Kas prohvetil oli imetegusid, mis puudutasid surnute ülestõusmist? Kas saaksite anda teavet nende jutustuste allikate ja usaldusväärsuse kohta?
Lugupeetud vend/õde,
Vastus 1:
Prohveti (s.a.v.) imed surnute ülestõusmise kohta:
“Esiteks, see on järgmine:
Hasan Basri, kes oli Tabiinide ajastu suurim õpetlane nii välistes kui ka sisemistes teadmistes ning Imam Ali oluline ja ustav õpilane, jutustab: Üks mees tuli Prohveti (õnnistagu teda Jumal) juurde, nuttes ja kaeveldes. Ta ütles:
“Mul oli väike tütar. Ta suri siinsamas lähedal ojas, ma viskasin ta sinna.”
Prohvet (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) tundis talle kaasa. Ta ütles talle:
“Tule, lähme sinna.”
Nad läksid. Prohvet (õnnistagu teda Jumal) kutsus seda surnud tüdrukut,
“Oi, see on ju Fülane!”
ütles ta. Äkki, see surnud tüdruk
“Lebbeyk ja sa’deyk!”
ütles ta. Prohvet (õnnistagu Jumal teda ja andku talle rahu) käskis:
“Kas sa sooviksid jälle oma isa ja ema juurde tulla?”
Ta ütles:
“Ei, ma leidsin midagi paremat.”
(Kadi Iyaz, aš-Šifa, 1:320; Hafadži, Šerhu’š-Šifa, 3:106)
Teiseks:
Mõned tähtsad imaamid, nagu Imam al-Bayhaqi ja Imam Ibn Adiyy, jutustavad Anas ibn Malikilt, kes ütles: Ühel vanal naisel oli ainus poeg, kes äkki suri. See vaga naine oli väga mures. Ta ütles:
“Issand! Sinu heakskiidu nimel, prohvet Muhamedi (õnnistagu teda Jumal) truuduse ja teenimise nimel, ma tulin siia pagendusse. Anna mulle andeks mu ainus laps, kes on minu elu ainus lohutus, selle prohveti auks.”
Enes ütleb:
“See surnud mees tõusis üles ja sõi koos meiega.”
(Kadi Iyaz, aš-Šifa, 1:320; Ibn Kesir, al-Bidaja va’n-Nihaja, 6:292)
Siin on Imam Busiri Burda-luuletuse lõik, mis viitab ja väljendab seda imelikku sündmust:
“Kui need tunnused oleksid näidanud tema väärikuse ja heakskiidu väärilist suursugusust, siis oleksid mitte ainult äsja surnud, vaid ka tema nimega mädanevad luud võinud ellu ärgata.”
Kolmas juhtum:
Mõned jutustajad, nagu näiteks Imam al-Bayhaqi, annavad edasi Abdullah ibn Ubaydullahi al-Ansari sõnu, kes ütles: „Olin kohal, kui Sabit ibn Kays ibn Shammas langes Yemama lahingus märtriks ja me ta hauda panime. Kui me ta hauda panime, kostis temalt äkki hääl:“
“Muhammed on Jumala saadik. Abu Bakr on usaldusväärne. Omar on märtri. Osman on aga kaastundlik ja heategija.”
ütles ta. Siis avasime selle, vaatasime; surnud, elutu! Vaata, sel hetkel, enne kui Hazrat Omar kalifaadile tuli, annab ta oma surmast teada. (vt. Kadı Iyâz, eş-Şifâ, 1:320; Ali el-Kari, Şerhu’ş-Şifâ, 1:649; İbni Kesîr, el-Bidâye ve’n-Nihâye, 6:157-158)
Neljas juhtum:
Imam Taberani ja Abu Nuaym jutustavad oma teoses „Delâil-i Nübüvvet“ Numan ibn Beširilt saadud teate järgi: Zeyd ibn Hârice kukkus turul äkki kokku ja suri. Viisime ta koju. Õhtul ja öösel, kui naised tema ümber nuttisid, äkki…
“Ensıtû, ensıtû – Olge vait!”
ütles ta. Seejärel, selges ja arusaadavas keeles,
“Muhammed on Jumala saadik; rahu olgu sinuga, oh Jumala saadik!”
