– Ma arvan, et prohveti missiooni esimese kuue aasta jooksul uskus temasse umbes 100 inimest. Kuidas on võimalik, et valeprohvet Musaylima suutis kahe aastaga koguda 40 000 järgijat?
– See on Yemame lahingus hukkunute arv.
Lugupeetud vend/õde,
Sellele küsimusele saab vastata mitmest vaatenurgast.
1.
Müseyylime saabus Medinasse kümnendal aastal pärast hidžrat, koos seitsmeteistkümne mehega oma hõimust, Beni Hanifelt. Ta kohtus koos delegatsiooniga prohvetiga (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu), esitades tingimuse, et ta võtab islami vastu, kui talle antakse pärast prohvetit (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) kalifaat, see tähendab, et ta saab kõigi usklike juhiks. Ja prohvet vastas talle…
“ta ei annaks ära isegi oma kepikest, rääkimata kalifaadist”
oli märkinud.
Seejärel, kui ta naasis Yamamasse, mis oli Musaylima hõimu kodumaa, kuulutas ta end prohvetiks ja väitis, et talle on ilmutusi saadetud. Lisaks sellele hakkas ta rahvast enda usku pöörama, et…
ta oli pehmendanud muna äädikas, kuhu oli lisatud salmiakki, pannud selle kitsa suuga pudelisse ja hakanud seda rahvale imena näitama.
2.
Hicri kümnenda aasta lõpus saatis ta prohvetile (õnnistagu teda Jumal) kirja, milles teatas, et ka tema on prohvet. Kirjas väitis ta, et nii tema kui ka prohvet (õnnistagu teda Jumal) on prohvetid ning et pool Araabiast kuulub Kureiši hõimule ja pool Beni Hanife hõimule.
Tema sõnul,
Kurejš
Ta rõhus Beni Hanifele, rikkudes nende õigusi ja väites, et kogu Araabia kuulub talle.
Prohvet (õnnistagu teda Jumal) vastas talle:
“Kezzab / Antikristus”
nimetades seda nii ja selgitades, et maa tegelik omanik on Jumal ja et ta annab selle kellele tahab.
Nagu näha.
Müseylimetü’l-Kezzâb
Ta oskas nutikate taktikate ja strateegiatega endale poolehoidjaid koguda.
3.
Teisalt koostas ta võltsitud salme, imiteerides mõningaid teisi salme.
Müseylime oli intelligentne, hea kõnemees ja osav rahva veenja. Seetõttu võttis ta eeskujuks mõned Koraani salmid ja sepitses ise salme juurde. Neid hakkas ta oma hõimule ette lugema, väites, et need on ilmutused.
4.
Lisaks neile põhjustele oli ka teisi tegureid, mis teda aitasid:
a)
Beni Hanife saatis delegatsiooni Medinasse, et võtta vastu islamit prohvet Muhamedi (õnnistagu Allah teda) eluajal, tema viimasel aastal.
Kuna Rasulullah vastas tema kirjale hidžra kümnenda aasta zilhidže kuus, ehk aasta viimasel kuul, siis pidi ta surema umbes kaks kuud pärast kirjale vastamist.
b)
Siia, Beni Hanife juurde, saadeti esimesena islami õpetama Nehâru’r-Ricâl b. Unfüve nimeline mees. See sahaba oli varem Medinasse rännanud, kus ta oli õppinud Koraani lugema ning omandanud mõningaid teadmisi ja nüansse usust.
Väidetavalt saatis prohvet Muhammad selle isiku Musaylima teele kive panema, kuid kui ta jõudis Beni Hanifa hõimuni, siis pärast olukorra hindamist ta loobus usust ja läks Musaylima poolele.
Musaylima tegi ta kohe oma nõunikuks ja abiliseks, et teda ära kasutada. Nii sai Naharu’r-Ricalist Musaylima jaoks “suuremgi kiusatus”. Nii suurendas ja tugevdas ta Musaylima, kes oli valetaja, vastuseisu ja rahva usku temasse. Sest ta vandus, et toob neile Jumala sõnumi, väites, et nii Muhammed kui ka Musaylima on prohvetid. Ja inimesed hakkasid teda uskuma.
c)
Kuna hõimus oli usuliste/islami teadmiste ja uskumuste puudus ning muudel nimetatud põhjustel olid nad kergesti manipuleeritavad, oli see Müseylimele soodne pinnas ning tema pooldajate arv kasvas iga päevaga.
Võib-olla on see kõige olulisem põhjus Müseylime mässu tõusul.
Sel ajal ei suutnud Medina ka sõjaväge Musaylima vastu saata, et talle lõpp teha.
Pärast Abu Bakri kalifaks saamist võitis Musaylima kaks järjestikust moslemite armeed, mis tema vastu saadeti.
Kolmandaks, kui Halid ibn al-Walid 12. aastal pärast hidžrat tema vastu sõjaväega tuli, oli tema armees 40 000 sõdurit.
Hicri 12. aastal saavutati Khalid ibn al-Walidi juhitud islamiarmee poolt võitlusel Musaylima ja tema peamise toetaja üle, kes said lüüa ja tapeti, ning umbes 20 000 tema sõdurit hävitati. Sellega saavutati Musaylima vastu suur võit ning tema tekitatud oht ja mäss likvideeriti.
Kui seda küsimust vaadelda nende selgituste valguses, saab Müseylime mässust ja ülestõusust paremini aru.
* Täpsema teabe ja peamiste allikate kohta vt. Sarıcık, Murat; Hz. Muhammed’in Çağrısı-Medine Dönemi, Nesil Yayınları, İstanbul, 2009, lk. 616-619; Sarıcık, Murat, Bütün Yönleriyle Dört Halife, Nesil Yayınları, 2010, lk. 54-72.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
