Kas usust taganenud inimene võib hukata, ilma et teda enne meeleparandusele kutsutaks?

– Mis on selles küsimuses erinevate usulahkude seisukoht?

Lugupeetud vend/õde,

Ibn Kudama, kes oli Hanbali koolkonna õpetlane, ei esinda selles küsimuses koolkonna seisukohta. Enamuse arvamuse kohaselt on murtadi (usust taganenud) kutsumine meeleparandusele kohustuslik.

Murted:

Murted on isik, kes oma vabal tahtel loobub islamist, kas siis selgesõnaliselt seda eitades, eitust nõudvaid sõnu lausudes või eitusele viivaid tegusid sooritades.

Murtudeni tapmine:

Õpetlased on üksmeelel selles, et usust taganenud isiku tapmine on kohustuslik. Sest Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) ütles:

“Kes oma usku

(Islamit)

kui ta seda muudab, siis tapke ta ära.”

(1)

“Moslemi veri on lubatud valada vaid kolmel juhul: abielurikkujal, kes on abielus, teise inimese tapjal ja kogukonnast lahkujal, kes oma usust loobub.”

on käskinud.(2)

“Ümmü Mervan nimeline naine oli islami usust taganenud. Tema olukorrast teatati prohvetile (õnnistagu teda Jumal), kes käskis naist meeleparandusele kutsuda, ja kui ta meelt parandab, siis ta vabastada, aga kui ei, siis ta tappa.”

(3)

Kuulsa Mu’azi (ra) hadithi järgi ütles Jumala Sõnumitooja (as), kui ta teda Jeemenisse saatis, järgmist:

“Kui mõni mees pöördub islamist ära, siis kutsu teda esmalt tagasi islami usku. Kui ta pöördub, siis on hästi; kui ei, siis löö ta maha. Ja kui mõni naine pöördub islamist ära, siis kutsu teda esmalt tagasi islami usku. Kui ta pöördub, siis on hästi; kui ei, siis löö ka tema maha.”

(4) Hafiz Ibn Hajar ütleb: “Hadith’i iseloomustab hea usaldusväärsus. See on tekst, mida tuleks vastuolude korral aluseks võtta.”

Enne tapmist on Hanbelite järgi soovitav kutsuda usust taganenud inimene meeleparandusele ja pakkuda talle islamit, kuna on olemas võimalus, et ta pöördub islamisse tagasi. Kui ta seda teeb, võetakse see rõõmuga vastu. Kui ta seda ei tee, siis islamiriigi juht…

(või tema esindaja)

Tema olukorda uuritakse, ja kui on lootust meeleparandusele või kui murted ise palub aega, antakse talle kolm päeva. Kui aga lootust meeleparandusele ei ole või kui murted aega ei palu, siis ta hukatakse kohe. Seda tõendab ka järgmine jutustus, mis on edasi antud Hz. Ömerilt (ra):

“Üks mees tuli islamiarmeest Ömeri juurde ja Ömer küsis temalt: „Kas on tulnud mingeid uusi uudiseid kaugelt?“ Mees vastas: „Jah, üks mees pöördus islami usku, aga hiljem eitas ta jälle Jumalat, ja me tapsime ta.“ Selle peale ütles Ömer: „Oleksite ta pidanud kolmeks päevaks ühte majja kinni panema ja talle iga päev leiba andma… Ehk oleks ta meelt muutnud.“ Siis lisas ta: „Jumal, mina ei osalenud selles, ma ei käskinud seda teha ega kiitnud seda heaks, kui seda kuulsin.“”

(5) Kemalüddîn İbnü’l-Hümâm:

“Kui Hz. Ömer väidab, et ta ei ole selle sündmusega seotud, siis on kohustuslik teda meeleparandusele kutsuda.”

ütleb ta.

Vastavalt enamuse arvamusele on kohustuslik kutsuda usust taganenud naist ja meest kolm korda meeleparandusele enne nende hukkamist. Ülalmainitud Ümmü Mervani hadith ja Hz. Ömerilt pärinevad jutustused, mis näitavad, et ta pidas meeleparandusele kutsumist kohustuslikuks, on selle otsuse tõendiks.

Kokkuvõttes, usust taganenud isikule islamiusku tagasi pöördumise pakkumine on Hanafi koolkonna järgi soovitatav (6), enamiku koolkondade järgi aga kohustuslik. Kui usust taganenud isik on kahtluse alla sattunud, tuleb talle selles osas vajalik selgitus anda. Sest näib, et usust taganeb vaid see, kes on kahtluse alla sattunud. Hanafi koolkonna järgi on usust taganenud isiku kolmeks päevaks vangistamine soovitatav. Selle aja jooksul pakutakse talle iga päev islamiusku. Kui ta võtab islami vastu, on see suurepärane; kui ei, siis…

“Tapke see, kes oma usku muudab.”

tapetakse vastavalt hadithile. (7)

Ära taganes vaid imaam.

(riigipea)

või tema poolt või tema asemel tegutseva isiku poolt tapetakse.

Kes tapab usust taganenud isiku ilma tema loata, teeb ülekohut ja teda karistatakse ta’zir-karistusega.

Lisateabe saamiseks klõpsake siin:

– USKMATU.

Allmärkused:

1. Peale Muslimi on seda hadithi jutustanud ka Ibn Abi Šayba ja Abdurrazzaq Ikrime kaudu Ibn Abbasilt. Vt. Neylü’l-Evtâr, VII, 190.

2. Buhari ja Muslim on seda jutustanud Ibn Mas’udilt (ra). Sübülü’s-Selâm, III, 231; el-İlmâm, 443.

3. Darekutnî ja Beyhakî on selle edastanud Cabirilt (ra), kuid selle isnad on nõrk. Beyhakî on selle edastanud ka teise nõrga allika kaudu Hz. Aishalt (ra). Neylu’l-Evtâr, VII, 192; Nasbu’r-Râye, III, 458; et-Telhîsü’l-Habîr, Egiptuse trükk, IV, 49.

4. Taberani on oma teoses „al-Mu’jam“ edastanud selle Mu’az ibn Džabalilt (ra). Hafiz ibn Hadžer on öelnud, et selle edastusahel on hea (hasan). Neylu’l-Evtâr, VII, 193; Nasbu’r-Râye, III, 457.

5. Imam Malik on oma teoses „Muvatta“ ja al-Bayhaqi Imam Shafi’i kaudu Muhammad ibn Abdullah ibn Abdulkadirilt edasi andnud järgmise jutustuse: „Abu Musa al-Ash’ari juurest tuli Ömer ibn al-Khattabi juurde mees…“ (Nasbu’r-Râye, III, 460; Neylû’l-Evtâr, VII, 191).

6. al-Kitab ma’al Lübâb, IV, 148.

7. Buhari, Abu Dawud, Nasai, Tirmidhi, Ibn Majah, Ahmad ja Abdullah ibn Abbas (ra) on seda jutustanud.

Tervituste ja palvetega…

Küsimused islamist