– Millised on huumori, naljade ja vaimukuste piirid islamis?
Lugupeetud vend/õde,
Esiteks
Islam ei kiida heaks tegelemist tühiste asjadega.
Meie nägemuse kohaselt / Meie arusaama järgi
mis ei tee muud kui süvendab inimeste teadmatust
Pidev professionaalne naljategemine ei ole meeldiv elukutse. Sest ka sellise huumoriteema leidmine on ajaraiskamine. See on selle töö taqwa-pool (jumalakartlikkus).
Litsentsi poole pealt,
Islami raamestikust väljumata –
eriti kui on kohustus mingit tulu teenida –
vähemalt, et aidata inimestel veidi stressi maandada, eriti
õpetlikud, mõtlemapanevad, usule innustavad, õiglust ja seaduslikkust edendavad asjad
See on võimalik. Kui teil ei ole majanduslikku vajadust seda teha, soovitame sellest hoiduda.
Prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) pidas nalja tehes/naljatades kinni teatud piiridest:
a.
Isegi kui ta tegi nalja, rääkis ta ikka ainult tõtt.
b.
Isegi kui ta tegi nalja, ei vaidlenud ta asjatult.
c.
Ta ei hirmutanud inimesi.
d.
Ta ei teinud nalja kellegi kulul.
Nagu ka prohvet (õnnistagu teda Jumal), kelle laialdane sallivus on eeskujuks, tegid ka tema kaaslased nalja.
Moslemi iga liigutus, iga käitumine, iga sõna peaks olema mõõdukas ja tõsine, kuid tõsidust ei tohiks segi ajada jäise külmusega. Islam on huumorile lähenenud teisest vaatenurgast, viidates uskliku naljale ja lubades tarkusest kantud vaimukusi. Uskliku jaoks kannavad vaimukused ja naljad enamat kui vaid inimeste naerutamine, hüppamine ja kargamine ning naerupahvakute esilekutsumine; ühest küljest väljendavad need tarkust, teisest küljest aga suunavad inimesi mõtisklema.
Liiga palju nalju ja vitsasid.
hooletus, lohakus, ükskõiksus
See on kahjulik, kuna see viib liigsele naermisele, südame tumenemisele, aja raiskamisele ja mõnikord ka inimeste haavamisele. Prohvet (õnnistagu teda Jumal ja andku talle rahu) keelas naljad, mis viivad naeruni, mis takistavad Jumala meenutamist või mis haavavad inimeste au ja väärikust. Moslemite seas…
“Nali naljaks”
(õrn, armas ja peen)
vaja.”
Mõistmine on alati olnud väga oluline põhimõte. Lisaks sellele ei tohiks naljas ega vaimukuses olla valet. Prohvet (õnnistagu teda Jumal) ütles:
“Ma teen nalja, aga räägin tõtt.”
ta on öelnud ja rõhutanud, et isegi nalja tehes peavad sõnad olema tõesed.
Jah, ka prohvet Muhamed (õnnistagu teda Jumal) tegi aeg-ajalt nalja. Kuid tema naljad olid tõsise alatooniga ja samal ajal õiguse ja tõe teel. Ühest küljest oli temas väärikust ja aukartust äratav suursugusus, teisest küljest aga armastust äratav alandlikkus ja tagasihoidlikkus. Ta tervitas inimesi alati naeratades. Busîrî,
Bürde-kasiid
juhtides selles osas tähelepanu järgmisele asjaolule:
„Kui sa üksi kohtuksid Fahr-i Kainat Efendiga, siis tema majesteetlikkuse tõttu leiaksid sa ta tõsisena, nagu oleks ta rahvarohke sõjaväe keskel ja armee eesotsas.“
pärast seda jätkab ta oma kõnet umbes järgmiselt:
„Sa nägid teda ka oma kaaslaste ees nii naeratavana, et oleksid võinud arvata, et see prohveti särav naeratus ja sõnad on nagu pärl, mis on peidetud karbi sees.“
Prohvet Muhammad (õnnistagu teda Jumal) oli selline; tal oli alati naeratav nägu, justkui jagaks ta pidevalt häid uudiseid. Kuid jutustuste järgi naeris ta oma elu jooksul vaid kolm korda – talle omase väärikusega – ja ei lasknud kunagi endale lubada kergemeelsust. Samas oli ta eeskujuks naeratamises, inimestele lahkelt käitumises, kõigile oma südame avamises ja selle võimaldamises, et kõik tema juures end mugavalt tunneksid; vajadusel surus ta isegi oma majesteetlikkuse ja aukartuse alla, et inimesi rahustada ja neid mitte ahistada.
