Lugupeetud vend/õde,
“Oo, kes te usute!
‘vihm’
ärge öelge,
‘unzurna’
ütle neile ja kuula hästi: uskmatutele on ette nähtud valus karistus.”
(Al-Baqarah, 2:104)
Koraanis on kaheksakümne kaheksas kohas usklikele
“Oo, kes te usute!”
nii on öeldud.
Oo, need, kes on au sees tänu usule!
“râinâ”
ärge öelge nii
“unzurnâ”
Öelge seda ja pange tähele, kuulake! Rainâ
“ole meile armuline”
tähendab.
Märkus:
Mufâale-vormi juures väljendab ra’y ja riayet liialdust või osalust. Ra’y ja riayet tähendavad, et keegi teine juhib ja korraldab kellegi teise asju, hoolitseb tema eest, varustab teda vajalikuga, toob talle kasu ja kaitseb teda; see kehtib ka loomade kohta.
karjatada
, ka inimeste kohta
poliitika
nimega
juhtima
tähendab see. Tõepoolest, poliitikateadusele,
“ilmü’r-riaye”
Seda nimetatakse ka valitsemiskunstiks. Mõlemad sõnad, *mürâât* ja *riayet*, tähendavad liialdamist või vastastikust austust. Inimese olukorrale *mürâât*i osutamine tähendab tema tegemiste ja olukorra arengu jälgimist, kontrollimist, austusega arvestamist, mida meie keeles väljendatakse sõnaga *riayet*.
Alguses, kui Prohvet (õnnistagu teda Jumal) midagi teatas ja õpetas, siis mõned moslemid aeg-ajalt…
“Kuule meid, oh Jumala saadik.”
nii nad ütlesid ja sellega
“Ole meiega, ära kiirusta, anna meile aega mõista.”
nii nad tahaksid öelda. Jumal, sellist ütlemist, seda…
“râinâ”
Ärge öelge seda, keelates selle väljendi kasutamise, ärge kasutage seda väljendit.
“unzurnâ”
vaata meid, valva meid,
ütle ja pane ka sõnadele hästi tähele, kuula hoolikalt, jäta hästi meelde ja pea seda meeles, sest selles on väga peen ja oluline viisakusõpetus, ütleb ta.
See kirjeldab nii teadmiste omandamisel kui ka muude nõuannete ja juhiste mõistmisel sotsiaalset olukorda, mis valitses prohvet Muhamedi (rahu olgu temaga) ja tema ümmati vahel, ning sellele vastavalt ka islami üldise eestkoste (velayet-i âmme) suhte olemust ja tõde ning ametliku protokolli (teşrifât) tegelikku olemust. Ärge öelge (Râinâ).
Miks küll?
Esiteks:
Juutidel oli omavaheliseks sõimamiseks kuulus sõna,
“râînâ”
nii öeldi, see väljend on araabiakeelne
“meie karjane”
nagu näiteks heebrea ja süüria keeles
“Kuula, aga ära kuula, kuula, aga ära võta kuulda, mis see tüüp räägib!”
See on sõna, mis väljendab solvamist ja pilkamist. Juudid kasutasid seda ära, et moslemid nii prohvetit nimetasid, ja kasutasid seda oma keeles sarnase kõlaga sõna, et teda solvata ja mõnitada, oma suud väänates ja moonutades.
“râînâ”
nii hakkasid nad ütlema. Sa’d b. Muaz kuulis seda,
“Oi, Jumala vaenlased, olgu teile needus peal, tõesti, kui ma veel kord kuulen, kes teist seda Jumala Sõnumitoojale ütles, siis ma ta kaela maha löön.”
ütles ta, ja nemad olid selle vastu.
“Kas te ei ütle nii?”
nad olid andnud sellise vältiva vastuse. Selle peale olevat ilmunud just see salm.
Nisa suuras,
“Mõned juudid muutsid sõnade tähendust, väänasid ja moonutasid oma keelt ning ründasid religiooni ja prohvetit,
“Me kuulsime ja mässasime, kuula, oh kuulamatu, ra’ina’,”
nii nad ütlevad.”
(Nisa, 4/46)
See salm näitab seda sündmust selgelt.
Teiseks: (Râinâ) e
“MRI” on sõna, mis sarnaneb oma kõlalt sõnale “ruûnet”, mis tähendab rumalust ja jämedust. Seetõttu on tegemist inetult kõlava sõnamänguga, mis on vastuolus heade kommetega. Keeld tuleneb kahest põhjusest: esiteks, sõna inetust teisest tähendusest, ja teiseks, puhtalt kõlalise sarnasuse tõttu, mis on vastuolus heade kommetega. See ei tulene tähenduse erinevusest “riayet” ja “nazaret” vahel.
