– Sayyid Qutb väidab oma teoses “Fi Zilalil’l-Kur’an” (Koraani varjus) Tevbe suura 29. salmi tõlgendades, et sõltumata sellest, kas mitte-muslimid sõdivad või mitte, tuleb neile kõigile sõda kuulutada. Ta toob selle salmi tõendiks. Ta väidab, et isegi kui nad tahavad muslimitega sõbralikud olla, tuleb selle salmi järgi neile kõigile sõda kuulutada. Seega, selle salmi järgi tuleks sõdida kõigi mitte-muslimitega maailmas, isegi kui nad on rahumeelsed, neile tuleks sõda kuulutada, isegi kui nad ei ole agressiivsed.
– TA TUGINEB SELLE VÄITEGA EELKÕIGE JÄRGMISELE LAUSELE, mis ütleb:
„Nagu teada, käskis meie Prohvet moslemitest sõdalastel sõja ajal mitte puutuda lapsi, vanureid, relvitu nõrku ja kloostrites elavaid munki. Sest nemad ei olnud sõdalased ja islam keelas rünnata neid, kes ei ole sõdalased, olenemata nende usust. Kuid tuleb tähele panna, et neid isikuid ja rühmi ei jäetud Prohveti poolt sõjast välja mitte sellepärast, et nad ei ründaks moslemeid, vaid sellepärast, et neil puudusid tegelikult omadused, mis teeksid neist ründajaid, ja seetõttu jäeti nad sõjalistest eesmärkidest välja.“
– Seega on alusetu piirata seda jumalikku käsku, mis on üldiselt kehtiv, väitega, et “selles salmis on silmas peetud ainult neid, kes tegelikult ründavad”.
– Mõned vaimselt murtud moslemid, kes püüavad kaitsta islamit süüdistuste eest agressiivsuses, väidavadki nii: “agressiivsus” on algusest peale olemas. See ongi rünnak Kõigeväelise Jumala ainsale “jumalikkusele”.
– Kas oskate seda olukorda selgitada ja öelda, kuidas sellele vastata?
Lugupeetud vend/õde,
– Seyyid Kutub, seda konkreetset salmi tõlgendades, viitab mõnele varasemale salmile, milles mainitakse “ahl-i kitap”i (raamatu rahvast).
(“Võitle pühakirja rahvaga viisakalt. Kutsu neid üles ühinema usus ühtsesse Jumalasse.”)
nagu näiteks) mõningate eriprivileegide puhul see
(Tawbah, 9/29)
salmiga
täielikult likvideeritud
usub.
– Olgu ka öeldud, et peaaegu kõik kommentaatorid on märkinud, et käsk on võidelda raamatu rahvaga, kuni nad maksavad jizya’t või uskuvad.
(vt. Taberi, Razi, Kurtubi, Ibn Aşur, vastava salmi tõlgendus)
– Siiski võime selles osas julgelt öelda, et lisaks Koraani universaalsetele ja ajatutele sätetele on olemas ka ajutised, kohalikele tingimustele alluvad sätted.
Islami universaalseid ja ajatuid põhiprintsiipe on võimalik näha järgmistes salmides:
„Võidelge Jumala teel nendega, kes teiega võitlevad, aga ärge ületage piire. Jumal ei armasta neid, kes piire ületavad. Tapke neid, kus iganes te neid leiate, ja ajage nad välja sealt, kust nad teid välja ajasid. Fitne…“
(piinamine usust taganema sundimiseks)
See on hullem kui mõrv. Ärge võidelge nendega Mescid-i Harami juures, kui nad teiega seal ei võitle. Aga kui nad teile sõja kuulutavad, siis võidelge nendega. Nii ongi uskmatute karistus.”
(Al-Baqarah, 2:190-191)
Ülaltoodud salmides viidatakse sõja universaalsetele põhimõtetele.
Nendes salmides sisalduv
„Võidelge Jumala teel nendega, kes teiega võitlevad,“ „aga ärge rünnake ebaõiglaselt,“ „ärge võidelge nendega Mescid-i Harami juures, kui nad teiega seal ei võitle.“
Ülaltoodud väited esitavad universaalseid põhimõtteid. Sest siin on sõnastatud inimväärikusele vastavad ja alati kehtivad printsiibid:
„Võidelge ka nendega, kes teile kallale tulevad/kes on otsustanud teiega võidelda…“;
“aga ärge rünnake niisama, ilma põhjuseta…”
“Isegi sõja ajal ärge ületage oma piire vaenlaste vastu – ärge tapke naisi, lapsi, vanureid, preestreid ja teisi, kellel pole muud eesmärki kui oma usku elada, nagu islam ette näeb.”
