Lugupeetud vend/õde,
“Ütle: Kui Jumal oleks tahtnud, ei oleks ma seda teile ette lugenud. Ja Ta ei oleks seda teile mingil moel teada andnud. Te ju teate, et ma olen teie keskel elanud aastaid enne seda. Kas te ei võta ikka veel mõistust pähe?”
(Joona, 10/16)
Õiguse sätteid näitav ja ebapuhas
(Jumala kõrval teiste jumalate kummardamine)
Kui neile, kes ei uskunud, loeti ette või loetakse ette neid salme, mis tõestasid nende ekslikkust, salme, mis olid igas mõttes kindlad tõendid, siis ütlesid või ütlevad nad: „Tooge meile teine Koraan või muutke seda! Muutke mõned salmid, mis meile ei meeldi, meile meelepäraseks. Tehke selles mõningaid muudatusi, parandusi ja ümberkorraldusi, pange see teise vormi. Ehk siis saame seda lugeda nii, et see sobib meie olukorrale ja ajale.“ Nad levitavad selliseid kuulujutte, et luua mulje, nagu oleks Koraani autor prohvet ise, ja mõtlevad: „Kas me saaksime teda sel viisil petta, et ta muudaks mõned sõnad, ja siis saaksime seda tema vastu tõendina kasutada?“
Ütle: “Minul ei ole õigust seda oma äranägemise järgi muuta. Ma järgin vaid seda, mis mulle ilmutatud on.”
Aga kui nad ütlevad: „See on ju sinu enda sõna, sinu enda väited!”, siis, et mitte piirduda vaid selle teatega, vaid ka tõestada ja näidata, et Koraan on ilmutus, ütle, oh Muhamed: „Kui Jumal oleks tahtnud, ei oleks ma seda teile ette lugenud ega oleks Jumal teile selle kohta mingit teavet andnud. Ta ei oleks seda teile minu keelega teatanud, ei oleks seda teile kuulutanud ega teid sellest teavitanud. Kui Jumal ei oleks tahtnud, et ma seda Koraani teile ette loeksin ja teile seda teataks, ei oleks ma seda teile ette lugenud ega oleks teid muul viisil sellest teavitanud. Te ei oleks seda kunagi kuulnud. Aga see on nii, sest Jumal tahtis seda. Sest ma olen ju enne seda nii mitu aastat teie keskel elanud.”
See tähendab, et enne kui Koraan ilmutati ja mulle prohvetlus anti, elasin ma teie keskel, koos teiega, pika aja, peaaegu terve elu, umbes nelikümmend aastat.
Te ju teate, kuidas ma oma elu lapsepõlvest saati igas detailis elanud olen, ja te teate hästi, kas ma selle aja jooksul midagi lugesin? Kas ma rääkisin teile midagi Koraani imelisest stiilist, selle tähendusest ja tõdedest? Kas ma tegelesin kunagi kirjandusega, olgu see siis luule või proosa? Kas ma teesklesin teile luuletajat, oraatorit, kirjanikku? Kas ma tegelesin luulega isegi nii palju kui need kirjaoskamatud, kuid luule ja ehitusega tegelevad Jahilijja luuletajad? Kas ma valmistusin kunagi selleks, et tulla ja maailmale väljakutse esitada ja võistlusele kutsuda? Kas te olete kunagi näinud minus mingeid iseloomujooni, nagu teiste allutamine, riidlemine, ründamine? Kas te olete näinud minus midagi, mis tekitaks kahtlust või varju, rääkimata valetamisest? Kas ma ei olnud mitte see Muhammed, keda te kõik tundsite kui aususe, õigluse, siiruse, ustavuse ja usaldusväärsuse kehastust? Kas teil polegi mõistust? Kas te ei mõtleks korraks järele? See tähendab, et need sõnad, mida te nüüd minu ja Jumala ilmutuste vastu ütlete, need vihjed, mida te teete, need teod, mida te teete, ja need ettepanekud, mida te esitate, on kõik mõistusepuuduse vili. Või kui te ilma muude tõendite, dokumentide ja tõenditeta, ilma mingite uudisteta, vaid oma mõistust kasutades mõtleksite minu elu ja moraali peale selle pika aja jooksul, mille ma teie seas veetsin, siis te kahtlemata kinnitaksite mind.
Kui Jumal oleks tahtnud, et ma jäänud oleksin oma endisesse olekusse, ega oleks mulle ilmutust ja prohvetlust andnud, siis poleks mul olnud mingit võimalust neid teile ette lugeda, Jumala poolt teatavaks teha ja kuulutada. Ma ei oleks ise suutnud luua sellist raamatut, mis esitaks väljakutse kõigile kõnekunsti ja kirjanduse meistritele, ega ka võtta enda kanda sellist hoiatuse ja rõõmusõnumi ülesannet, sellist rasket koormat, mida keegi üksi ei suudaks kanda. Aga te kuulete, et ma nüüd neid teile ette loen ja edastan. Sellest peate aru saama, et Kõigeväeline Jumal tahtis, et see oleks nii, mitte teisiti.
Ta kinkis mulle ilmutuse ja prohvetluse, mida ei saa saavutada hariduse ja õpetusega, ning teatas neist.
Need on mitte minu, vaid meie Issanda ilmutused ja õpetused. Ja ma ei saa teha muud, kui Tema ilmutusele kuuletuda. Kõikide jõudude ja põhjuste kohal on Tema, kes asju juhib ja on kõigi asjade algpõhjus.
(kõige ülim võim)
mis on
“Ilma tema loata ei tule ükski abiline kõne alla.”
Jumala käskude ja tahte vaidlustamine, Tema ilmutuste eitamine ei ole mitte mingil juhul kooskõlas mõistusega, mis on samuti üks Jumala ilmutustest. Kuidas te julgete mulle ettepanekut teha Jumala ilmutust muuta, seda ümber kujundada? Kas te ei karda Jumalat, et julgete valetada ja laimata?
(Elmalılı, Hak Dini Kur’an Dili, Yunuse suura 15. ja 16. salmi tõlgendus)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