Kolmandaks: “Mürâât”
Kuna see on riayetten müfâale kaalukujus ja väljendab kahe inimese vahelist osalust, siis see tekitab mulje, et osapoolte vahel on müsâvat, ehk võrdsus. Seda ütlevad justkui need, kes…
“Kui sa meid austad ja meie sõna kuulad, siis austame ka meie sind ja kuulame sinu sõna.”
Nad justkui nõuaksid prohvetilt vastastikust hoolitsust ja järelevalvet. Ometi ei ole suhe prohveti ja ühiskonna vahel selline, nagu õpetaja ja õpilase, meistri ja õpipoisiga, valitsejate ja rahvaga vahel, mis põhineks vastastikustel kohustustel ja suhteliselt võrdsetel tingimustel. Seda suhet selliste vastastikustel tingimustel põhinevate sotsiaalsete suhete liigina pidada tähendab mitte tunda prohvetliku ameti väärtust ja tähtsust ning arvata, et ühiskonnaelu põhineb muutumatutel, kahjulikel ja arengut takistavatel põhimõtetel. Nimelt…
“Ära järgi nende himusid ja ihasid!”
(Al-Ma’ida, 5/48) ja
“Ärge kutsuge seda Sõnumitoojat nii, nagu te üksteist omavahel kutsute!”
(An-Nūr, 24/63)
On kästud. Seega on usklike tähtsaimaks ülesandeks pärast usku kindlaks määrata oma sotsiaalne olukord ja järgida juhti, kes suunab neid usu eesmärkidele, edukatele tegudele ja headele teenetele; kuid seda tuleb võtta mitte järeleandlikkuse, vaid järelevalve tähenduses, järgides ja ellu viies seda vastavalt headele sotsiaalsetele kommetele ja kasvatuse reeglitele.
Niisiis,
Prohvet Muhamedi ülesanne
tähelepanu osutamine; arvestamine; austamine
ei,
hoolealune
on.
Mürâat peaks olema tema ümmatile kohustuslik ülesanne. Selleks peaks ümmat hoiduma igasugustest sõnalistest ja vaimsetest halbadest kahtlustest ning ütlema “unzurnâ” mitte “râinâ”: õpetatud teadmistele, kuulutatud otsustele, käskudele ja keeldudele peaks hästi tähele panema ja neid kuulama. Järelevalvet teostav isik peaks hästi tundma oma järelevalveülesandeid ning kui ümmat talle seda ülesannet meelde tuletab, siis…
“valva meid”
tuleks hoiatada.
Neljandaks:
Mürâât’i aluseks olev
arvamus
ja järgimises
loomne
Sellel on järelevalve tähendus.
Naatsaret
on aga täiesti puhas
inimlik
mõiste
Seega peaks moslemite ühiskond hoiduma loomsetest kontseptsioonidest ja neid vältima, ning omaks võtma ja rakendama inimlikke kontseptsioone. Selle tegemine sõltub ühiskonna võimekusest. Nimelt…
“Teid valitsetakse nii, nagu te olete.”
on kästud.
Vastavalt sellest salmist tulenevale järeldusele:
Selle järelevalve taotlemine ja kuuletumine on kogukonna kohus. Usklikud ei tohiks leppida sellega, et neid jäetakse järelevalveta, hüljatuna ja ilma juhita, vaid nad peaksid alluma juhile, imaamile, kes neid juhib. Nii moodustavad nad kogukonna, kuid nad ei tohiks paluda soosingut hüüdes “râinâ”, ega leppida sellega, et neid koheldakse nagu karja.
Kuna see salm on absoluutse tähendusega, kehtib see nii prohveti eluajale kui ka kõigile järgnevatele ajastutele. See on ühtlasi ka ülemaailmse moslemikogukonna seisukoht prohveti suhtes.
“unzurnâ”
Kui arvestada, et tal on luba, isegi kohustus ja vajadus seda öelda, siis tähendab see, et seda õigust või kohustust tuleks eelkõige rakendada teiste juhtide suhtes. See küsimus on käsitletud usuteaduse raamatutes.
imamaadi küsimusena ja kui kohustus, mille täitmine on piisav, kui seda teeb üks inimene.
on mainitud, et.
Näib, et see on usklikele esimene käsk pärast usku.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
