Abielurikkumise kohta käivad sätted on üksikasjalikult kirjeldatud Koraanis, näiteks suura Nisa, 4/15–16–25; Nur, 24/2; Ahzab, 33/30. Kuidas peaksime neid salme tõlgendama, võttes arvesse kividega surnuks viskamise praktikat?
„Igaühele neist, kes on abielurikkumises süüdi – nii naisele kui mehele – lööge sada piitsahoopi. Kui te usute Jumalasse ja viimsesse päeva, siis ärge olge neile halastavad, kui Jumala karistust täide viite. Ja mõned usklikud peavad seda karistust oma silmaga nägema.“
(Nur, 24/2)
„Oo prohveti naised! Kui keegi teist teeb avalikult hoorust, siis tema karistus kahekordistub.“
(Al-Ahzab, 33/30)
„…teie käe all olevad usklikud orjatarid… Kui nad abielludes hooravad, siis neile määratakse pool sellest karistusest (al-azab), mis on ette nähtud vabadele naistele…”
(Nisa, 4/25)
– Kui abielurikkumise karistus on kividega surnuks loopimine, siis mis on selle kahekordne ja poolik variant; kuidas seda rakendatakse?
Lugupeetud vend/õde,
Lisame siia ka küsimuses mainitud salmide tõlked:
„Iga abielurikkujat naist ja meest lööge sada korda. Kui te usute Allahi ja viimsepäeva, siis ärge laske kaastundel end mõjutada ja Allahi käsku täitmata jätta. Ja olgu nende karistuse juures ka mõned usklikud tunnistajaks!“
(Nur, 24/2).
„Oo, prohveti naised! Kui keegi teist teeb ilmselge ja häbiväärse patu, siis tema karistus kahekordistatakse. See on Allahi jaoks kerge.“
(Al-Ahzab, 33/30)
„Kui nad abielu järel abielurikkumise toime panevad, siis neile kohaldatakse poole võrra kergemat karistust kui vabadele naistele.“
(Nisa, 4/25).
Nende salmide esimeses on selgelt öeldud, et abielurikkumise karistus on sada piitsahoopi.
Teises salmis öeldakse, et kui prohveti (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) abikaasadest keegi – Jumal hoidku – abielurikkumise sooritaks, siis määrataks talle kahekordne karistus võrreldes teistele inimestele määratavate karistustega. See näib viitavat sellele, et abielurikkumise karistus ei ole kividega surnuks viskamine. Sest kahekordne karistus on mõeldav vaid elavate inimeste puhul. Surmanuhtluse kahekordistamine ei ole võimalik.
Teisel kohal olev
„Oo, prohveti naised! Kui keegi teist teeb ilmselgelt häbiväärse teo, siis tema karistus kahekordistub.“
salmis mainitud
“kahekordne piin”
Sellega peetakse silmas nii maises elus kui ka hauataguses elus määratud karistusi.
(vt. Kurtubî, vastava salmi tõlgendus).
Seega, selle salmi alusel ei saa öelda, et abielunaiste karistus ei saa olla kividega surnuks viskamine. Sest siin ei ole juttu kividega surnuks viskamise karistuse kahekordistamisest, vaid sellest, et – kuigi teiste inimeste patud, kes on siin ilmas karistuse saanud, andestatakse teispoolsuses – prohveti naiste karistused siin ilmas ei tühista nende karistusi teispoolsuses, mistõttu nad saavad karistuse nii siin kui ka seal, kahekordselt.
(vt. Kurtubî, İbn Aşur, vastava salmi tõlgendus).
Mõnede õpetlaste arvates on nende karistus teispoolsuses kahekordne. Näiteks kui teised põlevad põrgus viis päeva, siis nemad põlevad kümme päeva.
(vrd. Alusî, vastava salmi tõlgendus).
Kolmandas salmis aga on öeldud, et:
orjadele määratud karistus abielurikkumise eest
On märgitud, et see on pool vabade naiste omast. See näitab – nagu teises salmis mainitud – et abielurikkumise karistus ei ole ilmselt surm. Haridžiidid on sellele salmile tuginedes eitanud kividega surnuks viskamise karistust.
(vt. Razî, Nur suura: 2. salmi tõlgendus).
