Lugupeetud vend/õde,
“Jumal on see, kes on loonud seitse taevast ja maa, ning maa on neile sarnane. Nende vahel valitseb Tema käsk…”
(Talak, 86/12).
Kõigepealt olgu kohe öeldud, et
sellised väljendid nagu seitse, seitsekümmend ja seitse sada,
Kuna see araabia stiilis väljendab mitmust,
“seitse kihti”
Sellega võidi viidata ka nende kihtide paljusele.
Tegelikult on selle pühakirja salmi sõnastusest võimalik välja lugeda mitmeid erinevaid tähendusi. Tänapäeva arusaama järgi ei ole kosmos lõputu tühjus, vaid…
“vang”
on täidetud ainega, mida nimetatakse …
Nagu vesinikust ja hapnikust moodustuvad vee, auru ja jää kihid, nii on ka Kõigeväeline Looja eeterainest loonud seitse taevakihti, need äärmise korra ja täpsusega seadnud ning sinna tähed loonud. Liikuvad tähed liiguvad selles taevas nagu kalad.
Sellest pühast salmist on võimalik aru saada, et kõik nähtavad taevad on selle maailma üks taevakiht ning lisaks sellele on veel kuus taevakihti. Ka väljendil „maaga seotud“ on erinevaid tähendusi. Siin aga käsitleme me nii taevaste kui ka maa seitsme kihi kohta käivate väljendite puhul vaid ühte aspekti, nimelt nende otsest tähendust.
On tõestatud astronoomia ja geoloogia abil, et taevas ja maa koosnevad seitsmest erinevast kihist.
Uurime 6370 km raadiusega ja seitsmekihilist planeeti, alustades selle koorest ja liikudes südamiku poole. See struktuur koosneb seestpoolt väljapoole järgmistest seitsmest kihist:
1. Litosfäär ehk maakoor (Lithosphere or Crust)
2. Hüdrosfäär ehk veekogu (Hydrosphere)
3. Ülemine vahevöö (Astenosfäär)
4. Üleminekutsoon (Transition Zone)
5. Alumine vahevöö (Mesosfäär)
6. Välimine tuum (Outer core)
7. Sisemine tuum (Inner core)
1. Litosfäär ehk maakoor
Maakera kõige välimises osas asub maakoor, mida tuntakse ka kui kivisera ehk litosfääri. Kontinentidel on see paksem.
(35-40 km, Tiibeti platoo puhul aga 70 km)
) keskmine maakoore paksus on merede ja ookeanide põhjas õhem (8–12 km)
33 km
koosneb kahest osast, millel on erinev keemiline koostis ja tihedus. Üks neist koosneb graniidist koosnevatest kivimitest.
graniitne maakoor;
teine koosneb aga basaltse koostisega kivimitest
See on basaltne maakoor.
Graniitse maakoore sees
Selle koostises domineerivad räni ja alumiinium. Seetõttu on ta kergem; tihedus on vahemikus 2,7–2,8 g/cm³. Ta moodustab maakoore ülemise osa.
Basaltkivimisest maakoores
Selles domineerivad räni- ja magneesiumielemendid. Seetõttu on see graniitkivimest raskem; selle tihedus on 3–3,5 g/cm³. See asub graniitkivimest koosneva maakoore all ja ookeanipõhjades. Seetõttu nimetatakse seda basaltseks maakooreks.
ookeaniline maakoor
nimetatakse ka.
2. Hüdrosfäär:
Maakera mered, järved, jõed ja põhjavesi moodustavad hüdrosfääri. Kolm neljandikku maakera pinnast on kaetud veega.
Mantel
Mantel;
See koosneb kolmest eraldi kihist: ülemine vahevaipp, üleminekukiht ja alumine vahevaipp.
Mahuliselt moodustab see 83% maailmast ja kaaluliselt 66%.
3. Ülemine vahevöö
Selle paksus on 360 km ja tihedus on vahemikus 3,3–4,3 g/cm3.
4. Üleminekutsoon
See asub ülemise ja alumise vahevöö vahel. Selle paksus on 600 km.
5. Alumine vahevöö
See koosneb tihedatest ja elastsetest kivimitest. Selle paksus on 1900 km.
Tuum
Maa tuum ulatub 2900 km sügavuselt kuni 6370 km sügavuseni. See jaguneb omakorda kaheks osaks: välistuumaks ja sisetuumaks.
6. Välimine tuum:
See hõlmab Maa 2900 km kuni 5150 km sügavusel asuvat osa. Välimise tuuma põhiosa moodustavad sulanud raud ja nikkel. Kuna sekundaarsed (S) lained ei suuda läbida välimist tuuma, on selge, et see osa on vedelas olekus. Sest sekundaarsed lained ei saa vedelikest läbi minna.
7. Sisemine tuum:
Välimise ja sisemise tuuma piiril ulatub tihedus 12,3 g/cm3-ni ja temperatuur 4300 kraadini. See mõjutab sisemise tuuma koostist,
kristalliseerunud raud ja nikkel
See tekitab magnetvälja. Nagu teada, on meie planeet Maa hiiglaslik magnet. Selle magnetväli tekib vedela välistuuma dünaamilisest toimest. Tänu sellele omadusele näitavad kompassinõelad alati ühte suunda.
