Lugupeetud vend/õde,
Surm on maise elu lõpp, kuid igavese elu algus. Koraanis on mitmeid salme, mis kinnitavad, et surm on Jumala tahtel, et surm ei ole lõpp ja et see on uue elu algus.
Näiteks, Surah Al-Mulk’i 2. salmis öeldakse elu ja surma kohta järgmist:
Koraani tõlgendavad teadlased vaatlevad surma ka Koraani vaatenurgast. Ülaltoodud Koraani salmi tõlgenduses kirjeldatakse surma kui õnnistust järgmiselt:
nii selgitatakse. Ometi on surm näiliselt häving, olematuks saamine, lagunemine, elu kustumine, naudingute hävitaja. Kuidas saab see olla loodud olend ja õnnistus?”
Nagu esimese küsimuse vastuse lõpus öeldud, on surm elukohustusest vabastamine, puhkus, koha vahetus, keha muutumine, kutse igavesse ellu, algus, igavese elu eelmäng. Nii nagu elu sündimine on loomine ja ettemääratus, nii on ka lahkumine siit ilmast loomine ja ettemääratus, tarkus ja ettevaatus. Sest isegi kõige lihtsama eluvormi, taimse elu, surm näitab, et see on veelgi korrastatum kunstiteos kui elu ise. Sest kuigi viljade, seemnete ja terade surm näib olevat lagunemine, mädanemine ja laialipudenemine, on see tegelikult äärmiselt korrastatud keemiline protsess, tasakaalustatud elementide segunemine ja tarkuslik aatomite struktuur, mis avaldub nähtamatu korrastatud ja tarkusliku surma kaudu, nagu näitab hüatsindi elu. Seega on seemne surm hüatsindi elu algus; ja kuna see on peaaegu sama mis elu ise, on ka see surm sama loodud ja korrastatud kui elu ise.
“Kuna nii elusolendite, nagu puuviljade või loomade, surm inimmaos on inimelu tekkimise aluseks, nimetatakse seda surma nende elust korrastatumaks ja loodud asjaks.”
“Kui isegi taimse elu, elu madalaima taseme, surm on nii loodud, tark ja korrastatud, siis inimelu, elu kõrgeima taseme, surm, mis inimest tabab, on kindlasti nagu seemne, mis on maasse pandud ja õhumaailmas puuks saab, nii ka inimene, kes on maasse pandud, annab kindlasti igavese elu võrse teispoolsuses.”
See on suurim õnnistus, sest see vabastab elukoormast ja elukohustustest ning on ühenduslüliks teispoolsusesse, kus saab kokku üheksakümne üheksa protsendiga oma sõpradest.
See tähendab vabanemist kitsast, ahistavast, rahutust ja maavärinatega täidetud maailma vanglast ning sisenemist igavese armastatu halastuse ringi, et saavutada avar, rõõmus, valutu ja igavene elu.
Nagu vanadus, on ka mitmeid teisi elutingimusi raskendavaid põhjuseid, mis näitavad surma kui elu ületavat õnnistust. Näiteks, kui su ees oleksid nüüd su väga vanad, sulle kannatusi tekitavad isa ja ema koos oma esivanematega oma viletsas olukorras, siis sa mõistaksid, kui suur õnnetus on elu ja kui suur õnnistus on surm. Samuti on näha, kui raske on elu ja kui suur halastus on surm neile ilusatele kärbestele, kes armastavad ilusaid lilli, talve karmides oludes.
Uni on ju mugavus, halastus, puhkus – eriti õnnetuseohvrite, haavatute ja haigete jaoks. Nii on ka surm, une vanem vend, õnnetuseohvrite ja enesetapule viivate hädade all kannatavate jaoks sama mis õnnistus ja halastus. Kuid eksijate jaoks, nagu mitmetes Sõnades on kindlalt tõestatud, on surmgi nagu elu – õnnetus õnnetuse sees, piin piina sees; see on teine teema.”
On väga tähendusrikas ja tähelepanuväärne, et ülalpool kirjeldatud programmeeritud surma eesmärgid, põhjused ja tarkused on samal tasemel 14 sajandit tagasi ilmutatud Koraani salmidega, mis käsitlevad surma loomist ja tarkusi.
