– Varem on seotud küsimustes tsiteeritud Elmalılı Hamdi Yazıri kommentaari Iisra suura 59. ja 60. salmile. Kommentaaris on märgitud, et salmides mainitud ime on “ayat-ı mukteraha” (ettepanekulised salmid) ning et Kureiši paganate imepalved jäeti täitmata, kuna need oleksid viinud nende hävitamiseni nagu eelnevad rahvad, kui nad oleksid usust lahkunud.
– Kommentaari edasises osas on üksikasjalikult selgitatud, miks mõned inimesed ekslikult kasutavad seda salmi tõendina selle kohta, et prohvetile (õnnistagu teda Jumal) ei antud muid imetegusid peale Koraani. Minu küsimus on aga järgmine:
– Kas ei ole ka sellised imed nagu kuusplõhkimine, mis on kinnitatud salmiga, taevasse tõusmise sündmus ja muud usaldusväärsetest allikatest saadud prohvetile (õnnistagu teda Jumal) antud meelelised (sensoorsed) imed samuti sellised (ayat-ı mukteraha) imed?
– Kui see nii on, kas siis ei kehti sama põhjus, miks Iisra suura 59. ja 60. salmis mainitud ime ei saadetud, ka teiste mainitud imede puhul?
– Kuidas me saame järeldada, et nende imede eitamine ei põhjusta selle rahva hukku, ja kuidas me peaksime neid imesid tõlgendama Iisra Sura vastavate salmide tõlgendamise valguses?
– Lõppude lõpuks on ka kuu lõhenemine erakordne sündmus.
Lugupeetud vend/õde,
Vastavate salmide tõlge on järgmine:
„Me ei saatnud neile imetegusid, mida nad soovisid, sest ka eelnevad rahvad olid neid eitanud. Nii näiteks andsime me Semudi rahvale kaamelit, selget tõendit tõest, kuid nad tegid sellele kurja. Meie aga saadame imetegusid vaid hoiatuseks.“
„Ära unusta, et me ütlesime sulle varem: „Sinu Issand on inimesed oma teadmise ja väega ümbritsenud.“ Nii need vaated, mida me sulle (taevasõidul) näitasime, kui ka see kuradipuust puu, mida Koraanis neetakse ja mis põrgupõhjas kasvab, on vaid inimeste proovilepanekuks. Me hirmutame neid, aga see ei tee muud, kui et see vaid suurendab nende ülbust.“
(Al-Isra, 17/59-60)
Püüame seda teemat selgitada mõne punkti abil:
1)
Salmis sisalduv
„Me ei saatnud neile neid imetegusid, mida nad soovisid, sest ka eelnevad põlvkonnad olid need tagasi lükanud.“
fraasiga, mille tähendus on järgmine: see on mõeldud inimestele järgmise õppetunni andmiseks:
Nende polüteistide ja endiste uskmatute vahel pole mingit vahet. Kuigi me neile näitasime imetegusid, mida nad soovisid, ei uskunud nad, vaid läksid veelgi hullemaks. Kui me neile nüüd näitaksime imetegusid, mida nad soovivad, ei usuks nad ikkagi.
Selles avalduses ei ole mingit viidet sellele, et edaspidi ei näidataks enam mingeid imesid. Kõne all on vaid konkreetsed, sel hetkel pakutud imed.
2)
Kui tähelepanelikult vaadata, siis mõlemas salmis on…
“sellega, et polnud antud neid imetegusid, mida nõudsid polüteistid”
asjakohane rõhutatud punkt:
“vanarahvas ei uskunud, kuigi nägid imesid.”
Kuigi Semudi rahva julmusest rääkimine on märk nende hävitamisest, siis nendes salmides seda ei mainita.
„Me hävitasime need, kes ei uskunud imedesse; see reegel kehtib ka teie puhul, seepärast me teile imesid ei näita.“
sellele ei ole mingit selgitust. Kommentaatorite
“uskumatus imedesse viib hukatusse”
Nende tähelepanu juhtimine nendevahelisele seosele põhineb teabele, mida nad on saanud mõnede teiste, mitte nende salmide, vaid teiste salmide ja hadithide sõnastusest.
3)
Seega tuleb nende salmide mainimisel otsida muid eesmärke. Näib, et need salmid on siin esitatud järgmistel eesmärkidel:
a)
Inimesed seostasid uskmatute uskmatust sellega, et neile ei näidatud mingeid imetegusid. Selles salmis juhib Jumal tähelepanu oma igavesele, kõikehõlmavale teadmisele ja
-isegi kui antaks imesid-
ta rõhutas, et ta teab väga hästi, et need polüteistid ei hakka uskuma, nagu ka need muistsed uskmatud.
Seda tõde mõistes said nad aru, et uskmatute uskumine ei sõltu enam imede nägemisest. Nimelt,
“(Et nad omal soovil surevad uskmatutena ja lähevad põrgusse)”
Need, kelle kohta on Issanda otsus juba langetatud, ei usu, isegi kui neile näidataks igasuguseid imetegusid, enne kui nad kogevad seda äärmiselt valusat karistust.