Prohvetilt (õnnistagu teda Jumal) õpitud põhimõtete järgi peaks inimene hindama oma vestluskaaslasi nende teadmiste taseme järgi ja valima neile sobiva suhtlustaseme; vastasel juhul on oht, et ta neid tahtmatult ahistab, survestab ja täielikult tõest eemale peletab.
Jah, tahtlik ja meelevaldne kergemeelsus, naljade tegemine teiste naerutamiseks, liialdatud naermine ja naerutamine, seega aja raiskamine, ei ole lubatud. Kui Jumala Sõnumitooja (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) nägi mõningaid inimesi naermas,
“Kas teile on taevast head sõnumit toodud?”
ning neid hoiatanud.
Siiski, mõnikord on vaja, et mõned õiguse sõbrad, kes pidevalt tegutsevad vooruslikkuse horisondil, laseksid oma õpilastel, kes alati elavad aukartuse ja hirmu õhkkonnas, veidi hingata ja annaksid neile hapnikku just siis, kui neil on hing kinni. Seetõttu ei tohiks olla mingit takistust selliste naljade, vaimukuste, lugude ja anekdootide jutustamisel, mida võiks nimetada mõnikord tarkusrikasteks ja teatud eesmärgile suunatud huumoriks.
Näiteks, Murad IV valitsusajal, Erzurumis oli…
Habib Isa
Olevat olnud. See mees, keda peeti pühakuks, otsustas minna palverännakule Mekasse. Sel ajal kogunesid palverändurid igast ilmakaarest Istanbuli ja sealt läksid nad karavanidena teele. Habib Baba oli jõudnud Istanbuli ja
“Enne teele asumist teen ma natuke koristust.”
ja läinud ühte türgi sauna. Juhtus aga nii, et sel päeval olid sultanite vezirid sauna ära rentinud ja selle endale reserveerinud; seega ei lastud kedagi teist sisse. Habib Baba pidi selle keelu alla jääma, sest…
“Ma pesengi end siin selles väikeses ojas puhtaks.”
Kui ta nii anudes palus, halastas omanik sellele vanale mehele ja lubas tal ühes nurgas pesemas käia. Peagi saabusid vezirid kogu oma hiilguse ja toredusega. Vahepeal oli ka Murad IV, kes oli harjunud inkognito rahva seas ringi liikuma, sellesse hamami tulnud ja kui ta samuti anudes palus, lubati tal Habib Baba kõrval pesemas käia. Ühel hetkel pakkus Habib Baba talle selja pesemist ja pesi ta selga. Siis oli kord padišahil Habib Baba selga pesta. Kui Murad IV oma käes oleva pesukäsnaga Habib Baba seljal ringi liikus,
“Vaadake meid ja vaadake neid ministreid. Näib, et selles maailmas ongi kõige parem olla sultanile minister.”
kui Habib Baba ütles:
„Sõber, ole sellise sultani vezir, et ta laseks kõikide veziride sultanil sinu sügelevat selga sügada.“
ütles ta… / lausus ta… / sõnas ta…
See ongi nali ja anekdoot. Võib-olla isegi väljamõeldud anekdoot, mis ei pruugi tõele vastata. Aga sellel on sügav tähendus; see rõhutab mõistlikul viisil, et jumalikule olendile kuuletumine ja teenimine on väärtuslikum kui kõik maailmad. Seega võib öelda, et selles kontekstis ei ole naljade ja vaimukuste rääkimisel mingit kahju, vaid see võib isegi aidata mõningaid tõdesid selgitada.
Lisateabe saamiseks klõpsake siin:
– HEZL.
– NALJALUGU.
– NALI.
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
