– Mis võiks olla selle mõte, et samas salmis esinevad nii “tema” kui ka “meie” asesõnad? Oleksin tänulik, kui selgitaksite seda meile arusaadaval viisil.
– Lisaks öeldakse, et salmis esinev “meie” viitab sellele, et Gabriel räägib enda nimel. Kas see on õige?
– Minu küsimus ei ole: “Miks on selles salmis kasutusel sõna “meie”?”. Seda ma ei küsi… Miks nimetab Jumal end samas salmis alguses “tema” ja jätkab siis enne salmi lõppu “meie”?
– Ja miks ta, rääkides “temast”, ei kasuta “mina”-vormi, vaid jätkab “meie”-vormiga?
Lugupeetud vend/õde,
Sura Zuhruf, 11. salmi tõlge:
„Tema on see, kes saadab taevast alla vett kindla mõõdu järgi. Meie sellega elustame surnud maa. Nõnda ka teid haudadest välja tuuakse.“
– Selle salmi esimene lause on
„Tema on see, kes taevast vett mõõdu järgi alla saadab.“
Selle lause tähendus viitab eelnevatele 9. ja 10. salmile. Nende kahe salmi tähendus on järgmine:
„Öelge neile:“
“Kes lõi taevad ja maa?”
kui sa küsid, siis kindlasti:
“Tema, kes on Kõigeväeline ja Kõigeteadja”
(Tema on absoluutne võitja, täieliku võimu ja tarkuse omanik – Jumal)
loi.
nii nad ütlevad. Tema on see, kes on teinud maa teile hälliks ja kes on rajanud teile teed ja läbipääsud, et te võiksite teed leida.
See on tema.”
(Zuhruf, 43/9-10)
Siin on kasutatud kolmanda isiku vaatenurka.
“nimisõna, mis seob”
mis on
„ellezi“
eessõna ette pannes
“Tema, kes…”
Võib tõlkida ka kui:
Kuid mõlema tõlke puhul tuleb teada järgmist: suura 11. salmi esimene lause viitab 10. salmile. Seal on kolmas isik…
“…See on tema.”
sest seda kasutatakse siin
-viitega
– Kasutatud on sama stiili. See on ka araabia keele nõue. Kui kaks lauset tulevad üksteise järel, siis on see selline:
„Tema on see, kes on teinud maa teile hälliks ja rajanud sinna teid ja läbipääse, et te võiksite leida oma tee.“
See on tema.
”
(10)
Ja Tema ongi see, kes taevast vett alla saadab, kindla mõõdu järgi.
See on tema.”
(11). (Sama stiili on kasutatud ka järgnevas, 12. salmis:)
„Ja Tema on see, kes lõi kõik paarid ja kes tegi teile laevad ja pehmed loomad, millega te sõidate.“
See on tema.
”)
– Mis puutub meisse:
Selle suura 11. salmi teise lause tõlge on järgmine:
„Meie anname temaga elu surnud maale. Nõnda ka teid haudadest välja kutsutakse.“
Nagu näha, ka eelmine lause
„ellezi / O“
kuigi esimeses lauses kasutatakse omamoodi kolmanda isiku ainsuse asesõna, siis teises lauses
“meie… anname elu”
mis sisaldab esimese isiku mitmuse asesõna kujul
“meie avalikustasime”
on kasutatud tegusõna.
– Siin on tegemist stiililise üleminekuga kolmandast isikust esimesse isikusse, mis väljendub mitmuses.
“tefennün”
on tehtud. See tähendab, et lause eelmist stiili on muudetud. Retoorikas nimetatakse seda…
“komplimentide kunst”
nimetatakse.
See kunst on araabia keeles väga levinud, nagu ka Koraanis, kus seda kirjanduslikku võtet üsna sageli kasutatakse.
Näiteks on Fatiha suura esimeses neljas salmis järgitud kolmanda isiku stiili:
“Au olgu Jumalale, maailmade Issandale, Kõige Armulisemale, Kõige Halastavale, kes on ka viimse kohtupäeva Isand.”
, järgnevas 5. salmis on aga stiili muudetud ja üle mindud teisele ainsuse isikule:
“Me teenime üksnes Sind ja me palume abi üksnes Sinult!”
Selle komplimendikunsti eesmärk on anda väljendusele uut elujõudu ja tähendusele uut tahku. Sama eesmärki on järgitud ka kõnealuses salmis.
Nii et:
Alates 9. salmist.
-vastuseks küsimusele-
Viidatakse Jumala loovusele. Järgnevates 10. ja 11. salmis on toodud üksikasjad ja rõhutatud loovuse teemat. Kuid 11. salmis…
“Taevast tuleva veega surnud maa elustamine”
Selleks, et Jumala vägevus, teadmine ja tarkus elavalt mõistusesse ja südamesse juurduks, on asjasse isiklikult sekkunud Kõigekõrgem Ise.
“meie…”
ütles ta.
– Värsis
“Enšertu”
(Mina… annan elu)
asemel
„ENŠERNA“
(Meie anname elu)
Sõna mõte on kuulutada Jumala ülevust, suurust ja tema võimu lõpmatust. Koraanis Jumala kohta kasutatav
“meie”
asesõnu esineb üsna palju.
Üldiselt, Koraanis on Jumal…
“mina”
asemel
“meie”
Selle kasutamise mõte on seletatav järgmiselt:
a)
Sellega on Jumal väljendanud oma ülevust ja suursugusust.
b)
Jumal
“meie”
Sellega viitab ta ka oma nimedele ja omadustele. Näiteks, nagu ka käsitletavas salmis,
„Meie, kes omame lõpmatut väge, teadmist, tarkust, halastust… äratame vihmaga surnud maa ellu.“
Sellega viidatakse sellele, et vihm on kehastunud halastus ning et inimeste ülestõusmine on nende nimede ja omaduste vältimatu tagajärg.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas ei oleks parem, kui Iisra suura 1. salmis oleks öeldud “meie märke” asemel “tema märke”?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