(Joona, 10/96-97)
Seda tõsiasja on rõhutatud ka ülaltoodud salmides.
b)
Eriti armuline prohvet, kes väga soovis, et inimesed usuksid, ehk isegi lootis, et antakse need imed, mida pakuti uskmatutele, et nad usuksid, ja ta kartis, et uskmatud, nähes, et neid imesid ei näidata, arvavad, et ta on – jumal hoidku – valetaja.
Nendes salmides antakse prohvetile (õnnistagu teda Jumal) tugevat lohutust ning rõhutatakse, et imede näitamine ei ole uskumiseks vältimatu ega piisav tingimus.
c)
Siiski, kuradi õhutusel…
“kuna ime ei ole näidatud”
Nende salmidega on rahustatud ja kinnitatud/usku kindlustatud ka nende usklike südamed, kes on kiusatustele allunud.
– Siin
-neist, kes ei uskunud, kuigi nägid imet-
Eelkõige tuuakse näiteks Semudi rahvas, sest selle rahva hävitamine oli Meka elanikele hästi tuntud sündmus.
Araablased, eriti mekkalased, nägid nende varemeid alati, kui nad Mekast Damaskusse sõitsid. Selles salmis on neile näidatud näide hävitatud rahvastest ja varemetes linnadest, mida nad oma silmaga nägid.
(Vrd. Ibn Ashur, vastava salmi tõlgendus)
4)
„Nende täielik hävitamine, kes ei uskunud, vaatamata näidatud imedele“
Kui põhimõte on selge, siis saab prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal) imetegudele järgmise selgituse anda:
a)
Kogu rahva hävitamise põhimõte ei kehti täielikult Mekka polüteistide puhul, nagu Jumal selgelt on teatanud. Koraanis on toodud kaks põhjust, miks polüteistid ei hävitatud:
Aeg, millegi hulgas oli ka prohvet Muhamed. Aeg, mil nad kahetsesid ja andestust palusid… Niikaua kui üks või mõlemad neist põhjustest kestavad, siis see…
“täielik häving”
on olemas jumalik tõotus, et seda põhimõtet ei kohaldata.
Nii et:
Mekka polüteistid olid üles näidanud suurt jultumust ja
„Issand, kui see Koraan on tõesti sinu poolt ilmutatud õige raamat, siis las meile kohe taevast kive sadada või meid tabada valus karistus!“
nii nad ütlesid.”
(Al-Anfal, 8/32)
Seepeale teatas Jumal, et (viimase prohveti, Muhamedi (õnnistagu teda Jumal), ja viimase usukogukonna, islami usukogukonna, tulevaste usklike põlvkondade auks) Ta neid ei hävita:
„Kuni sina oled nende keskel, ei karista Allah neid; ja kui nad kahetsevad, siis ei karista Allah neid ka sel juhul.“
(Al-Anfal, 8/33)
Seega, hoolimata Mekaas näidatud imedest, ei karistatud uskmatuid, kes ei uskunud, seni kuni prohvet Muhamed oli nende keskel/Mekas.
Aga pärast seda, kui ta oli Mekast lahkunud ja usklikud, kes kahetsust avaldasid, olid sealt ära läinud, said nad oma karistuse Bedris.
(vt. Taberi, vastava salmi tõlgendus)
b)
Selles salmis sisalduv
“hukkumise põhimõte seoses ime saatmata jätmisega”
, see võib olla seotud ainult sellel hetkel pakutud imega.
Tõepoolest, kõigis allikates, mida me näinud oleme, on selle salmi ilmutamise põhjuseks see, et polüteistid nõudsid prohvetilt sarnast imet, nagu näitasid varasemad prohvetid, näiteks
Nad palusid tal muuta Safa mäe kuldkangiks, eemaldada mäed ja muuta need viljakateks põldudeks, mis sobivad põlluharimiseks.
.
Kuid prohvet (õnnistagu teda Jumal) ei soovinud seda, sest ta teadis, et kui nad ei usu sellesse imesse, mis neile näidatakse, siis hävitatakse nad nagu eelnevadki rahvad. Sest ta teadis, et mõned polüteistidest saavad usklikeks ja et nende järeltulijate seas tuleb neid, kes usuvad.
-Jumala loal-
ta oli mõelnud sellele ja ei tahtnud, et need tema pärast hukka läheksid.
Ve mis veelgi olulisem, Allah ei lasknud neil polüteistidel kogeda sellist jumalikku karistust, mis oleks nad täielikult hävitanud, sest Ta teadis, et mõned neist polüteistidest hakkavad uskuma ja et paljud nende järeltulijad saavad usklikeks.
(vt. Taberi, Razi, Beydavi, Nesefi, Kurtubi, Ibn Kesir, Ševkani, el-Meragi, Ibn Ašur, vastava salmi tõlgendus)
Seega ei tähenda see salm, et prohvet Muhammadile (rahu olgu temaga) ei antud või ei anta imet, vaid et talle ei anta imet sellisel kujul, nagu nad seda soovisid. Sest kui see imetegemine oleks toimunud ja nad ikka ei oleks uskunud, oleks neid tabanud häving…
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
