Lugupeetud vend/õde,
Vastav salm on tõlgitud järgmiselt:
„Ma ei kutsunud neid tunnistajaks ei taeva ega maa loomisele ega ka nende endi loomisele. Ma ei ole kunagi ka eksitajaid abistanud.“
(Al-Kahf, 18/51)
“Ma ei näidanud neile ei taevaid… ega ka nende enda loomist.”
Sõltuvalt sellest, keda lauses olevad asesõnad silmas peavad, on sellele salmile antud kaks erinevat tähendust:
a)
Kui asesõnad viitavad Iblisele ja tema järglastele, siis saame tõlgendusest selle tähenduse. Selle järgi on selles salmis juttu taevaste, maa ja inimeste loomisest.
-kuna neid polnud saadaval-
Teatatakse, et kuradid, kellel pole mingit panust ja kes on isegi hiljem loodud, ei ole jumalad ja seega ei vääri kummardamist ega kuuletumist, ning rõhutatakse, et Jumal ei võta endale abilisteks neid, kes inimesi eksiteele viivad.
b)
Kui asesõnad viitavad Iblisele ja inimestele, kes on temaga ja tema järglastega sõbrad, siis on tähendus järgmine:
„Ma ei näidanud neile (mitteusklikele) ei taevaste ega maa ega ka nende endi loomist. Ma ei võta endale abiks neid, kes eksitavad. Nad ei näinud, et need, keda nad mulle kaaslasteks seavad, oleksid mulle universumi loomisel abiks olnud. Kuidas nad siis väidavad, et nad on minu kaaslased?“
Džahiliyya ajastul uskusid inimesed, et džinnid valitsevad maa peal. Kui nad jõudsid hirmutavasse orgu, siis, vastavalt oma ebausule, et olla kindlad, et orus valitsev džinn neile kahju ei tee,
“Ma otsin varjupaika selle oru pühakult.”
nii nad ütlesid.
(Ibn Âshūri kommentaar vastava salmi kohta)
Mõlema ülaltoodud kommentaari kohaselt eitab Kõigeväeline Jumal selles salmis endale kaaslaste seadmist ja mõistab selle tegevuse hukka. Sest Tema on loonud kõik, mis universumis eksisteerib. Tal ei ole selles osas võrdset ega kaaslast. Koraan ütleb, et taevad ja maa loodi enne seal elavaid olendeid.
(vt. Fussilet 41/9-12; Kur’an Yolu, Heyet, vastava salmi tõlgendus)
Salmis mainitud
„el-mudıllîn“ – „eksijad, eksiteele sattujad, õigelt teelt kõrvale kaldunud“
See tähendab seda. Kõigeväeline Jumal eitab valejumalaid, öeldes, et ta ei aita neid, kes on eksiteele läinud. Jumalal ei ole kaaslast ega abilist.
Need, kes hülgavad Jumala ja hakkavad mõningaid olendeid Jumalaga võrdväärselt armastama ja jumalikustama, kahjustavad eelkõige omaenda väärikust ja auväärset positsiooni Jumala juures, ning neile määratud kohta olemasolu sfääris.
“auväärne, täiuslik ja austust vääriv”
nad laskuvad oma positsioonist allapoole. See tähendab omamoodi seda, et inimene läheb vastu nii omaenda loomuses peituvale tarkusele kui ka universumi korrale.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
