“Ori ja kõik, mis orjal on, kuulub tema isandale.”
– See hadith esineb Fahreddin Razi kommentaaris Nisa suura 25. salmi kohta. Kas see hadith on usaldusväärne?
– Väidetavalt on see kirjas Beyhaki teoses, kas oskate selgitada, mida hadithiteadlased selle kohta ütlevad?
Lugupeetud vend/õde,
Abdullah ibn Ömerilt Beyhakis
(mevkuf-hadith)
Tema kohta räägitakse, et ta ütles järgmist:
„Ori ja tema vara kuuluvad isandale. Seega pole midagi halba selles, kui isand võtab oma orja varast midagi.“
(Al-Bayhaqi, as-Sunan al-Kubra, 5/534)
– Me ei ole leidnud sellele Abdullahile omistatud ütlusele mingit parandust. Kuid enamiku õpetlaste selline arvamus on tõendiks selle hadithi tähenduse õigsusest.
.
Tõepoolest, Imam Shafi’i, ühes Koraanis orja kohta toodud näites
“orja, kes pole millekski võimeline.”
(An-Nahl, 16/75)
salmis, milles on kirjeldatud prohvetit (õnnistagu teda Jumal) ja ühes rivaajatis mainitud prohvetit (õnnistagu teda Jumal)
„Kui keegi müüb orja, kes on tema omanduses, –
kui ei ole sätestatud teisiti
– see on selle müüja oma.”
Ta tõi tõendina esile fraasi, mis tähendab, et orja vara kuulub tema isandale.
(vt. Beyhaki, eeltoodud teos, 7/246)
Selle hadithi on edasi andnud ka Buhari.
(vt. al-Bukhari, Musakat, 17; Ibn Hajar, Fath al-Bari, 5/49-52)
Üldiselt on aktsepteeritud, et orjal on puudulik õigusvõime. Kuna tal ei ole omandiõigust, ei saa ta vara omandada, tema teenitud vara kuulub tema isandale. Seega kuulub ka orja vastu toime pandud õigusvastastest tegudest tulenev kahjuhüvitis tema isandale.
Temaga sõlmiti vabadusleping teatud tasu eest.
vabaksostetud ori
Kuna tal on täielik õigusvõime, on tal õigus omandile ja ta erineb teistest orjadest teovõime poolest. Kuigi teda ei loeta vabaks inimeseks enne, kui ta on oma isandale täielikult tasunud määratud hinda, võib ta oma nimel ja arvel teha juriidilisi toiminguid. Seega on tal lisaks õigusvõimele põhimõtteliselt ka teovõime.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
