Lugupeetud vend/õde,
Salm rõhutab, et juudid ei ole oma sõnades siirad, nad väidavad end olevat Jumala sõbrad, kuigi teavad oma halba saatust, kuid samas ei soovi surra. Kui nad oleksid Jumala sõbrad, ei kardaks nad surma. Salm paljastab seega juutide valelikkuse.
Koraani 2. suura 94. salmis kutsutakse juute üles soovima surma, kui nad tõesti usuvad, et igavene elu on neile ainuomane, mitte teistele inimestele. 95. salmis aga öeldakse, et nad seda kunagi ei tee. Sellest järeldub, et nad väitsid, et igavene õnn on neile ainuomane. Siin aga ei viidata mitte nende kahtlustele igavese elu suhtes, vaid nende väitele, et nad on ainsad, kes on Jumala sõbrad, ning tuletatakse meelde, et nad ei soovi kunagi surma, millest nad põgenevad, rõhutades seega, et nad ei ole oma väidetes siirad. (1)
Ühine joon Bakara suura kutse ja siinse kutse vahel on see, et nad ei taha kunagi surra, sest nad on teinud nii halbu tegusid, et see kustutab nende lootuse teispoolsusele, ja kuigi nad teavad teispoolsuse olemasolust, on nad klammerdunud maise elu külge, justkui kummardaksid seda. Seda viimast punkti on väljendatud Bakara suura 96. salmis ja siin 8. salmis. (2), (3).
1. Selle teema kohta, eriti seoses mõningate Tora lõikude ja väljenditega, mis viitavad elu olemasolule pärast surma, vt. Ismail Taşpınar, Duvarın Öteki Yüzü! Yahudi Kaynaklarına Göre Yahudilik’te Âhiret İnancı, İstanbul 2003.
2. Teavet Toora ja judaismuse kohta vt. Âl-i İmrân 3/3-4; Ömer Faruk Harman, “Toora”, İFAV Arus., IV, 363-367; a. mlf., “Judaism”, İFAVAns., IV, 464-470; surma olemuse kohta vt. Âl-i İmrân 3/185; hinge-vaimu-inimese suhte kohta vt. Nisa 4/1; İsrâ 17/85.
3. Vastavat salmi käsitleva tõlgenduse kohta vt. Diyanet Tefsiri, Kur’an Yolu: V, 272-273.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