Seitsmekorruseline taevas
“Tema on see, kes lõi taevad ja maa kiht kihi järel. Sa ei näe Halastaja loomises mingit viga. Vaata nüüd ringi, kas sa näed mingit pragu?”
(Kinnisvara, 67/3)
Me elame atmosfääri põhjas, just nagu kalad elavad merepõhjas. Enne kui me hakkame uurima atmosfääri ülemisi kihte, tutvugem selle üldiste omadustega.
Atmosfääris
78% lämmastikku, 21% hapnikku.
ning sisaldab vähesel määral argooni, süsinikdioksiidi, vesinikku ja teisi haruldasi gaase. Kui see suhe ei oleks püsiv, ei oleks elu Maal võimalik. Atmosfäär täidab ka omamoodi päikesevarju ülesannet, kaitstes elusolendeid kahjuliku kiirguse eest. Näiteks…
Atmosfäär filtreerib päikeselt tulevat ultraviolettkiirgust. Kui seda filtrit ei oleks, hävitaksid need kiired kogu elu.
Kui atmosfääri ei oleks, oleks meil päeval temperatuur üle 100 °C ja öösel külm. Seega reguleerib atmosfäär ka soojusenergiat.
Atmosfääri üks olulisemaid aspekte on see, et ta kannab tuulte abil vihmapilvi sinna, kus neid vaja on.
Atmosfäär on suur õnnistus, mis sisaldab asendamatuid aineid, nagu lämmastik, hapnik ja süsinikdioksiid.
Mõelge sellele,
kui hapnikku poleks
Kas meie keha vähimad ühikud, rakud, suudaksid töötada? Ilma hapnikuta ei saaks me oma toitu põletada ega vajalikku keemilist energiat toota. Tänu hapnikule toimub rakkudes põlemisprotsess, mida nimetatakse oksüdatsiooniks, ja toitu moodustavad molekulid läbivad keemilise muutuse.
Atmosfääri paksuse kohta on üsna raske midagi öelda. Merepinnal…
üks kuupmiil
Õhu kaal on 6 000 000 tonni. 350 km kõrgusel on sama mahuga õhu kaal aga…
60 grammi
Nagu näha, väheneb õhu tihedus kõrguse kasvades. 130-140 km kõrgusel ei ole piisavalt õhumolekule, et helilained saaksid levida, mistõttu isegi haamri löögi heli ei ole kuuldav.
Atmosfääri ja kosmoseruumi moodustavad kihid on järgmised:
1. Troposfäär,
2. Stratosfäär,
3. Kemosfäär,
4. Mesosfäär,
5. Ionosfäär,
6. Eksosfäär,
7. Magnetosfäär.
1. Troposfäär:
Kõige alumist atmosfäärikihti, milles me elame, nimetatakse troposfääriks. Troposfääri temperatuur ja niiskus varieeruvad piirkonniti. Selle paksus on 0 kuni 16 km.
2. Stratosfäär:
See moodustab atmosfääri teise olulise kihi ja asub troposfääri kohal. See ulatub 11 kuni 50 kilomeetri kõrgusele. Paljud sõjalennukid lendavad selles kihis. Temperatuur on umbes miinus viiskümmend viis kraadi (-55°C). Stratosfääris puuduvad tuuled ja seetõttu ka pilved.
3. Kemosfäär:
See ulatub 80 km kõrgusele ja ulatub stratosfäärist kaugemale. Gaasimolekulid lagunevad siin aatomgaasiks või vastupidi.
4. Mesosfäär:
See moodustab atmosfääri keskmise osa.
5. Ionosfäär:
See ulatub mesosfääri kohal kuni 400 km kõrgusele. Selles kihis on õhk elektriliselt laetud. Põhjus on selles, et õhku moodustavate gaaside aatomid on kaotanud või juurde saanud elektrone. Kuna see kiht sisaldab elektriliselt laetud aatomeid ehk ioone, nimetatakse seda ionosfääriks.
Ionosfäär,
See peegeldab elektriliselt laetud osakesi ja raadiolaineid.
Kuidas me muidu kuuleksime raadiojaama, mis asub teisel pool maakera? Ionosfääri alumised kihid peegeldavad tavalisi raadiolaineid, ülemised kihid aga lühilaineid. Tänu sellele omadusele saame lühilainete abil hõlpsasti kuulata raadiojaamu teistest riikidest. Televisioonisaatjate lained aga ei peegeldu sealt, vaid läbivad selle kihi.
6. Eksosfäär:
Ionisfääri kohal asub kiht, kus õhu tihedus on äärmiselt madal. Kuna õhu tihedus on siin väga väike, on ka hõõrdumine tühine.
Seetõttu tiirlevad inimeste poolt loodud tehiskaaslased selles kihis ümber Maa.
7. Magnetosfäär:
See hõlmab lõpmatuid kosmilisi avarusi. See on ääretu ruum, kus puudub atmosfäär ehk õhk. Osaliselt hõlmab see eksosfääri ja ulatub 64 000 km ja kaugemale.
Nagu sellest lühikesest selgitusest nähtub, julgustab Koraan inimkonda uurima Jumala loomingus ilmnevat tarkust, kunsti ja korda, viidates teadmiste viimastele piiridele. Loomulikult on need julgustused ja viited esitatud viisil, mis on arusaadav ja tõlgendatav erinevalt igal ajastul elavate inimeste poolt.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