Mis puutub Nisa suura 25. salmi, mis käsitleb orjatarile määratavat karistust, siis võib öelda järgmist: kividega surnuks loopimise karistuse kohaldamine sõltub isiku…
“muhsan”
oleneb sellest. Siin on
muhsan
kes tahes, kes on,
(Imam-i azami järgi on moslem),
Tegemist on täisealise, mõistliku, vaba isikuga, kes on varem sõlminud kehtiva abielu – ja abielu on ka täide viidud.
(Imam-i Azami järgi on ka moslemiks olemine kohustuslik)
Kui selline inimene astub tegelikult sugulise vahekorda, on karistuseks kividega surnuks viskamine. Selles küsimuses on kõik fiqh-teadlased ühel meelel.
(vt. V. Zuhaylî, el-Fıkhu’l-İslamî, 6/40-43).
Sellest järeldub, et kuna orjad ja orjatarid ei ole VABAD, ei loeta neid juriidilises mõttes MUHSANiks. Kuna nad ei ole MUHSANid, ei ole nende puhul kivistamiskaristus kohaldatav. Seetõttu on salmis toodud võrdlus MUHSANiks mitteolevate (st vallaliste) vabade inimeste ja mõlemal juhul MUHSANiks mitteolevate orjade/orjataride vahel. Nagu Razi teatas, on teadlased ühel meelel selles, et orjade/orjataride puhul ei kohaldata kivistamiskaristust mingil juhul.
(vt. Razî, eelpool viidatud teos)
Ärge unustage ka seda, et
Kui šariaadi sätete esmane allikas on Koraan, siis teine allikas on sunna.
See küsimus kuulub islami õpetlaste konsensusele. Seega tuleb tunnistada, et on olemas mõned šariaadi reeglid, mis ei ole küll Koraanis, kuid on sätestatud sunnas. Nii nagu palvuse, paastu, palverännaku ja zakati olulised detailid on kinnitatud sunnaga, on teada ka selliste reeglite olemasolu, mis puudutavad pärimisõigust, abielu ja sarnaseid teemasid, mis ei ole Koraanis, kuid on kinnitatud sunnaga ja mida ülemaailmne moslemikogukond järgib.
Sarnaselt sellega, kuigi Koraanis on abielurikkumise eest ette nähtud ainult piitsutamine, on ajaloo jooksul praktiseeritud ka kividega surnuks loopimist ning seda on tunnustanud kõik islami juristid.
On tõestatud usaldusväärsete teadetega, et prohvet (õnnistagu teda Jumal), neli õiglast kalifi ja nende järglased rakendasid kividega surnuks viskamise karistust. Selle tõsiasja vältimatu tagajärjena on islami õpetlased pidanud tavaliselt kategoriseerima karistusi, mis on sätestatud Koraanis ja sunnas. Seega on Koraanis sätestatud piitsutamine kui abieluväliste suhete karistus vastu võetud vallaliste süüdlaste puhul, samas kui kividega surnuks viskamise karistus, mis on meieni jõudnud usaldusväärse sunna kaudu, on vastu võetud abielus süüdlaste puhul.
(vt. V. Zuhaylî, el-Fıkhu’l-İslamî, 6/38-40).
Kuigi Koraanis ei ole kividega surnuks loopimise karistust, leidub usaldusväärsetes hadith’i allikates kindlaid tõendeid selle kohta, et abielus inimeste puhul, kes on toime pannud abielurikkumise, on ette nähtud kividega surnuks loopimine.
Selle karistuse raskus tuleneb asjaolust, et abielurikkumine on raske kuritegu. Lisaks sellele on abielurikkumise kuriteol ahvatlev mõju, millest enamik inimesi ei suuda hoiduda. Sellise ahvatleva ja raske kuriteo ärahoidmine on võimalik vaid karmistatud, heidutava karistusega.
Islami õpetlaste peaaegu üksmeelse arvamuse kohaselt ei mainita Nur’i suura salmides kividega surnuks loopimist. Kuid,
On olemas kindlaid tõendeid selle kohta, et sunna näeb ette kividega surnuks loopimist.
Üksikute teadetega saab ka Koraani käske täpsustada. Pealegi on siin – kividega surnuks viskamise osas – mitmeid üksteist kinnitavaid teateid.
(vt. Razî, vastavate salmide tõlgendus).
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
