– Mul on mõned küsimused. Palun vastake neile mitte ainult pühakirjaga, vaid ka inimlikult ja selgelt arusaadavalt. Nõustute ju ka ise, et Türgis on vähe haritud imaame ja usulistes asutustes töötavaid inimesi. Seepärast palun, et vastaksite minu küsimusele võimalikult siiralt ja usuliselt.
– Ma sündisin moslemina, mu perekond on õnneks usklik ja ma käisin ka mošees ning oskan palvetada, aga ma ei ole kunagi täielikult islamiga ühte sulanud. Sellel on muidugi mitmeid põhjuseid. Näiteks need, kes otsivad tõelist islamit looride alt, tõmbavad end tagasi, kui keegi läheneb neile käe suudlemiseks. Või kui mošees jutlust peetakse ja imaami teadmatus avaldub. Või see, et veel 2014. aastal pidi mošeesse minnes jalanõud ära võtma ja neid kottidesse panema, ning siis muretsema, kuhu need kotid panna. Selliseid põhjuseid on mul meeles veel palju.
– Ma tean, et Jumal on üks. Ma tean, et prohvet Muhamed on tema saadik. Ja ma tean, et kõik prohvetid on eksisteerinud. Ma tahan saada kristlaseks, kahtlemata, ma uurin seda, see pole lihtne asi. Ma tean, et Piiblit on muudetud, ja ma tean, et on olemas kolmainsus. Aga tõelises kristluses neid asju ei olnud, ma saan ortodoksiks, kui ma seda teen.
– Olen mõnes salmis lugenud, et mitte-muslimid ei pääse paradiisi. Ma ei taha seda uskuda, sest ma ise olen muslim ja ma ei saa aru, miks ei võiks paradiisi pääseda inimene, kes on muslim, aga ei täida oma usulisi kohustusi, samas kui budist, kes pühendab oma elu puuetega lastele, ei pääseks. Või miks ei võiks paradiisi pääseda inimene, kes on pärit usklikust kristlikust perekonnast ja usub Jumalasse ja taevastesse religioonidesse?
– Ma arvan, et inimese suhe Jumalaga peaks olema siiras. Kui inimene tunneb end Jumalale lähedal, kui ta Jumalat meenutab, kui ta Jumalat puhtalt mõtleb, kui ta Jumalasse uskumine teda põrgupiinast kaitseb… kas inimene, kes sellisel viisil usku vahetab, kes kahtlemata on oma olemuselt hea, ei võiks siiski taevasse pääseda?
Lugupeetud vend/õde,
Inimesed, kes pole islamist kunagi kuulnud või on kuulnud, aga valesti ja negatiivselt, kuuluvad fetret-perioodi alla ja ei ole vastutavad.
Kuid kui keegi, kes tunneb ja teab islamit, ei saa moslemiks, siis teda ootab igavene põrgu.
Kõik varasemad ilmutuslikud religioonid on prohvetit (s.a.v.) ette kuulutanud. Kuigi pühakirju on muudetud, on mõned neist ettekuulutustest siiski säilinud.
Pärast viimase religiooni tulekut on varasemate religioonide kehtivus lõppenud. Ei ole võimalik, et inimene, kes tunneb islamit, võtaks vastu mõne teise religiooni.
Seda, milline usk on Jumala silmis vastuvõetav, ei otsusta inimeste ekslikud arvamused, vaid Jumala otsus. Me peame uskuma sellesse, mida Jumal meil uskuda käsib.
“See mulle ei meeldinud.”
Meil pole sellist olukorda, et võiks öelda: “Kui teile ei meeldi, siis on teil probleem.” Kui teile ei meeldi, siis ongi teil probleem.
Võtame näiteks haigla; selles haiglas on patsientidele ette nähtud ravimid. Patsiendid tulevad ja teevad seda, mida arst ütleb. Nad võtavad arsti poolt määratud ravimeid. Aga mis juhtub, kui patsient võtab arsti poolt määratud ravimite asemel meditsiinijäätmete konteinerist aegunud, riknenud, ohtlikke ja surmavalt mürgiseid ravimeid ja üritab neid võtta? Loomulikult muutub tema haigus surmavaks ja selle asemel, et paraneda, see hoopis tapab ta.
Kui te järgite vanu religioone, mis on oma õigluse kaotanud ja mürgiks muutunud, selle asemel et olla ravim, siis muudate oma praeguse vaimse haiguse surmavaks ja langete uskmatuse kuristikku, mis on vaimne enesetapp.
Te peaksite püüdma elada tõelise usuga, järgides Kõigevägevama Jumala, universumi looja, käske parimal võimalikul viisil.
Mõnede moslemite eksimuste tõttu ei saa islamit puudulikuks pidada.
Islam ei ole puudulik. Teie peaksite olema eeskujuks, elades seda usku parimal võimalikul viisil.
Praegu võtavad tuhanded kristlased iga päev islami vastu, nad tulevad islamisse massiliselt.
Samuti ei saa ükski moslem teise usku üle minna. Sest ta on tundma õppinud kõiki religioone tänu islamile. Kui ta lahkuks islami ringist, eitaks ta ka teisi prohveteid. Ta võiks olla vaid usutu.
Järgnevalt esitame Bediüzzaman Said Nursi sellekohased avaldused:
“Nad ei saa olla nagu uskmatud võõramaalased. Sest isegi kui nad prohvetit eitavad, võivad nad teisi tunnustada. Isegi kui nad prohveteid ei tunne, võivad nad Jumalat tunda. Ja isegi kui nad Jumalat ei tunne, võivad neil olla mõned head omadused, mis viivad täiuslikkuseni.”
“Aga moslem tunneb nii prohveteid, oma Issandat kui ka kõiki täiuslikkusi Muhammedi, araablase, olgu talle õnnistus ja rahu, kaudu. Kes tema kasvatuse hüljaks jätab ja tema ahelatest lahti murrab, see ei tunne enam ühtki prohvetit ega Jumalat, ega suuda oma hinges säilitada ühtki täiuslikkuse alust. Sest, kuna ta on prohvetite viimane ja suurim, ning tema religioon ja kutse on suunatud kogu inimkonnale, ning ta on imetegude ja religiooni poolest kõigist parem, ning ta on kogu inimkonnale kõigis tõdedes õpetajaks, mida ta on neljateistkümne sajandi jooksul hiilgavalt tõestanud, ning ta on inimkonna uhkuse allikas, siis kes hüljaks jätab tema põhilised kasvatuse põhimõtted ja religiooni alused, see ei leia mingil juhul valgust ega täiuslikkust. Ta on kindlasti hukule määratud.”
(vt. Küsimused ja vastused Risale-i Nurist | Risale-i Nur Külliyatı)
)
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Varjatud tõed.
– Koraani teaduslikud imed.
– Kas fetret-ajastu inimestel, ehk neil, kes ei ole islamist teadlikud, on mingi vastutus?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
