1) Olete öelnud, et liberalism on vastuolus islamiga. Ma tahaksin teada, miks te nii arvate, sest ma arvasin, et kui ei ole rassismi jms., siis ei tohiks probleeme olla.
2) Kas usk fena fillah on õige usk?
3) Kas me võime oma palvetes paluda … tema auks ja nimel?
4) Naistel on vabadus käia lahtiste juustega ja ka vabadus neid kinni katta; see on isiklik otsus, mis riiki ei puuduta. Aga kas riigijuhid teevad pattu, kui nad selle vabaduse annavad, või teeb pattu ainult inimene ise?
5) Kas uut aastat saab perega ja sugulastega koos tähistada, ilma et sellega kaasneksid keelatud tegevused?
Lugupeetud vend/õde,
Küsimus 1:
Ütlesite, et liberalism on vastuolus islamiga, ja ma tahaksin teada, miks te nii arvate, sest ma arvasin, et kui ei ole rassismi vms, siis ei tohiks probleeme olla.
Vastus 1:
Kui te vaatate entsüklopeediaid, siis näete, et liberalismi defineeritakse lühidalt järgmiselt:
“Liberalism,
See on poliitiline filosoofia või maailmavaade, mis põhineb individuaalsel vabadusel. Alates individuaalse vabaduse ja individuaalsete õiguste ideest on liberalism hilisematel aastatel jagunenud erinevateks suundadeks ja hakanud rõhutama ka indiviidide võrdsuse põhimõtet.
“Seal, kus liberalismil on mõju;
orjuse kaotamine, töövabadus, õigusriik, politseivõimu piiramine, omandiõiguse tagamine meelevaldse sekkumise vastu, sõna- ja usuvabadus, naiste võrdsete õiguste üha laiem tunnustamine, vaba kaubandus riigi sees ja rahvusvahelisel tasandil
on teinud selliseid muudatusi nagu…”
Islamismis on juba olemas need head, õiged ja ilusad asjad, mida liberalism taotleb.
Kultuurikeskkondades, kus neid asju ei olnud, on rõhuvad süsteemid langenud kokku inimeste sunnil, kes on kannatanud, ja on püütud luua suhteliselt õiglasemat korda; kuid kuna seda mõtleb ja rakendab inimene, on hea, õige ja kauni sisse sattunud ka selliseid asju, mis seda ei ole, ja lõpuks pole inimkond seda, mida ta otsis, leidnud ega seda, mida ta peaks otsima, otsinud.
Islam ei sea kesksele kohale ei indiviidi ega ühiskonda; ta loob sotsiaalse, majandusliku, poliitilise jne struktuuri, andes mõlemale oma õigused ja luues tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel.
Ta muudab maailma vahendiks Jumala heakskiidu saavutamiseks ja igaveseks õnneks teispoolsuses; maailm on vahend, mitte eesmärk. Vabadus ega võrdsus ei ole absoluutsed; nii indiviidi kui ka ühiskonna kasu, õnn ja loomupärase korra säilimine nii siin kui ka teispoolsuses määravad, millisel määral ja millisel viisil vabadus ja võrdsus on lubatud, ning piiravad kahjulikku ja ebaõiglast.
Islamile on omane kindel väärtuste süsteem, mille eesmärk on neid väärtusi inimestele vägivallata, hariduse kaudu edasi anda…
Küsimus 2:
Kas fena fillah’i uskumus on õige uskumus?
Vastus 2:
Fena fillah’il on mitmeid vorme ja neid ei saa lühidalt selgitada. Selleks tuleks tutvuda usaldusväärsete autorite poolt kirjutatud sufismi käsitlevate raamatutega.
Kui inimene allutab oma tahte, isiklikud soovid, kalduvused ja isegi oma olemasolu jumalikule tahtele;
Miks ei võiks olla õigustatud see, et ta loobub omaenda omandist ja eksisteerib jumalikus olemuses?
Küsimus 3:
Kas palvetes on kohane paluda … nimel (või … auks)?
Vastus 3:
Kui keegi palub Jumalalt midagi kellegi teise “nimel” või “pähe”, keda peetakse Jumala poolt armastatuks.
Pole mingit probleemi; peaasi, et palutakse ainult Jumalalt.
ja et kummardataks vaid Jumalat.
Küsimus 4:
Naistel on vabadus käia lahtiste juustega ja ka vabadus neid katta – see on isiklik otsus, mis riiki ei puuduta. Aga kas riigijuhid teevad pattu, kui nad selle vabaduse annavad, või teeb pattu ainult inimene ise?
Vastus 4:
Selles küsimuses on vastutus juhtidel, kes tegutsevad poliitilises ja sotsiaalses süsteemis, mis pakub haridust, juhendamist ja vajadusel ka piiranguid.
Ilmalikes süsteemides ei ole valitsejatel selliseid volitusi ega kohustusi.
Küsimus 5:
Kas uut aastat saab perega koos sugulastega tähistada, ilma et sellega kaasneksid keelatud tegevused?
Vastus 5:
Nii jõulude religioossed kui ka kultuurilised tähistamised ei ole meile omased.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
