Kas zakat asendab makse? Kas heategevus võib asendada maksude maksmist?

– Olen riigiametnik ja mul on vaja lisatööd, sest ma ei saa isegi abielluda ilma sularahata!!! Mul pole kedagi, kellelt laenu võtta, ja kui ma võtan pangast, siis on juurde ka intressid, pealegi pean ma oma ema ja isa toetama, mu isa on 57-aastane ja ikka veel tööl. Kui ma kõike seda arvestan, siis riigiametniku palk ei ole piisav ja on vaja lisatööd, aga riik, olgu see siis ka legaalne, ei luba lisatööd teha. Ma saan aru, et kaubanduse keelamine on mõistetav, aga miks on keelatud või kas on keelatud inimesel oma teadmisi turustada (nagu näiteks konsultatsiooniteenused)???

– Ma plaanin oma isa kaudu konsultatsiooniteenust pakkuda (ei tea, kui seaduslik see on), aga nüüd kerkib esile maksuküsimus. Raamatupidaja tegi arvutuse ja isegi kui ma midagi ei teeniks, oleksid igakuised kulud 600-700 TL, millest 300-400 TL oleksid sotsiaalkindlustusmaksed ja 100 TL raamatupidaja tasu. Nagu aru saate, riigile makstav maks on 150-200 TL, aga miks ma pean maksma ka sotsiaalkindlustusmakseid ja raamatupidaja tasu? Miks ma pean end sotsiaalkindlustusse registreerima, kui mu isa on juba kindlustatud? Nüüd, arvestades kõike seda, tahaksin esitada oma küsimused;

1. Kas ma võin maksu asemel heategevusega tegeleda ja selliseid igakuiseid kulutusi teha? Kas see asendab maksu? (Kui ma annaks 150-200 TL vaestele)

2. Miks on maksude maksmata jätmine keelatud? Riik võtab makse, kui tahab, ja ei võta, kui ei taha. Ta võib igal ajal kehtestada uusi makse, anda amnestiat või makse tühistada. Kas ei tundu, et selles olukorras määrab riik, kas asi on keelatud või lubatud?

– Vabandust, et nii pikk jutt tuli, aga ma ei teadnud, kellelt nõu küsida, ja olen väga mures. Püüan teha asju halal-põhimõtete järgi, aga mulle pannakse pidevalt takistusi ette. Kui te mind üksikasjalikult informeeriksite, oleksin tänulik. Jumal olgu teiega.

Lugupeetud vend/õde,

Teie esimeses küsimuses


“…kui ma teeksin heategevust selle asemel, et makse maksta, ja kulutaksin kuus sellise summa, kas see asendaks makse? (kui ma annaks 150-200 TL vaestele)”

Täpsustame, kuna nii on kirjutatud:

Maksukohustus riigi ees ei täitu sellega, kui keegi teeb omal soovil heategevusliku annetuse, selle asemel et maksta riigile makse.

Sest kui riik määrab kindlaks maksustamise alused, siis heategevusega tegelev inimene määrab ise, kui palju ta heategevusele annab. Maksustamine on aga eraldi asi ja heategevus on eraldi asi.

Teie teises küsimuses


“Riik võtab makse, kui tahab, ja ei võta, kui ei taha. Ta võib igal ajal kehtestada uue maksu, igal ajal välja kuulutada amnestia või maksu tühistada. Kas pole siis nii, et antud juhul määrab riik justkui ise, kas asi on keelatud või lubatud – jumal hoidku?”

Täpsustame, kuna kirjutasite nii:

Maksude maksmine on kodanikukohus, samas kui zakat on usuline kohustus.

Lisaks sellele, et käsitletakse zakati ja makse, käsitletakse ka maksukohustust, peamist eesmärki, määra, summat ja seda, kuhu see kulutatakse.

(Tawbah, 9/60)

need erinevad üksteisest oma olemuselt. Seetõttu ei asenda riigile makstavad maksud zekati. Zekat tuleb eraldi maksta.

(I. Rahvusvaheline Islami Kaubandusõiguse Aktuaalsete Küsimuste Kongress, Konya, 1997, 996; Karadavi, Fıkhu’z-Zekat, Beirut 1393/1983, II, 1118).

Maksudest kõrvalehoidumine ei ole lubatud.

Maksupettur vastutab võrdselt selle maksusumma ulatuses, mille ta on pettusega omastanud.

Islamistlikus õpetuses on olemas maksukohustus.

Kohustuslikud maksed, nagu zekat, öşür ja sadaka, mis on oma olemuselt usulised kohustused, koguti ainult moslemitelt; cizye ja haraç aga mitte-moslemitelt. Lisaks sellele kehtestas ja kogus riik vajaduse korral erinevate nimetuste all ka tavalisi makse. Need aga kulutati erinevatele eesmärkidele. Maksumäärad jäid üldiselt vahemikku 2,5% kuni 10%.

Zakat on rahaline kohustus, mida koguti prohvet Muhamedi (õnnistagu Jumal teda) ajal riigi poolt ja jagati kaheksale klassile, mis on määratletud Koraanis.

(Tawbah, 9/60, 103)

Tänapäeval ei koguta zakatit riigi poolt; riigi poolt kogutud maksud ei ole mõeldud kaheksale klassile, mida mainitakse Koraanis, vaid avalikele teenustele. Seetõttu ei saa tänapäeval riigile makstud maksud asendada zakatit ega neid zakati arvestusse võtta.

Ühiskonna hüvanguks ja riigiasjade ajamiseks üksikisikutele pandud rahalised kohustused.

“maks”

Nii öeldakse. Riigid püüavad katta tervishoiu, hariduse, julgeoleku ja muude avalike teenuste kulusid maksude kaudu, jagades need kulud õiglaselt kodanike vahel, ning neid teenuseid osutada. Nagu ülaltoodust nähtub, on zakat ja maksud mõnes mõttes sarnased, kuid kuna nende kulutamise kohad on erinevad, siis isik…

“Ma maksan makse, seega ei ole mul vaja zakat’i maksta.”

Ei saa. Maksude maksmine ei vabasta teda zakati kohustusest. Maksude maksmine on kodanikukohus.



Need, kes ei maksa oma makse või esitavad maksude vältimiseks valeandmeid, on seaduse järgi vastutavad, nagu ka usuliselt.

Meie usus on keelatud mitte ainult keelatud asjade tegemine, vaid ka nende tegemisele nõusoleku andmine ja neile kaasaaitamine. Seetõttu ei ole kellelgi lubatud teenida raha keelatud asjadega, kui tal on olemas alternatiivsed võimalused seaduslikult raha teenida.

Lühidalt öeldes ei ole moslemil usuliselt lubatud maksudest kõrvale hoiduda ega sellele kaasa aidata.

Teisisõnu, ebaseaduslikult töötamine ja maksudest kõrvalehoidumine, riigile kahju tekitamine, on mitte ainult üksikisiku, vaid kogu ühiskonna õiguste rikkumine. Kaubanduses riigi poolt kehtestatud seaduste eiramine või nendes osas pettuse tegemine, riigilt maksude varastamine või maksude maksmata jätmine on teiste õiguste rikkumine, mis usuliselt ei ole lubatud. Seetõttu on maksupetturitest teavitamine lubatud.

Tervituste ja palvetega…

Küsimused islamist