– Tevbe suura 29. salmi sõnad on käsk sõjaolukorraks. Sest pärast Mekka vallutamist olid bütsantslased, kes asusid Süüria piirkonnas ja kelle kaitse all olid kristlased gassanid, kavandanud rünnakut moslemite vastu ja ette valmistanud vägesid. Tebuki sõjakäik
-pärast selle salmi ilmutamist-
See toimus sellises keskkonnas. Seega on asi jällegi selles, et vastaspool püüab intriige ja lahkhelisid tekitada.
Tõepoolest, varem olid ka juudid, nimelt Banu Nadir ja Banu Qurayza, kes samuti kuulusid “Raamatu rahva” hulka, teinud koostööd Mekka polüteistidega ja saanud oma teenitud karistuse.
(vt. Ibn Ashur, vastava salmi tõlgendus)
Lisaks sellele on olemas mitmeid kaasava ja universaalse iseloomuga salme, mis käsitlevad „raamatu rahvast“. Mõned neist on tõlgitud järgmiselt:
„Võidelge inimestega, kellele on antud Pühakiri, ainult parimal viisil, välja arvatud need, kes teile ülekohut teevad. Ja öelge neile: „Meie usume sellesse, mis meile on ilmutatud, ja sellesse, mis teile on ilmutatud. Meie Jumal ja teie Jumal on üks ja sama Jumal, ja me oleme Temale alistunud.““
(Al-Ankabut, 28/46)
„(Muhammed!) Kui nad tahavad rahu, siis nõustu ka sina ja usalda end Jumalale. Tema ju kuuleb ja teab kõike.“
(Al-Anfal, 8/61)
– Sellega seoses,
„Igal ajastul on oma otsus.“ „Aeg on suur tõlgendaja, kui ta oma ülestähendused esitab, siis ei saa sellele vastu vaielda.“
Selliste põhimõtete kohaselt on islamimaailma olukord, milles ta on viibinud vähemalt kaks sajandit, käskinud tal hoiduda igasugusest materiaalsest sõjast, kui ta just pole selleks sunnitud.
– Täna, et edastada islami kauneid sõnumeid maailmale
Hudeybiye lepingus
nagu ka rahumeelses keskkonnas, on see veelgi lihtsam.
Nagu teada,
Hudeybiye leping
Tema poolt tagatud rahukeskkonnas nägid inimesed väga lühikese aja jooksul islami ilu lähedalt ja astusid gruppidena islami usku. Seetõttu on selles ajastus materiaalne džihad asendunud vaimse džihadiga.
– Mõned liialdavad, hüüdes materiaalse džihadi järele, samas kui teised äärmusesse kaldudes heidavad islami džihadi kontseptsiooni täielikult kõrvale ja vihjavad, et materiaalne džihad on tänapäeval kehtetu.
Ometi ei lõpe ei materiaalne ega vaimne džihad kunagi, vaid kestab kuni viimse päevani.
Tema ülestõusmine on vastuolus universumi seadustega. Sest Jumal on universumile kehtestanud võitluse seaduse.
Õige ja vale on pidevas võitluses. Mõnikord juhtub, et aeg, teadus ja teadmised võidavad. See vähendab materiaalse džihadi jõudu ja selle kasu moslemitele. Mõnikord juhtub, et materiaalse džihadi tähendus võidab. Siis pole enam vaja sõnu ega diplomaatiat.
Tänapäeval, kus valitsevad veenmine, tõestamine, teadus ja tehnika, on esile kerkinud vaimne džihad. Kuna puuduvad sõjalised ja poliitilised jõud, mis võiksid teostada füüsilist džihadi, on moslemite ülesandeks vaimne džihad.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– Kas saaksite selgitada, mida tähendab lause “Võidelge nendega, kuni nad maksavad jizya-maksu”, mis esineb Tevbe suura 29. salmis?
– Kas Tevbe suura 29. salm tähendab, et meil on õigus sekkuda mitte-muslimite asjadesse?
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
