rituaalse puhtuse, loetakse ta ikkagi rituaalselt puhtaks.
Sama asja on selgitatud ka teostes „Et-Tebyîn“ ja „Fetevâ-yı Hindiyye“. Ka fatva on selle järgi. „Tatarhaniyye“s on öeldud: „Selle järgi antakse fatva.“
Kui ta teeb tayammuumi matusepalve või tilavet-sedaždi jaoks, siis piisab sellest tayammuumist ka kohustuslike palvete sooritamiseks. Sellele vastu väitnud ei ole keegi. Seda teemat käsitletakse ka teostes El-Muhit ja Fetevâ-yı Hindiyye.
Selle põhimõtte valguses tuleks tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:
Enamik fiqh-teadlasi on öelnud, et sellise kavatsusega tehtud tayammumiga palvetamine ei ole lubatud. Seda küsimust on piisavalt selgitatud Kadıhani fatvades.
Kes teeb tayammumi tänu-sõna tegemise kavatsusega, ei saa selle tayammumiga, vastavalt Imam Abu Hanifa ja Imam Abu Yusufi arvamusele, kohustuslikke palveid sooritada. Imam Muhammedi arvamuse järgi saab. Sest ka see sõna on jumalateenistus, mis väljendab lähedust Jumalale.
Sellise kavatsusega võetud teyemmümiga palvetamine ei ole lubatud. Sest tervitamine või tervituse vastu võtmine ei ole kurbust väljendav jumalateenistus. Selle kohta on selgitusi antud Kadıhani ja Hindiyye fatvades.
Selle kavatsusega võetud tejemmümiga palvetamine ei ole kolme imaami järgi lubatud. Sest õpetamine ei väljenda lähedust Jumalale palve või sarnase jumalateenistuse tähenduses.
Kui mitte-muslim enne teeb tayammumi ja siis võtab vastu islami, st. kui ta teeb tayammumi kavatsusega saada muslimiks, siis Imam Abu Hanifa ja Imam Muhammedi järgi ei ole tal sellega lubatud palvetada. See on selgitatud raamatus El-Hulasa.
Mõnedes meie fiqh-raamatutes
Esimese löögiga pühitakse nägu, teise löögiga pühitakse käed koos küünarnukkidega. Seda teemat on selgitatud teostes Hidâye, Bedayi’, Fetevâ-yı Kadıhan ja Fetevâ-yı Hindiyye.
Kui nägu pestakse, siis kui habet pole, puudutatakse nahka, kui habe on, siis pestakse habeme pealt. Sest tejemmümi puhul ei tähenda pesemine välist puhtust, vaid sisemist puhtust ja ettevalmistust jumalateenistuseks. Seetõttu ei ole habeme puudutamine sõrmedega sunna. Õige ijtihad ja arvamus on selles mõttes ja ulatuses. Seda on käsitletud Mi’racüddiraye’s, Fethulkadîr’is ja Fetevâ-yı Hindiyye’s.
Nägu pestes tuleb tähelepanu pöörata valgele alale kõrva ja oimu vahel, sest ka see loetakse näo osaks. Hanafi õigusteadlased on sellele eriti rõhku pannud ja vajalikud hoiatused andnud, öeldes seejärel järgmist:
Kui käsi kuni küünarnukkideni võitakse, ei ole vaja käte sisekülgi eraldi võida, sest mõlemal löögil loetakse käte siseküljed võituks.
Imamite arvamuse kohaselt ei piisa sellest. Seda küsimust on selgitatud ka teostes “Fetevâ-yı Kadıhan” ja “Fetevâ-yı Hindiyye”.
Kuigi see ei ole sunna kohane, on see lubatud. See tähendab, et teostatud tayammum loetakse kohustuslikuks. Seda küsimust on käsitletud teostes Siracü’l-Vehhac ja Fetevâ-yı Hindiyye.
Teyemmümi tegemiseks ei piisa riietest lahtivõtmisest ja maas veeretamisest; kui käed ja nägu samal ajal maaga kokku puutuvad, loetakse teyemmüm sel viisil sooritatuks. Vastasel juhul ei ole see lubatud. Lisaks on selline teyemmümi tegemine sunna vastane ja seetõttu makruh (soovimatu).
Üks teyemmümi tingimustest on, et sellega tuleb pühkida vähemalt kolme sõrmega, täpselt nagu pea ja sokkide pühkimisel.
(Celal Yıldırım, İslam Fıkıhı allikatega, Uysal Kitabevi: 1/65-67.)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