Tõsiasi, et surm on loodud, sai selgeks alles umbes 50 aastat tagasi, kui avastati programmeeritud rakusurm. Kuid Koraan on seda, et surm on loodud, selgelt väljendanud juba umbes 1450 aastat tagasi, ja tuhanded kommentaatorid on selle tähendust selgitavaid teoseid kirjutanud.
Iga elusolend on ette määratud surema.
Surm ei ole passiivne sündmus, vaid nõuab energia ja aine sünteesi (loomist).
Surma ilu seisneb selles, et elu jätkumine on tegelikult võimalik tänu surmale.
Nendes kolmes punktis sarnanevad islami ja teaduslikud vaatenurgad. Materjalistlikud evolutsionistid aga tõlgendavad teaduslikke fakte teisiti. Nende arvates on igas rakus surmaprogramm, kuid programmeerijat ei ole. Iga elusolendi lahkumine siit maailmast on ette määratud, kuid otsustajat ei ole. Programmeeritud surm on elusolendi kasuks ja ilus, kuid programmeeritud surmaga vananemine ja suremine on kole. Selliseid mõttetuid lauseid, mis peegeldavad materjalistlike evolutsionistide filosoofiat, võiks veelgi lisada.
Islami vaatenurgast on nii: kui igas rakus on olemas surmaprogramm, siis peab olema ka programmeerija. Kui iga elusolendi lahkumine (surm) siit ilmast on ette määratud, siis peab olema ka see, kes selle otsuse teeb. Kui programmeeritud surm on elusolendi kasuks ja hea, siis on ka programmeeritud surmaga kaasnev vananemine ja suremine elusolendi kasuks ja hea.
Elusolendite surmaprogrammi kirjutamisel ja käivitamisel on oluline roll paljudel geenidel. Geenid ja neis kirjutatud programmid ei saa olla tekkinud juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku teel, nagu väidavad materialistlikud evolutsionistid. Sest elusolendite geenid ja neis sisalduv surmaprogramm on äärmiselt keerukad, isegi tänapäeval veel täielikult mõistmatute mehhanismidega varustatud tarkvarad. Veelgi enam, need on loodud teatud eesmärkidel, silmas pidades olulisi eeliseid. Seega peab olema olemas looja, kes on elusolendile surmaprogrammi sisse viinud ja selle käivitamist kontrollib.
Surmaprogrammi loomine ja käivitamine ei ole passiivne sündmus. Selleks sünteesitakse sadu väga spetsiifilisi ühendeid, mis nõuab energiat. Seega on elusolendi tapmine normaalsetes füsioloogilistes tingimustes tegelikult aktiivne tegevus. Sellele vastab islami kirjanduses mõiste “loomine”. Nagu on olemas tegu, peab olema ka tegija. Nii nagu on olemas loodud asjad, peab olema ka looja.
Huvitav on see, et elusolendite surmaprogramm on nii üles ehitatud, et arvestab ka keskkonnategurite mõju. See mõju ei ole aga lõputu, vaid pigem lühendab või pikendab eluiga. Isegi kui keskkonnategurid on soodsad, käivitub surmaprogramm ja rakk või organism sureb. Elusolendid on surmale programmeeritud ja surmast ei ole pääsu. Seega peavad elusolendite surmas peituma olulised põhjused ja eesmärgid.
Seega tagatakse elu jätkumine tasakaalustatud surmaprogrammi abil. Näiteks sugurakkude tootmine, emaka iga-kuine ettevalmistamine, kudede ja organite loomine emakas nii, et need sobiksid siinse eluga, kaitse haiguste eest siin elus ja homöostaasi tagamine – kõik see toimub programmeeritud raku surma kaudu. Ka organismi normaalne vananemine ja surm toimuvad füsioloogilise programmeeritud raku surma kaudu. Seega võib öelda, et organismi vananemine ja surm on organismi kasuks ja on hea.
Enamasti väidavad islam ja kõik teised taevased religioonid, eesotsas meie prohvetiga ja kõigi õigete prohvetitega, et surm on loodud ja sellel on hea tulemus. Materialistlikud evolutsionistid aga tunnistavad, et programmeeritud raku surma on elusolendile kasulik, välja arvatud üks erand. See erand on elusolendi vananemine ja selle tagajärjel tekkiv surm.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