Ta rääkis veidi. Siis vaatasime, et ta oli elutu, surnud. (Ibn Kathir, al-Bidaya wa’n-Nihaya, 8:291 (mitmesuguste allikate kaudu); al-Haythami, Majma’uz-Zawaid, 5:179-180, kaudu kahe erineva allika)
Kui elutud surnukehad tema prohvetlust kinnitaksid, aga elavad seda ei teeks, siis need elavad kurjategijad oleksid kindlasti elutumatest elutumad ja surnutest surnumad! (vt Said Nursi, Mektubat, Üheksateistkümnes kiri)
Vastus 2:
Esimene juhtum:
Selle kohta on Aliyyu’l-Kari arvamust avaldanud järgmiselt:
„Selle Hasan al-Basri jutustuse algne jutustaja pole teada. Kuid mina (Kari) nägin selle sarnast lugu al-Bayhaqi teoses „Dalā’il“. Nimelt: Prohvet kutsus üht meest islami usku. Mees ütles: „Ma ei usu sinusse enne, kui sa mu tütre üles äratad.“ Prohvet ütles: „Näita mulle tema hauda.“ Mees näitas. Prohvet läks tüdruku haua juurde ja hüüdis: „Oi, see ja see!“ (nimega). Surnud tüdruk vastas: „Jah, Issand, ja ma olen valmis!“ Prohvet küsis: „Kas sa tahad tagasi tulla siia maailma?“ Tüdruk vastas: „Oi, Jumala Sõnumitooja! Tõesti, ma ei taha. Sest ma nägin, et Jumala lähedus on parem kui minu vanemate lähedus. Ja ma nägin, et teispoolsus on minu jaoks parem kui see maailm.“ (vt. Aliyyu’l-Kari, Šerhu’š-Šifa, Beirut, 1421, 1/650-651)
– Sama imeline sündmus on mainitud ka teistes allikates. (vt. el-Kastalani, el-Mevahibu’l-Ledüniye, Kairo, trükiaasta puudub, 2/296)
Aliyyu’l-Kari on sellega seoses maininud ka seda, et prohvet (s.a.w.) kogus kokku lambaliha luud, mida ta koos oma kaaslastega Jabiri majas söönud oli, ja äratas need – Jumala loal – ellu. (vt. eespool viidatud teos)
Teine juhtum
– Ibn Kathir on selles küsimuses esitanud kolme erinevat teed pidi edasi antud jutustusi. (al-Bidāya wa’n-Nihāya, 6/171, 291, 323)
– Seda lugu, mille esmaallikaks peetakse Ibn Ebiddünya teost „Men Aşe Bade’l-Mevt/Pärast surma uuesti elavad“ (Beirut, 1413, 1/12), on selles raamatus – üks jutustus Hz. Eneselt ja teine teiselt jutustajalt – esitatud täieliku senetiga. Ka ülalmainitud õpetlased on sellele usaldanud, sest nad on selle oma teostesse lisanud.
– Beyhaki on esitanud kolm hadithit, mis kõik on edasi antud Hz. Enesilt, koos nende usaldusväärsuse tõenditega. (vt. Beyhaki, Delailu’n-Nübüvve, 6/50, 51, 52)
Me ei ole kohanud ei neid, kes seda väidet kinnitaksid, ega neid, kes seda kritiseeriksid.
Kolmas juhtum:
Ibn Kathir on Beyhakilt (Delail, 6/58) tsiteerides teatanud, et on olemas usaldusväärseid jutustusi nendest, kes rääkisid pärast surma. (vt Ibn Kathir, Ibn Kathir, al-Bidaya wa’n-Nihaya, 6/174-175)
Mõnedes allikates on selle sündmuse toimumiskohana märgitud Yamama lahing, teistes aga Cemel või Siffin. Tõepoolest, Beyhaki on esitanud kaks erinevat jutustust, mis viitavad mõlemale kohale. (agy)
Neljas juhtum:
Beyhaki on teatanud, et tema poolt selles küsimuses esitatud jutustus on „usaldusväärne“. Ta on ka viidanud mõnele teisele seda toetavale jutustusele. (vt. Delail, 6/55-56)
– Buhari kinnitab seda sündmust lühidalt, öeldes: „Zayd ibn Haritha oli nende hulgas, kes surid Osman ibn Affani valitsusajal ja rääkisid pärast surma,“ ning on selle oma ajalooürikutesse ka kirja pannud. (et-Tarihu’l-Kebir, 3/383)
Tervituste ja palvetega…
Küsimused islamist
